Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 7425 32 pikir 25 Jeltoqsan, 2021 saghat 00:01

Polkovnik Putinning pighyly...

Qazaqstangha qalay әser etpek?

Kórshi el preziydenti Putinning osynday bir әdeti bar: jylyna bir ret Mәskeuge mynnan astam BAQ ókilin jinap, benefis jasaydy. 3-4 saghat boyyna tikeley efirge shyghyp, súraqtaryna jauap beredi.

Áriyne, qazirgi jyldam da jýrdek tehnologiyalar zamanynda múnday әdis tym burokratshyl әri jasandy kórinui mýmkin. Onyng ýstine kimdi shaqyru ne shaqyrmau, kimge sóz beru ne bermeu - tolyqtay Kremliding óz qúzyrynda. Mәselen, osy joly Nobelidik Beybitshilik syilyghynyng laureaty atanghan «Novaya gazetanyn» redaktory Dmitriy Muratov kópe-kórineu shaqyrylmady. Biraq ol da osal jurnalist emes qoy: «Eho Moskvy» radiostansasynyng ókili arqyly óz saualyn joldap ýlgerdi. Ol súraq jәne oghan Putinning jauaby efirge shyqty.

Jә, «kórshi elding basshysynyng kezekti baspasóz mәslihatyn sonshalyqty talqylap ne keregi bar? Odan da óz jaramyzdy qasiyq» deushiler de tabyla jatar.

Meninshe, jeti jarym myng ortaq shekaramyz bop, óz ishimizde soltýstik separatizm qaupi bar jaghdayda jәne EAEO, ODKB, ShOS sekildi úiymdar qúramynda jipsiz baylanyp qalghan osy el basshysynyng sózderine bizding de qúlaq asuymyz qajet siyaqty. Óitkeni «qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda» degen ataly sóz bar әri tayaqtyng bir úshy bizge de tiyip ketui mýmkin.

Meninshe, Putinning keshegi sózderining Qazaqstan ýshin, kem degende, ýsh týrli әseri bolmaq.

Birinshiden, Kremliding antibatystyq ritorikasy kýsheyip, tipti militaristik sipat alyp barady. Polkovnik Putinning pighyly әlemdegi nebir qolbasshylar – marshaldar men generaldardy – shoshytyp otyr emes pe? Televizor ekranyndaghy býkil әlemdi aiyptap, ózinikin ghana jón sanaghan Putin myrzany kórip otyryp, men sonau 1960 jyly Birikken Últtar Úiymynyng jiynynda bәtenkesimen minbeni úrghylap túryp, Batysqa ses kórsetken Sovet odaghynyng basshysy Hrushevti amalsyz kóz aldyma elestettim.

Búl degeniniz újymdyq Batystyng Reseyge qarsy sanksiyalary kýsheymese, azaymaydy degen sóz. Al múnyng ózi bizding elge tikeley әser etpek, óitkeni Batys naryghynan shettetilip, ózine bos kenistik izdegen Resey qarjysy men biznesi qayda barmaq – bizge kelmek. Reseylik AES pen SBER platformasy – sol ýrdisting alghashqy qarlyghashtary ghana. Múnyng ózi onsyz da ildәlap, kýn kórip jatqan bizding otandyq bizneske myqty soqqy bolmaq! «Resey kompaniyalaryna qol ýshin berdi» degen jeleumen bizding kompaniyalar men qarjylyq qúrylymdar da sanksiyalar astynda qaluy әbden yqtimal. Búl bolsa, býkil Qazaqstan ekonomikasyna tóngen qauip-qater!

Ekinshiden, biraz uaqyttan beri әlem júrtshylyghyn «Resey Ukrainagha qarsy soghys asha ma joq pa?» degen saual mazalap keledi. Resey әskerining Ukrainamen shekara manyna shoghyrlanyp jatqanyn Kremliding ózi joqqa shygharyp jatqan joq.

Meninshe, Kremli búl jerde qúityrqy qadam jasap otyr. «Týie súrasan, bie beredi» deydi atam qazaq. Osylay, jaghdaydy jasandy týrde, әdeyi ushyqtyryp, keyin bir qadam artqa jasap, yaghny әskerlerin shekara manynan qaytaryp, Batys aldynda bir úpay jinaghysy keletin siyaqty. Sol kezde Qyrym men Donbass, Luganskige qatysty qatty syn júmsaryp nemese tipti tasada qaluy mýmkin. Basqynshylyq pighylynan ainyghan oghan degen újymdyq Batystyng kónili jibip jatsa, tang qalmauymyz kerek bolar.

Kremliding Ukraina jerin anneksiyalauynyng sebebi de «ózgergen» syqyldy. Búryn «biz ol jaqtaghy orystildilerding qúqyn qorghauymyz kerek boldy» dep aqtalsa, endigi jerde Batystan Shyghysqa, Resey shekarasyna deyingi aumaqqa qanatyn jaya týsken NATO-ny syltauratyp otyr.

Búl degeniniz Qazaqstandaghy tildik ahualgha ghana emes, bolashaqta bizding batys úiymdarymen, sonyng ishinde NATO-men әriptestigimizge óz kesirin tiygizedi degen sóz.

Ýshinshi mәsele – sol bayaghy orys tilining jaghdayy. Putin Qazaqstandy maqtaghansyp, «oryssha sóileytin el» dep atady. Maqtauy ma, mazaqtauy ma – týsiniksiz. Óz tilinde sóileui tiyis kez kelgen tәuelsiz memleketting shamyna tiyetin sóz eken shynyn aitqanda. Bir nәrse anyq bop qaldy: onymen sóilesip jýrgen bizding eki basshy oghan dәl sonday aqparat beretin synayly.

Mýmkin, Putin búl sózdi әdeyi, bizding ishki jaghdaydy odan sayyn ushyqtyru ýshin aityp otyr ma?

Qaqpangha týsip qalmayyq!

Ámirjan Qosan

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391