2021 jyly Qazaqstan talay tarlan talantynan aiyryldy. Óner jәne mәdeniyet qayratkerlerining arasynda jalghangha qoldy bir siltep ketken jandar jeterlik. Belgili qazaqstandyq akter Álimghazy Rayymbekov 19 qantarda 86 jasqa qaraghan shaghynda ómirden ozdy. 4 sәuirde 55 jasynda belgili teatr jәne kino akteri Iliyas Túrmanov koronavirustan qaytys boldy. 16 sәuir kýni qazaqtyng dara aqyndarynyng biri Esenghaly Raushanov ómirden ótti. 18 sәuir kýni Múhtar Áuezov atyndaghy qazaq últtyq akademiyalyq drama teatrynyng aktrisasy QR Enbek sinirgen әrtisi, «Parasat» jәne «Qúrmet» ordenderining iyegeri Ghaziza Ábdinabiyeva 72 jasynda dýniyeden ozdy. 2021 jyldyng 5 sәuir kýni daraboz jazushy Qabdesh Júmadilov te 85 jasqa qaraghan shaghynda dýniyeden ótti. Halyq jazushysy jayly Almas Ahmetbekúlynyng maqalasyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. 

Osydan 40 jyl búryn enbek jolymdy Shәueshekte bastap edim. Tarbaghatay pedagogikalyq tehnikumynyng әdebiyet kafedrasynda Orazhan Jaqypbay, Túrsynghaly Qúrban, Seyit Seydahmet jәne Myrzahan Qúrmanbay degen kisiler bar edi. Sol kisilerding ortasyna tap boldym. Búlardyng bәri de Qabdeshting synyptastary, kurstastary — qandykóilek dostary edi. El kóshkende Shәueshekte qalyp qoyghandar.

Sebebi: Shәueshek týgel qotaryla beri ótkende búlar oquda — Qytaydyng basqa qalalarynda jýripti. Barlyghy da óz bolmystarymen, ómirimen, ózine tәn minez-kelbetimen Qabdeshting keyipkeri bolghan jasy eluge endi iliner jigitter. Ásirese, «Tanghajayyp dýniye» romanynda búl tórt adam da týgel suretteledi. Onyng ishinde ýsheui jaghymdyraq, al Qabdeshpen 1956 jyly Qazaq Memlekettik uniyversiytetine birge kelip týsken kurstasy — Myrzahan Qúrmanbay romanda jazsa jazghanday qylyghy tosyn kisi, qyzyqty keyipker edi. Oqyghan bolsanyzdar «kommunizmge tayap qalghan» KSRO jerine  ótip, Jәrkent manynan esek mingen úighyrdy kórip, tang qalatyny bar. Sonda qatty týnilgen Myrzahan «Áy búl sarttar kommunizmde de esegin tastamaydy-au!» dep úighyr kurstastaryn múqatatyny bar. Sol Myrzahan. Qazir búl tórteui de baqilyq. Bәri de Qabdeshten búryn attandy. Ekeui Shynjanda qaldy. Ekeui Kensayda jatyr.

Olarmen bir kensede otyryp, Qabdeshti әngime etpeytin kýn bolmaytyn. Onyng mektep oqyp jýrgendegi talanty, matematikagha jýiriktigi, ýzdik oily ótkir oqushy, úiymdastyrghysh liyderligi, ójettiligi sóz bolatyn. Al Shәueshek gimnaziyasynyng joghary synyptarynda oqyp jýrgende ólenmen bastap, sonynan әngime jazyp, birden qalamger aty shyghyp ketkenin tamsana әngimeleytin.

Qazaqstangha kelgennen keyin búrqyrata jazyp, «Songhy kósh» pen «Taghdyrdyn» tughanyn aityp, keyipkerlerding ómirdegi beynesi men kórkem beynesin salystyryp tamsanysyp toqtaytyn.

Osy «Songhy kósh» pen «Taghdyrdaghy» keyipkerlerding prototiypi — shynayy beynesi men kórkem kelbeti ýileri, ruly eli, basqan jeri, qonghan júrty týgendelip otyratyn. Bizding kafedra «Qabdeshtanu inistituty» siyaqty edi. Sebebi: onyng romandaryndaghy dramaly oqighalar, onyng bolghan jeri men qatysqan keyipkerining bәri de sol Shәueshekting ózinde, manynda jatyr. Sibeti, Qaraýngir ózenderining anghary ashyq jatqan kez edi. «Taghdyrdaghy» Demejannyng Do Qaldaydyn  aidaryn kesip alatyn túsy – bәri de Qabdesh turaly әngime qaynap shyghatyn bastaular edi.

«Songhy kósh» romanyndaghy Tórtýkirday mektebi, ony órtemek bolghan Shәken Elubaevtyng ústalatyn, atylatyn jeri, ony tergegen, atqan adamdar, oghan jala japqan úighúr, onyng omyrauly qatyny bәri qalamyzda edi. Búlbúl kómey Shәken Elubaevtyng әn salatyn kluby, sayabaghy deseniz de, Qabdesh Júmadilovtyng býkil jastyq shaghy ótken Shәueshek gimnaziyasynyng bas ghimaraty da, jataqhanasy da ol tústa aman-sau enseli túratyn.

Al endi tatar qyzy Rozalina ekeuining komsomoldyq tapsyrmamen Qaraqabaqqa ketip bara jatqanda at boldyryp, dalada qalyp, tatar qyzy Qabdeshti sýiip, qatty «shoshytyp» alatyn túsy da sol Shәueshekting shyghys túsynda bolatyn. Demejannyng qaraaghashy da sol kýii sau-salamat jap-jasyl bolyp toptalyp túrghan uaqyty edi. Sonyng bәri de Qabdeshting atyn atap, ýn taratyp, әn salyp túrghanday bolatyn.

Jalpy, Qabdesh jyrlaghan Shәueshek — Qabdesh jazghan romandargha orta bolghan, sahna bolghan tabighat, onyng búlaqtary men ózenderi, Kósheleri men ghimarattary onyng manyndaghy auyldar, bәri de Qabdesh romandary arqyly kýlli qazaqtyng sanasyna kóshti. Shәueshekten myndaghan shaqyrymda jatqan kez kelgen qazaqtyng kóz aldyna sol suretimen keletin. Ol barsha últtyng qay zamanda keletin úrpaghy bolsa da, Qabdesh kórgen uaqyttaghy boyauymen, sol zamandaghy týr-týsimen, sol zamanda jasaghan keyipkerlerimen elestep, oqyrmanymen birge uaqyt kóshine ilesip otyrady.

Biz Shәushekte jýrgen uaqytta da solay býkil tabighat suretteushisin eske týsirip, ol turaly otty әngimelerge tamyzyq bolyp jatatyn.

Biz Qabdeshti oqymay túryp tanydyq dedim ghoy. Onymen birge mektep oqyghandardyng әngimesinen tanydyq. Keyin birinshi bolyp «Songhy kósh» jetti, artynan «Taghdyr» romany bardy. «Taghdyr» romanynda bizding әulet, ruly el, atalas auyldar týgel ru-ruymen, auyl-auylymen roman sahnasynda massovkada jýr. Anau Shәueshektegi úlyqtan «tabyshyng deytin mansap aldym” dep qaytatyn kýlkili keyipker bizding auyldan. 2012 jyly júmys babymen Janaózenge barghanymda sondaghy Aytqaly Bәshenov degen jigit «Tabyshynnyng úrpaqtary aman ba?» dep súrady. Kýldim de, amanbyz dedim. Shәueshek qayda, Janaózen qayda deniz. «Tabyshyndy» tanyp túr. 150 jyl búryn jasaghan kisi ghoy.

1868 jylghy Tarbaghatay qazaghynyng Chin dinastiyasyna bodandyghyn bekiterde rulary boyynsha tórt ýkirdaylyq (Aghasúltan shamasy) qúrlymgha bólip,  odan keyin «zәngi»  (bizdinshe bolystyq) shen dep atalghan. Sondaghy shen alghandardyng biri mening ýshinshi atam Shal zәngi de keyipkerler arasynda jýr. Tanghyt, Ense qajylar da bizding auyldyng biyleri, biyleushileri — ótken ómiri edi. Sóitip, bizding auyldy, rudy, tuyp-ósken jerimizdi, bilim alghan qalamyzdy jyrlaghan Qabdesh jýregimizge әbden úyalaghan-dy.

Biz ony kórmey túryp tanydyq. Oqymay túryp jaqsy kórdik. Qúddy payghambardy kórmey túryp oghan kónili aughan mýminder siyaqty edik.

1989 jyly Qabdesh Shәueshekke keldi. Uniyversiytette oqityn boluy kerek, Arman degen túnghyshyn jetektep kelipti. Ol sapary turaly «Kóp jyl ótken son» degen ýlken maqalasy sol uaqytta «Qazaq әdebiyetine» shyqty. Gazet bizge Qytaydyng ortalyq kitaphanalary arqyly jetken. Maqalada Qytaydaghy reformanyng bastalyp jatqany turaly jazghan. Ondaghy qazaqtardyng әrtýrli ishki әngimeleri, biyleushi últtyng qazaq arasyna salghan iritkisi, olardyng topqa, jikke bólu tәsilderi turaly ayamay ashy jazghan. Qajyghúmar Shabdanúly turaly da keremet, әserli әngimeni alghash ret  sol maqalasynda aitqan bolatyn.

Sol joly barghanda Qabdeshti biraz búryn kafedrada birge júmys istegen Orazhan Jaqypbaevtyng ýiinde otyrghan jerinen kórdim. Orekeng «Qabdesh ýide qonaq bolady, sәlem beremin deseng kel» dep shaqyrghan bolatyn.

Qabdesh otyrghan  ýiine kirip, sәlem berdim. Men onda «Tarbaghatay» jurnalynda jauapty redaktor edim. Ójet sóilep, úmtylynqyrap, dauysymdy kótere kelip «Qabdesh agha, tughan qalanyzgha qosh keldiniz!» dep sәlem berdim. Dastarhannan asyra úsynghan qolyma, jýzime nazary aughan syily qonaq: «Sen qay balasyn?» dedi.

- Men, Qabdesh agha, óziniz «Taghdyr» romanynda suretteytin «Qu bastan quyrdaq shygharatyn qulardyng aituynsha Horosho, horosho» dep Zaysandy tastap, Saryemilge ótip ketken Qarashanyng balasymyn ghoy, - dedim. Ol kýlip alyp:

- Á, oqyghan ekensing ghoy. Ol endi romandaghy júrttyng esinde qalatyn epizod bolsyn dep jazylghan edi jәne sonday bir әzil bolatyn el arasynda, - dedi.

Shynynda, onday әzil bolatyn. Búl rulardyng qu tildileri bir-birin qaghytpay jýrmeydi ghoy. Zaysanda saryala qayys qylysh taqqan patsha ofiyserleri «Horosho, horosho» dey bergenin estigen  qarashalar «Áy, mynalardyng «qarashasy» kóbeyip ketti, bizge bir zaual» dep bir týnde Qytay asyp ketken deytin saryndaghy әzil bolatyn. Ázil әngime «Taghdyrgha» da kirip ketken.

Sol ýstelde týrli әngimeler aityp, ol kisimen tanys jan boldyq. Romanyn alysta jatqan jiyrmadan endi asqan jigitting oqyghany qalamger ýshin әseri bólek jәy ghoy. Qabekenmen sodan bylay jaqyn jýrdik.

Jazushy Shәueshekte erkin demaldy. Ózining kurstas-synyptastary din aman kezi. Bәrining de eluden endi asqan shaghy. Degenmen, Qabdeshting ol baruy —  ol turaly tyng tyndaushylardyng úiymdasqan tobynyng baqylauynda boldy. Kurstas-synyptastarynyng ishinde tek batyly jetkenderi ghana ýiine shaqyra aldy. Sonyng ózi Qabdeshke ailap qonaq bolatyn mýmkindik edi. Ózining tughan jerine, sýiikti Silbetisine bardy, Tarbaghataydyng Qara ýngirinde, Qaraaghashynda boldy. Keremet bir saghynyshyn saryqqan kónil-kýide jýrdi. Tek ózi oqyghan gimnaziya ghimaraty osy sapardan bir jyl búryn sýrilip, ornyna jana qúrylys týsken. Soghan ishi ashyp, «Átten-ay, kóre almay qaldym, saqtap qalmapty-au» dep ókinish bildirgen. Biraq Tórtuyl mektebi, Tórt ýkitay mektebi degen tarihy bilim oshaqtarynyng ghimaraty, Qyzylýi, Esenseyit meshiti, ortalyq sayabaq din aman bolatyn. Bәrining de qabyrghalaryn qolymen sipap, saghynysh mauqyn basty. Qala ortasynan ótetin bes ózenning boyyn jaghalap, úzaq seruendedi.

1993 jyldyng 22 aqpanynda Almatygha kelip, ertesine Qabdeshke habarlastym. Bayaghyda tanysqanda telefonyn, adresin berip edi. «Ýige kel» dedi. Bardym. Qazirgi Jambyl kóshesindegi sary ýy ghoy. Keng ýy eken, tórt bólmeli. Ýiin aralap tanystyryp shyqty. Kitaphanasyn kórsetti. Sәule tәtemiz qazan kóteripti. Ángimelestik. Ol zamanda Shәueshekting «Aqqoshqar markaly jýnjýnin» sәlemdeme retinde ala jýretinbiz. Tamsanyp, «Shәueshekting suy ghoy» dep dәm tatyp otyrdy. Ýidi tanystyryp jýrgende juynu bólmesin «Mynau patshanyng da jayau keletin jeri» dep tanystyrghany esimde qalyp ketti.

Sodan bylayghyda Qabekenmen súhbattas, syrlas boldyq, qolghanat boldyq. Qay jerde Qabekendi kóre qalsaq, kóligimizge salyp, ýiine jitkizemiz. Jol-jónekey kafege soghyp, shay-sharap úrttay otyryp, әngime aitatynbyz.

1996 jyly Qabekeng alpysqa tolghanda ýlken saltanatty toy boldy. Toy Almatydan bastalyp, әri qaray Maqanshyda – Tarbaghatay bauyrynda jalghasty. Ol kezde Shynjannan kelgender tym az edik. On jigit bar ekenbiz. Azyn-aulaq qarjy jinap, Qabekene at mingizbek boldyq. Ony tapsyru maghan jýkteldi. Biraq Múhtar Qúl-Múhammed jýrgizip otyrghan Áuezov teatryndaghy is-sharada bizding sahnagha shyghu mýmkindigimiz joq edi. Marqúm Jaqsylyq Sәmiytúly shetelden kelgen qazaq ókili retinde sóileui kerek bolghan. Ol kisi reglamentti eskermegen siyaqty. Múhtar Qúl-Múhammed ýzaq sóiley bastaghan Jaqsylyq Sәmiytúlynyng sózin bólip, alghys aityp, ornyna qaytardy. Búl bizding jýikemizge tiyip qaldy.

Men jaqsylap jazyp alghan ólenim men konvertimdi alyp súrausyz sahnagha shyqtym. Az sóiledim.

- Qabdesh agha, biz sizdi Shәueshekten tanimyz. Almatygha bir jetsek «tóbemizge kóteremiz ghoy» dep kelgenbiz. Biraq tóbemiz túrghan manda siz joq ekensiz. Siz odan әlde qayda biyikte ekensiz. Soghan quandyq. Romandarynyz, jalpy shygharmashylyghynyz arghy bettigi bizding atamekenimiz, tughan jerimiz turaly ghoy. Sol ýshin boryshtarmyz, - dep bastap, Qabdeshke arnaghan ólenimdi oqydym.

Sol qolmen jaghyn sýiep otyr Qaban,
Oyynda ketken ese, ótken uaqyt.
Tónedi aq qaghazgha qara qalam,
Sausaqtyng jaqtauyna ketken batyp.

Bir kezde samaly kep keleshektin,
Qozghaydy syqyrlatyp syr esigin.
Bau-baghy qanday edi Shәueshektin,
Ózeni qanday edi Siletinin?!

Bizden de ótti ghoy dep qanday zaman,
Ózindey kim bar edi tektegendey.
Mýlgiydi Tarbaghatay múz qúrsaghan,
Búl mangha eshkim kelip ketpegendey.

Ensendi ghasyrlardyng jýgi basyp,
Kýrsinbey ótken kýning bar ma, aghatay?
Beu, Qabdesh, aitty deme, asyp-tasyp,
Sen tausyn, sen múratym – Tarbaghatay, - dep óleng oqityn túsym sol 1996 jyl edi. Kelgenime ýsh jyl bolghan men ózime sahnadan sóz búiyrmaytynyn bilip, óz erkimmen shyqtym da, ólenimdi oqyp, qolymdaghy konvertti ústatyp ýlgerdim.

Keshki bankette janaghy ólendi asabanyng shaqyruymen qayta oqydym. Qalyng qong shashty, dauysy da, sózi de salmaqty qaratory jigit banket jýrgizgen. Sóitsek, ol Úlyqpan Sydyq eken.

Qabdesh Shynjannan kelgen qazaqtardyng jaghdayy ýshin erinbey, talay jinalystar men kezdesulerding basyn shaldy. Talay dodagha týsti.

«Qazaqstan Tәuelsizdik alghanda shetelde bir kýn túrmaymyz, elge ketemiz» degen topqa arnayy shaqyru jibergen Qabdesh ekenin, sóitip, azat otangha tartqan alghashqy kóshting de keruen basyn Qabekeng jetektegenin Armiyabek Saghyndyq, Túrsynhan Zәken, Ghalym Qaliybekter jazyp jýr. Ol – óz aldyna bir taqyryp.

Qabekenning alpys besi, jetpis jastaghy sharalary onyng qoghamdyq-sayasy pikirlerine, ústanymyna baylanysty biylik jaghynan qoldausyz ótti. Jetpis besinde de, sekseninde de solay boldy. Seksen jasynda kóp júrttan kelgen qúttyqtau Elbasydan kelgen joq. Eshqanday marapat berilgen joq. Shyghys Qazaqstan oblysynda 80 jasy atalyp ótilgen joq.

Ol kez – jer dauynyng ushyghyp túrghan uaqyty edi. Qabdesh soghan aralasyp, auqymdy hattargha, ýndeulerge qol qoyyp edi. Al ol óz kezeginde biylikting shamyna tiygen. Jazushylargha beretin stiypendiyadan da Qabekendi syzyp tastaghan.

Sol kezde Jazushylar odaghyn basqaratyn Núrlan Orazalin de Qabekene peyildi bolmady. Ol da Qabekenning qaysar minezinen tuyndaghan taghdyrdyng bir kezenderi edi.

Qabekenning – Qabdesh Júmadilovting keremet yqylasy aughan kisilerining biri – Qajyghúmar Shabdanúly. Ol kisimen Shәueshek mektebinde oqyp jýrgende bir-aq ret kezdesipti. Qajyghúmar Shәueshektegi talantty jastarmen kezdesip, onyng ishinde óleng jazyp jýrgen Qabdeshke:

- Áy, sening baghytyng proza eken. Proza salmaq tartady, onyng salmaghyn poeziya kótermeydi. Shamang kelse, prozagha ket, - degen. Sóitip bolashaq klassikke ómirlik baghyt bergen. Qabdesh osyny auzynan tastamaytyn.

1989 jyly Shynjangha baryp qaytqanda da Qajyghúmar turaly iri maqala jazdy. Ol sol uaqyttaghy Qajyghúmardyng Shynjandaghy «aghayyndaryna» únamay, dauly-shuly rezonans tughany bar. Keyin Qajyghúmardyng alty tomdyq romany Qabdeshke jetipti.

Qabdesh kóne — Ahmet Baytúrsynov jazuymen jazylghan úzaq qoljazbany Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna tapsyrghan. Ol jerde úzaq kezek kýtken son, qaytaryp alghan. Aldymen, ózi kirillisagha kóshirtken. Kóshirtkende de ózining jetpis jasyndaghy dauly jaghdaylargha baylanysty Shynjannan kelgen aghayyndargha renishte jýrgen kezi edi. Bizge – Talghat Mamyrúly ekeumizge Shәueshek jigitterin jinaudy tapsyrdy. Biz Asqar Jәkuliyn, Dәuren Qalmet, Qaru Qasen, Talghat Mamyr bastaghan Shәueshekting 10 azamatyn jinap, osy qoljazbany tóte jazudan kirillisagha kóshiru júmystaryn úiymdastyrdyq. Sol kezdegi aqshamen 10 myng dollar jighanbyz. Alty tom tóteshe qoljazbany kóshiru, redaksiyalau, baspagha dayyndaugha sol aqsha mol jetip edi. Árbir audarylghan enbekti Qabdesh pen Talghat Mamyr ekeui qarap, birshama redaksiyalap, korrektorgha oqytyp, tas-týiin dayarlaghan. Keyin Qabekeng mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedke arnayy baryp, qarjy bóldirgen. Alty tomdyq analogy joq keremet roman solaysha elimen qauyshqan.

Qabdesh agha alty tomdyq «Qylmys» romanyn Memlekettik syilyqqa layyq kórdi. Úsynudy úiymdastyrdy. Ol ózi bir asa dauly mәsele bolghan. Ózi esselerinde jazghan-jazbaghanyn bilmeymin, Memlekettik syilyq komissiyasynda Qabdeshting ózi de, Orazbek Sәrsenbay da bar eken. Dauysqa salghanda 17 adamnyng jeteui qoldap, on adam qarsy bolypty. Sodan Qabang alty tomdy biraz salmaqtap ústap túryp, shyghyp bara jatyp artyna qayyrylyp túra qalady:

- Áy, myna Qajyghúmardyng alty tomdyghyn Memlekettik syilyqqa úsynugha qarsy bolghan on jigit osynda otyrsyndar ma? – deydi. Komissiya ýnsiz. Shamasy Beksúltan Núrjekeúly bolu kerek «IYә, otyr ghoy» degen әngime aitady. Sonda Qabekeng salmaqty dauyspen:

- Otyrsandar, sender bar ghoy, it ekensinder! Tura it ekensinder! – deydi de esikten shyghyp jýre beredi. Dәl aitqan. Qajyqúmardy, onyng 6 tomdyghyn Memsyilyqtan syzu ol — ittik edi. Qalamgerlerimizding osynau tobynda otyrghan 10 kisi birdey osynday ittikke baruy, Qabdeshten sóz estui sýikimsiz-aq jaghday ghoy. Búl әngimeni Orazbek Sәrsenbay Qajyqúmargha arnalghan jinalysta minbeden aityp edi. Ol kisi de komissiyadaghy 17-likting ishinde bolypty.

Aqyry úsynyldy-au, úsynylghanymen Astana jaqtaghy Memlekettik komissiya alty tomdyqty Memlekettik syilyqqa layyqsyz dep tanydy. Osy tústarda Qabang qatty kýiinip, ashy-ashy mәlimdemeler jasap jýrdi,

Keyin «Jas Alash» gazeti «Últ ruhy» degen syilyq dayyndap, jalpy júrtqa sauyn aityp, osy ýlken syilyqpen Qabekenning armanyn oryndaghanday boldy. Jalpy halyq dayyndaghan syilyqtyng qomaqty syiaqysy Qajyghúmardyng qyzy – Gýljaynargha tapsyryldy. Al biz – Qabekenning qolghanaty retinde sol syilyqtyng dayyndaluyna belsene kiriskenimizdi aita ketsek bolar.

Qabekenning adamdarmen qarym-qatynastaghy minezi jaydary bolghanymen, ústanymy qatal edi. Bir kónili qalghan kisige qayta jibimeytin. Ol «Bir kisini eki synamaymyn» deytin. Biz sol kisining aldynda qatelik jibermeuge tyrysatynbyz. Sol minezge basyp, seksen jasy túsynda biylik ókilderin toyyna shaqyryp hat jazudan da bas tartty. 80 jyldyq toyyna shaqyrmady. Sol jyly memleket tarapynan syilyq ta, marapat ta bolmaytyny sodan. Shәueshek jigitteri, Shynjang qazaqtary Qabekenning mereyin ósirmek maqsatta jinaldy. Kәsipker azamattar Qabekene jaqsy syilyq dayyndaudy úighardy.

Múhtar Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda jiyn bolatyn kýni su jana Toyota Camry 55 markaly avtokólikti ýkilep, kóldeneng tarttyq. Dәuren Qalmet, Merey Islam, Jәina Jәkulina jәne Duman, Sakosh, Azat, Ghylymhan bastaghan jigitter dayyndaghan syilyq Qabekenning kónilin biraz jasartyp tastady. Búl joly da Qabekene kólik kiltin tabystau, sóz sóileu sahnagha bastap shyqqanmyn:

- Qabeke! Azattyqtan keyingi atajúrtqa oralghan Shynjang qazaqtary, onyng býgingi úrpaghy sizge boryshtar. Qazir jarnama degen úghym bar. Ol – tanymaldyq, júrtqa tanys bolu. Siz biz kelmey túryp, 30 jyl boyy jazghan romandarynyzben Shynjang qazaqtarynyng ómirin, ruhany kýiin, jan-dýniyesin býkil Qazaqstandaghy bauyrlardyng jýregine әbden ornyqtyryp qoydynyz. Biz kelgende biz turaly jazylghan romandar әr qazaqtyng ýiinde әbden oqylyp,, múqabasy júqaryp, týbi qayta tigilgen kýide túrdy. Biz kelgende «Demejannyng auyly keldi», «Núrsapanyn, Esqattyn, Nartaydyng eli keldi» dep júrt bizdi tanyp túrdy. Sondyqtan, atamekenning qúshaghy bizge aiqara ashyq boldy. Sol qúshaqty ashqan dýnie – sizding romandarynyz, shygharmashylyghynyz. Múnsha súrapyl jarnamanyn, múnsha jankeshti enbekting boryshyn eshbir adam, úiym ótey almaydy. Biz de ótey almasaq ta, sizge seksen jas mereytoyynyzgha oray temir túlpar syilayyq dep edik. Qabyl alynyz! – deymiz.

Qabekeng qaytqanda «Býgin bizding әkemiz óldi» dep post jazdym. Posttyng mәtini bylay bolatyn:

«QAYSAR QALAMGER QABDESh JÚMADIL qaytys boldy.

Jazushynyng býkil ghúmyry, jazghan shygharmasy - qazaq halqynyng ruhy, bolmysy, bólek әlemi, derbestigi, azattyq ansauy, erki jәne biyik maqsattaryna qúrylghan.

Óz sózimen aitqanda ol - «zaman qansha auyssa da birde-bir shygharmasy bankrotqa ketpegen» jazushy.

Sonau kenes zamanynda jazylghan «Songhy kósh», «Taghdyr», «Atameken», «Sarjaylau», «Bir týp toranghy» qatarly shygharmalarynyng qay-qaysysy da óz zamanynyng shyn syipatyn ashqan tuyndy. «Zamanyna kýilemegen, zamany iylemegen» shygharmalar.

Jazushynyng tili de, shygharmasynda sipattalghan ómirding kórkem beynesi de, keyipkerlerding monologtary men dialogtary da, asa shynayy jәne biyik sheberlikpen jazylghan. Bәri de oqushynyng oy - sanasyn sheksiz baurauysh qúbylystar ýilesimi.

Jazushy Qabdesh Júmadilov qaysar kýiinde qasqayyp túrghan bolmysymen, tik beynesimen ómirden ótti. Ol sharshap-shaldyqqan joq, qartayyp qayysqan joq, zaman qansha ózgerse de mayysqan joq. Ol barlyq shygharmashylyq ghúmyry erik pen jigerge, biyik ruhqa toly jazushy boldy.

Ol Shynjang qazaqtarynyng jarshysy - baghyt berer jaryq júldyzy - Temir qazyghy bolatyn. Olardyng jan әlemin jalpaq QAZAQ ELINE jayyp jibergen, kýlli qazaqtyng jýregine jetkizip ornyqtyrghan ghajayyp qalamger.

OL BIZDING RUHANY ÁKEMIZ EDI. BÝGIN BIZDING ÁKEMIZ ÓLDI.

Erteng  eli-júrty jinalyp, ol ózi ósiyet etken topyraqqa kómedi. Ózi ómirimen sýigen, ómirbaqy jyrlaghan, kýlli keyipkerining kiyeli mekeni Tarbaghatay tauynyng bir qyratyna ony tapsyrady. Ony ózi asa sýiispenshilikpen surettegen Shәueshek shaharynan Arqagha qaray kele jatqan joldyng tausylghan jerine qoyady. Tirisinde tynymsyz sýiip jyrlaghan atamekeni Qabdeshti mәngi terbetedi.

Qalamgerding shygharmasy - jan әlemi halqymen birge jasaydy! Ol myng jasaydy».

ALMATYDA QABDESh JOQ

Almatyda Qabdesh joq
Jolyqpaysyng endi oghan.
Sәlem berer salmaqtap
Qalmady ghoy jóndi adam.
Aqyndary shyghatyn
Qasiyetti túghyrgha
Qyran qaytyp qonbaydy-au,
Qos qanatyn qomdaghan.

Almatyda Qabdesh joq
Ziraty da joq onyn.
Kezeninen tappaysyn
Tayau jatqan tóbenin.
Soghuynan toqtady-au
Júdyryqtay bir jýrek
Júmyryna syighyzghan
Baytaq jerding kólemin.

Sóz qadirin úqqangha
Alyp edi bir ózi.
Kýn sәulesi siyaqty
Jaryq edi bir ózi,
Qaharynan uaqyttyn
Jaltarghanda myng aqyn
Maydanynda shyndyqtyn
Qalyp edi bir ózi.
Dauyl menen nóserde
Jan - tәnindi saqtaytyn
Jel jaghyna shyqqanda
HALYQ edi bir ózi.

Árbir sózi atqan oq,
Aytylghanday jau ýshin!
Kýrkiregen kýn syndy
Sezushi edik dauysyn.
Boran búrqap ketkendey
Bolushy edi Arqada.
Kóshkin buyp qalghanday
Bolushy edi tau ishin.

Mәngilikke tynshydyn
(Ashu-yza tarqaghan).
Qos qolyma kýsh salyp
Kóterip em arqadan,
Payghambaryn kómetin
Saqabaday kýy keship,
Tarbaghatay tauyna
jatqyzdym kep shalqadan.

Janar tauday Qabdesh joq
Ár sóilemi bir alau.
Endi jiyn minbemiz
Qalghyp-mýlgip túrady-au.
Arpalysyp-aytysyp,
Keshseng daghy bir ghúmyr
“Baqyttymyn!” dep óttin
Songhy sәtte ghúlama-au.
Baqyt degen sol shyghar
Qazaqstan keng baytaq
Bostandyqtyng jelimen
Jelbiregen tu anau.
Sening jýris-túrysyn
Kóz aldygha kelerdey,
Aman bolsa shyghysym
Qabdesh taghy tuar-au.

Men  óz basym, Almatyny Qabdeshsiz elestete almay jýrgen kýidemin. «Asqar tauyng әkeng qúlady!» dep kónil aitady ghoy. Sol ras eken! «Almatyda Qabdesh joq» óleni sodan tudy. Últyna enbek etken qaysar qalamger óz tughan jerining – Tarbaghatay tauynyng bir salmasyn bastyryp baryp jatty. Óz qolymyzben topyraq salyp, payghambaryn kómgendey Qabdesh aghamyzdy da attandyrdyq. Onyng tәni topyraqqa tapsyrylýanda jan әlemi jalpaq qazaqqa jayylyp ketti. Jazushy deseng onyng baqyty sol shyghar.

Almas Ahmetbekúly

Abai.kz