Álemdik dengeydegi rejisser Ázirbayjan Mәmbetov 80 jasta
1 qyrkýiek - Qazaqstannyng Halyq qaharmany, KSRO halyq artiysi, KSRO jәne Qazaq SSR-ining memlekettik syilyghynyng iyegeri Ázirbayjan Mәmbetovting tughan kýni. Ataqty rejisser kózi tiri bolghanda 80 jasqa tolar edi. Biz mereytoy iyesin eske alu maqsatynda ayauly jary, Qazaqstannyng halyq artiysi Horlan Qalilambekovany әngimege tartqan edik. Sonday-aq ol kisining kózin kórgen, qyzmettes-dәmdes bolghan zamandastary, shәkirtteri óz oilaryn ortagha salady.
1 qyrkýiek - Qazaqstannyng Halyq qaharmany, KSRO halyq artiysi, KSRO jәne Qazaq SSR-ining memlekettik syilyghynyng iyegeri Ázirbayjan Mәmbetovting tughan kýni. Ataqty rejisser kózi tiri bolghanda 80 jasqa tolar edi. Biz mereytoy iyesin eske alu maqsatynda ayauly jary, Qazaqstannyng halyq artiysi Horlan Qalilambekovany әngimege tartqan edik. Sonday-aq ol kisining kózin kórgen, qyzmettes-dәmdes bolghan zamandastary, shәkirtteri óz oilaryn ortagha salady.
Horlan Qalilambekova, opera әnshisi: Bizdi taghdyr qosty
- Men Ázekendi syrttay bilgenim bolmasa, asa jaqyn tanystyghymyz joq edi. Kerisinshe, ol kisining alghashqy zayyby Ghaziyza Júbanovamen shygharmashylyq jolda kóbirek aralastyq. Ghaziza Ahmetqyzy mening ónerdegi ústazym, tәlimgerim, aqylshym ekenin maqtanyshpen aita alamyn. Ókinishke qaray, 1993 jyly bergeninen bereri mol shaghynda dýnie saldy. Ol kisi qaytys bolghannan keyin, eki jyldan song Ázekeng ekeumizdi ortaq tanystarymyz tabystyrdy. Sol kisilerding aq tileuimen, dәnekerligimen bas qúrap, sodan 14 jyl tatu-tәtti birge ómir sýrdik.
Otaghasym ashugha boy aldyrmaytyn, minezi jibektey júmsaq edi desem, ótirik bolar. Óte ótkir, tura sóileytin, shyndyqty betke aitatyn, talapshyl kisi-tin. Osy qasiyetin kóp adam jaqtyra da bermeytin. Al talanttylyghyn, boyyndaghy qabiletin sózben surettep jetkizu mýmkin emes. Iskerligine kýnshildikpen, qyzghanyshpen, ishtarlyqpen órtene qaraytyndar da tabyldy. Júmysyna kedergi jasaghysy kelgenderding jymysqy әreketterin el kórdi. Artiyster kuә. Otyzdan jana asqan jas jigitting M.Áuezov teatryna basshylyqqa kelui biraz adamdardyng ishin kýidirgeni ras. Esesine ol kisi kýni-týni tynbay enbek etip, teatrdy әlemdik dengeyge kóterdi. Atyn shyghardy. Asanәli Áshimov, Farida Shәripova, Ánuarbek Moldabekov, Sәbira Mayqanovalardy elge tanytty. Gastrolidik saparmen aralamaghan shet memleketteri kemde-kem. Búl kezendi teatrdyng altyn dәuiri dep atasaq ta artyqtyq etpeydi. Biraq jogharyda aityp ótkendey, qolastyndaghy kýnshilder ayaghyna oralyp, júmys isteuge mýmkindik bermegen uaqyttar boldy. Aryz-shaghym kóbeyip, qayta-qayta qyzmetten ketirdi. Sonday jany jabyrqap jýrgen sәtterding birinde ekeumizdi taghdyr qosty. Men júbayymnyng qas-qabaghyna qarap, jaghdayyn jasaugha, oiyn týsinuge, damytugha jәrdemdestim. Baladay mәpelep, kýtim jasadym. Ákemdey, balamday qadirlep, otbasylyq baqytqa, jylugha bóledim. Balalarymyzgha da әrdayym esigimiz ashyq boldy. Nemerelerimizdi birge tәrbiyeledik. Shóberesining alaqanynan may jalap, qolynan su iship, baqytty ata atandy. Qazaqtyng mandayyna bitken túlghany bar yqylas-peyilimmen baqytty etuge tyrystym.
Ornynda bar onalar
- 1999 jyly Preziydent Ázekendi Astanagha shaqyryp, Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy akademiyalyq qazaq muzykalyq drama teatrynyng tizginin ústatty.
Elordagha kelgennen keyin, múnda da teatrdy órkendetu ýshin ayanbay ter tókti. «Qozy Kórpesh - Bayan súlu», «Mahambet», «Joghalghan dos», «Qan men ter» siyaqty kóptegen qoyylymdardy sahnalady.
Ókinishke qaray, ómirining songhy sәtterinde qatty auyrdy. 1986 jyly Jeltoqsan oqighasyna qatysyp, basynan jaraqat alghanyn kópshilik biledi. Sol soqqy ýlken dertke ainalyp, aqyry alyp tyndy. 2009 jyly 18 qarashada aqtyq demi ýzilgenshe qasynda otyryp, óz qolymnan attandyrdym.
Ázekenning artynda qalghan tórt balasyn aitpaghanda, segiz nemeresi erjetti. Biri Mәskeu konservatoriyasynda, endi biri Angliyada oqyp jatyr. Júmys istep jýrgenderi de barshylyq. Aldy otbasyn qúryp ýlgerdi. Ázirge eki shóberesi ósip keledi. Ázekeng el siyaqty dýniye-mýlik jiynamaghan adam. Bar baylyghy - elge sinirgen enbegi, Astanadaghy ýsh bólmeli pәteri, sonynan ergen úrpaghy.
Kózi tirisinde әr tughan kýninde qatty dayyndalatyn edik. Kýndizgi ekiden bastap, ýlken dastarqan jayly túratyn. Teatrdyng artisteri tayly-tayaghymen kelip qúttyqtaytyn. Nemere-shóbereleri atalap, týn jarymyna deyin tilekterin jetkizetin. Ózi aramyzda joq bolsa da, osy ýrdisti joghaltpay, otbasymyzben jinalamyz. Áriptesteri әli de tughan kýninde kelip, dәm tatyp ketedi. Biyl da seksen jyldyghyna arnap, әzirlik jasap jatyrmyz.
Mereytoyyna oray qyrkýiekting ortasynda Oral qalasynda Mәdeniyet miniystrligi men jergilikti әkimshilikting úiymdastyruymen Ázirbayjan Mәmbetov atyndaghy teatr festivali ótedi dep josparlanuda.
Eleusiz qalghan esil er
- 2000 jyldary Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy últtyq opera jәne balet teatry ashylghanda Ázekeng sol újymgha Múqan Tólebaevtyng «Birjan-Sara», Evgeniy Brusilovskiyding «Qyz Jibek» operalaryn qoyghan bolatyn. Búl spektaklider әli kýnge teatr repertuarynan týsken joq. Al qalghan újymdar «ózi joqtyn, kózi joq» dedi me eken, Ázekenning jýzin topyraq jasyrar-jasyrmastan, ol kisi sahnalaghan spektakliderdi birinen keyin birin týrli jeleuler aityp, tizimnen alyp tastady. Rejisser qaytys bolghanymen, qalghan artister tiri ghoy. Múnysy nesi? Nege búlay istegenderin týsine almadyq. Osyghan jýregim qatty auyrady.
Taghy bir mәsele, 2009 jyly bir top óner qayratkeri Preziydentting atyna hat jazyp, Ázekene eskertkish túrghyzu, túrghan ýiine eskertkish taqta ornatu, teatr, kóshe esimin beru mәselesine kómektesuin súraghan edik. Elbasy qúp alyp, arnayy jarlyqqa qol qoydy. Biraq әli kýnge búl tapsyrma oryndalmay keledi. Tek ziratynyng basy qaraytylyp, Almatydaghy túrghan ýiine eskertkish taqta ornatyldy. Al Astanada on jyl túrghan ýiining qabyrghasy bos túr. Ol kisining atyn beruge elimizden birde-bir teatr da tabylmay otyr. Derekti filim de týsirilmedi. Múnyng barlyghy oryndalu ýshin bes jyl uaqyt kerek eken. Mening alandaytynym, seksen jyldyghyna oray osy sharuanyng biri qolgha alynbady, toy ótken song taghy eleusiz qala ma dep qorqamyn...
Áshirbek SYGhAY, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik syilyqtyng laureaty: Halqy ony baghalay bildi
- Ázirbayjan Mәmbetov - qazaq rejiyssurasynda ghana emes, әlemdik rejiyssuradaghy aiqyn túlgha. Oghan onyng jýrip ótken kórkemdik joly kuә. Ol qoyghan keremet qoyylymdar tek qazaq ónerining ýlesi ghana emes, dýniyejýzilik teatr qauymdastyghynyng tabysy dep qarau kerek. Qazaq teatry әlemdik teatrdyng bir bólshegi desek, әlemdik kóp dauysqa ýn qosuda Mәmbetovting jeke ýni airyqsha estiledi. Mәselen, ol sahnalaghan «Qan men ter», «Ana - Jer Ana», «Kóktóbedegi kezdesu», «Qozy Kórpesh-Bayan súlu», «Adasqan qús», «Abay», «Qobylandy» siyaqty spektaklider býkil әlemdik teatrdyng eleuli qoyylymdary, airyqsha tabystary bolyp esepteledi.
Ol janr talghamaytyn, komediya, tragediya, melodrama, opera, jalpy, qanday baghytta bolsyn ózining bet-beynesin, jeke qoltanbasyn birinshi kezekte ústaytyn aiqyn túlghaly suretker. Bizding qazaq teatrynyng әlemdik dengeyde tanyluyna kóp ýles qosqan qabiletti, asa talantty shygharmashylyq iyesi. Ol taza rejissuralyq enbekpen qatar, ýlken qoghamdyq júmystar da atqardy. Deputat ta boldy, әrtýrli kezendegi bedeldi qúryltaylargha, sezderge delegat bolyp qatysty. Qazaq teatr qoghamyn, qazirgi Teatr qayratkerleri odaghyn basqardy. Sol siyaqty «Qazaqfilim» kinostudiyasyn da basqaryp, kino týsirumen de ainalysty. «Qan men ter», «Án qanatynda», eki seriyaly «Abay» tele-filimi, «Qughynshy» siyaqty kóptegen tuyndylardyng avtory atandy. Býkil Odaqtyng ataqty rejisserlerimen baylanysta boldy. Olarmen shygharmashylyq yntymaq ornatty. Sondyqtan Ázirbayjan Mәdiyúly Mәmbetov - qay jaghynan alyp qarasang da, qazaq ónerining әlemdik shenberde tanyluyna, baghalanuyna ýlken jol ashqan túlgha. Esesine halqy ony baghalay bildi. Ýkimet tarapynan da ýlken syi-siyapattar kórdi. Kenes Odaghynyng halyq artiysi, eki dýrkin Memlekettik syilyqtardyng lauretty atandy. Professor, Halyq qaharmany. Osynyng barlyghy ol kisining jan-jaqtylyghyn, ónerge sinirgen enbegin aishyqtaytyn bedeli dep esepteymin.
Biyl 80 jyldyghy, óner tarlanynyng enbegi eshuaqytta óshpeydi. Ústaz retinde kóptegen shәkirt tәrbiyeledi. Núrqanat Jaqypbaev, Bolat Atabaev, Sәulebek Asylhanovtar Ázekenning rejisserlik mektebinen tәlim alghan jigitter. Demek, Mәmbetov taghylymy jalghasa beredi degen sóz.
Roza Áshirbekova, Qazaqstannyng halyq artiysi: Sýiikti ústazym menin...
- Áz-aghandy eng alghash ret búrynghy M.Áuezov atyndaghy, qazirgi Q.Qojamyarov atyndaghy memlekettik úighyr muzykalyq teatrynyng ghimaratynda kórdim. 1958 jyly «KazPIY-din» birinshi kursyn bitirip, búrynghy Kókshetau oblysy, Enbekshilder audany, Kazgorodok auylynda jazghy demalysqa kelgen kezim. Birde gazet oqyp otyryp «Ázirbayjan Mәmbetov drama artisterin dayyndaytyn studiya ashqaly jatyr» degen habarlamagha kózim týsti. Eshuaqytta artist bolamyn degen oy mende joq edi. Nege ekenin, jýregim alqynyp qoya berdi. Basqasha kýy keshtim. Alla jol kórsetti ghoy deymin, shabadanymdy arqalap, «Almaty qaydasyn?» dep, eshkimge aitpay, auyldan tayyp túrdym. Poyyzdan týse sala, Áuezov teatryna keldim. Diyrektordyng bólmesine kirsem, Qaliybek Quanyshbaev, Hadisha Bókeeva, sosyn kishkentay boyly, kýlimkóz bir jas jigit ózara әngimelesip, birdenege mәz bolyp otyr. Keyinnen bildim, ýshinshi kisi Áz-aghang eken. «Siz kimge keldiniz?» dedi, janaghy kózinen ot úshqyndap túrghan jas jigit. Ózi oryssha sóileydi eken, birtýrli seskenip qaldym. «Studiyagha oqugha týspek oiym bar. Aktrisa bolghym keledi» dedim aqyryn ghana. Denem qalshyldap, dir-dir etip, dauysym ózgerip, ýnim shyqpay qalghan siyaqty boldy. Óitkeni teatr sahnasynan kórgen Qalekeng men Hadisha apaydy betpe-bet kórgende, kózim búldyrap, qatty tolqydym.
«Siz keshigip keldiniz. Oqugha qabyldanghan qyz-jigitter bayaghyda kartoshka teruge ketken» degende, tóbemnen jay týskendey qalshiyp, túrghan ornymnan qozghala almay qaldym. Otyrghandar da ýnsiz. Sol ýnsizdikti Áz-aghang búzdy. Mening basqa jerde student ekenimdi ishtey sezgen sekildi. «Qayda oqisyz?» dedi bayyppen. «KazPIY-de» dep edim, «Múghalimdik - jaqsy mamandyq. Oquyndy ary qaray jalghastyra ber» dedi. Ayaghym jerge jelimdenip qalghanday, qozghala alar emespin. Artynsha ýsheuining kózderimen sóilesip, úghysqanyn bayqap qaldym. Áz-aghang «Oquyndy tastama, teatrda sheberlik synyby ótip túrady. Qolyng bosta, soghan qatys. Qyrkýiekte oqu bastalady» dedi. Osylay «KazPI» jayyna qaldy. Áz-aghannyng bolashaq artiysi bolu mandayyma jazylypty. «Osy qyzdan drama artiysi shyghady-au» dep tesile qaraghan kózqarasy әli kýnge kóz aldymda. Naghyz bolashaq artiske degen rejiysserlik týisigining qyraghylyghyn kórdim. Ne degen talant iyesi desenizshi. Áz-aghannyng sol studiyasyn Qazaqstannyng halyq artiysi Ánuar Moldabekov, enbek sinirgen artist Esbolghan Jaysanbaev, әri artist, әri rejisser Jaqyp Omarov, Qazaqstan halyq artiysi Shәmil Jýnisov jәne men bitirip shyqtyq. Ol bizdi tap basyp tany bildi, biz de ústazymyzdyng senimin aqtadyq.
Alayda ol kisi tәlim-tәrbie berip, teatrda, kinoda atyn shygharyp, tanymal etken shәkirtterining barlyghy birdey jaqsylyghyn týsine alghan joq. Tizesin batyrghandar da boldy, onyng nesin jasyramyz. Astanada ótken 75 jyldyq mereytoyyna barugha jaramaghandar bar. Áz-aghang sol toyynda sahnada sóiley almay, kemsendep otyrghanyn kórgende, kóz jasymdy tiya almay, enirep túryp jyladym. Otyz jyl teatrdyng danqyn dýniyejýzine tanytqan rejisserdi osynday kýige týsirgender býginde ortamyzda jýr...
Esime bir oqigha erekshe týsip túr. Mening 60 jyldyq mereytoyyma kelip, arnayy qúttyqtap, gýl úsyndy. «Meni satpaghan aktrisam osy Rozam» dep halyqtyng aldynda qolymnan sýiip, mandayymnan iyiskep edi.
Ol kisining 80 jyldyghy jaqyndaghan sayyn osynyng bәri eske týsip, «Sizding enbeginiz qazaq tarihynda altyn әrippen mәngilik jazylyp qalady, sýiikti ústazym menin» dep, óz-ózimnen ishtey kýbirlep jýrmin...
Nýketay MYShBAEVA, halyq artiysi: Bizdi elge qadirli etti
- Biz 1969 jyly oqu bitirip, teatrgha keldik. Sonda Ázirbayjan rejisser bolyp júmys isteytin. Jap-jas, keremet talantty jigit bolatyn. Asanәli Áshimov, Farida Shәripova siyaqty on-on bes konservatoriyany bitirgen jastar qyzmetke alyndyq. Bizge «Beu, qyzdar-ay» spektaklinde alghash ról berildi. Keyinnen qoyylghan «Ana - Jer-Ana», «Qan men ter» siyaqty kóptegen qoyylymdar baghymyzdy ashty. Bizdi ósirdi, óndirdi, elge qadirli etti. Tanymaldylyq shynyna shyghardy. Kórermenmen qauyshtyrdy.
«Ár elding telisi men tentegi bolady» degendey, ýlken újym bolghannan keyin aramyzda әrtýrli sebeppen tәrtip búzyp qoyatyndar kezdesetin. Ondayda aldymyzdaghy agha buyn ókilderi sózderin sóilep, «tәrtip búzghany bolmasa, jalpy, jaqsy jigit. Ónerli. Bireuding basyn jaryp, kózin shygharatynday tentektik jasaghan joq. Bir erkeligin keshire salynyz» dese, ýlkenderding aitqanyn tyndaytyn. Júmystan shygharyp túrghan jerinen qayta qaldyratyn. Agha-apaylarymyzdyng kónilderine qarap, sózin jerge tastamaytyn. Sóitken abzal azamatymyz o dýniyege ketip qaldy. Qatty qinaldyq, jyladyq, joqtadyq. Endigi jerde jany jannatta bolsa eken dep tileymiz.
Súltan SRAYYLOV, Ontýstik Qazaqstan sirkining bas diyrektory: jastardyng bolashaghyn oilady
- 2001 jyly Elbasy Ázekendi bos jatqan jerinen Astanagha shaqyryp aldy. Men Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy teatrda akter bolyp júmys istep jýrgen bolatynmyn. Eki spektaklidi qoyyp, kelesisimen júmys istep jatqan uaqytym. Bir kýni Ábekennen bólmesine kelsin degen habar aldym. Esikten engenim sol edi, «Áyeling qalay, dúrys adam ba?» dedi. «Jaman emes, shýkir» dep jauap berdim. «Ayaghyndy juady ma?» deydi, men týsinbey túryp qaldym. Sóitsem, «Sening kýtimindi jasay ma, Almatygha eki jyl oqugha jibersem, seni jibere me?» dedi. «Oqyp qaytem, onsyz da spektaklider qoyyp jýrmin emes pe?» dep qynyraydym. Sóitip, shyghyp kettim de әri qaray júmysymdy jalghastyra berdim. Eki-ýsh kýn ótkennen keyin úmytyp ketetin shyghar dep oilaghanmyn. Joq, olay bolmay shyqty. Qayta shaqyryp alyp: «Sonymen, ne sheshtin, oilandyng ba?» dep tesile qarady. «Ázeke, balaly-shaghalymyn. Otbasymdy qaytemin. Olar myna jaqta, men ana jaqta. Oqu oqyp, bilim quyp jýrsem, ýi-ishimdi kim asyraydy?» dep shúbyrta jóneldim. Sonda «Áy, aqymaq. Sen qazir men osynda otyrghanda spektakli qoyyp jýrsin, erteng men ketkende sen de ketesin. Saghan kim qoyghyzady? Diplomsyz rejiysserdi eshkim erkeletip otyrmaydy. Jalaqyndy ay sayyn alyp túrasyn, nemenege tartynshaqtaysyn. Bar degende baru kerek» dedi. Sol sózi maghan qamshy bolyp, jolgha jiynaldym.
Qazir Ázekenning kóregendiligine qatty quanamyn. Óner jolynda qandayda bir jetistikke jetsem, sol kisining arqasy dep sanaymyn. Ózin ghana emes, ózinen keyingi jastardyng bolashaghyn oilaghanyna, qamqorlyq tanytqanyna tәube deymin. Qoyylyp jatqan qoyylymdar bolsyn, jýrip jatqan basqa da júmystargha sol kisining aituymen alghan diplomymnyng ýlken kómegi tiyip jýr.
Betti dayyndaghan - Qanshayym Baydәulet
«Ayqyn» gazeti