Men Erkinbay Shaltan Kerimbayúly 1978 jyly tughanmyn. 2000 jyldan beri 1-toptaghy mýgedekpin. Osy sebepti meni eshkim esh jerge júmysqa almaydy. Biraq mýgedektigimdi mindetsinip bireuding moynyna masyl bolghan emespin. Qoldan kelgenshe әreket etip, qogham tynyshtyghy ýshin óz ýlesimdi qosyp jýrgen azamatpyn. Biraq namysymdy taptap, jigerime qúm qúighan bezbýirekterding betperdesin sypyru alash azamattarynyng әmәnda paryzy bolghanyn jaqsy bilemin.

«Jýrekte bәri sayrap túr, Tәnirim tildi baylap túr» degendey,  Jaratushy  mening tilimdi emes, ayaghymdy baylady. Soghan da tәubә, shýkir. Bas kespek bolsa da, til kespek joq.

Osydan on eki jyl búryn Qúdaydyng jazuymen ayaghymnan sal bolyp qaldym. Qazirgi tanda kolyaskamen jýremin. 2006 jyldan beri mening otbasym ýshin ýy mәselesi ýlken problema.

2006 jyly qala әkimi Ály Bektaev (qazirgi OQO Ákimining orynbasary), sosyn Beybit Syzdyqovtar (qazirgi OQO, Otyrar audanynyng әkimi) óz auyzdarynan qaghynyp, barlyq jaghdaydy jasaymyz dep uәde bergen, biraq uәdelerin arqalap, biri Shymgha, biri Qúmgha sinip joq boldy. Biraq obaly ne kerek, Ábdikerimning Álii men Shaldardyng Beybiti bas sheneunik bolyp túrghan kezinde emdeluime materialdyq kómek bergenin aitpaugha bolmaydy. Alayda ol emdelgenderim pәter jaghalap jýrgen men siyaqty mýgedekting densaulyghyna qalay әser etsin?

Men Erkinbay Shaltan Kerimbayúly 1978 jyly tughanmyn. 2000 jyldan beri 1-toptaghy mýgedekpin. Osy sebepti meni eshkim esh jerge júmysqa almaydy. Biraq mýgedektigimdi mindetsinip bireuding moynyna masyl bolghan emespin. Qoldan kelgenshe әreket etip, qogham tynyshtyghy ýshin óz ýlesimdi qosyp jýrgen azamatpyn. Biraq namysymdy taptap, jigerime qúm qúighan bezbýirekterding betperdesin sypyru alash azamattarynyng әmәnda paryzy bolghanyn jaqsy bilemin.

«Jýrekte bәri sayrap túr, Tәnirim tildi baylap túr» degendey,  Jaratushy  mening tilimdi emes, ayaghymdy baylady. Soghan da tәubә, shýkir. Bas kespek bolsa da, til kespek joq.

Osydan on eki jyl búryn Qúdaydyng jazuymen ayaghymnan sal bolyp qaldym. Qazirgi tanda kolyaskamen jýremin. 2006 jyldan beri mening otbasym ýshin ýy mәselesi ýlken problema.

2006 jyly qala әkimi Ály Bektaev (qazirgi OQO Ákimining orynbasary), sosyn Beybit Syzdyqovtar (qazirgi OQO, Otyrar audanynyng әkimi) óz auyzdarynan qaghynyp, barlyq jaghdaydy jasaymyz dep uәde bergen, biraq uәdelerin arqalap, biri Shymgha, biri Qúmgha sinip joq boldy. Biraq obaly ne kerek, Ábdikerimning Álii men Shaldardyng Beybiti bas sheneunik bolyp túrghan kezinde emdeluime materialdyq kómek bergenin aitpaugha bolmaydy. Alayda ol emdelgenderim pәter jaghalap jýrgen men siyaqty mýgedekting densaulyghyna qalay әser etsin?

Jetiden aughan shaghymda anashym aqiyretke attandy. Al 2000 jyldan beri marqúm әkem ýy mәselelesimen talay әkim-qaranyng esigin kýzetken. Alayda sol armangha qol jetpey, aqyry ajal alyp tyndy. Kýiikten ketti. Uayym ajalgha sep boldy, qorlyqtan góri baqilyqty jón sanap kete bardy. Sonynan shyryldap shiyettey 7 bala shagha qaldy. Men ýiding ýlkenimin. Saruyz balapanday shyryldap, búghanasy qatpay-aq taghdyrdyng tauqimetin tartyp, qatygez ghúmyrdyng qamyty ilingen  qaradomalaq inilerim men qaragóz qaryndastarymnyng kózderine kózim týsip ketkende, jansyz ayaqty baltalap tastaghym-aq keledi. Amal neshik, Tәniri Taghalanyng sharapaty mol sharighatynan rúqsat joq. Tóstegi tulaghan qandy basugha sabyrdy salqyndyqqa shaqyrasyn.

2006 jyldan beri pәter jaldap túramyn. Osy aralyqta Týrkistanda men ashpaghan esik, kirmegen tesik qalmady. Qayran әkening әkim-qaralardyng sonynan qughan jolynan kóz jazbay men de quyp kelemin. Alghashqy jyldary iysi Týrki qúrmet tútqan qasiyetti meken túrghyndary taghdyrynnyng tizginin Tәnirim alashtyng arly azamattaryna tapsyrghan degen týsinikpen ómir sýrdim. Bas sheneunikti «ol anaday, ol mynaday» degenderge әjepteuir qyzylkenirdek bolyp: «Tegin adam taz bolmaydy degen atam qazaq. Jigitting ózimen talassang talas, baghymen talaspa» degen dep әkim-qaralardy talay qorghashtaghan kezderim boldy. Masqara bolghanda aldamshy oy jeteginde ketken ekenmin. Ol shirkinderding qúlanday qu, týlendey tapqyr, tәbilit pen jәbilit sara jolynyng múragerleri ekeninen habarsyz edim. Istegen isinen bilmesen, aitqan sózinen eshzaman angharmaysyn.

Sózim qúrghaq bolmasyn mәdeniyetti shygharyp saludan (kuliturnoe soprovojdeniye) bir mysal.

2011 jyly Týrkistan qalalyq әkimdigine bardym. Ondaghy sebep, «Múqtaj jandar sanatyndaghylargha pәter beriledi» degen sybysty estigenmin. Kezinde kezekke túrghanbyz da. Sodan qala әkimine kirip, mәselening mәn jayyna qanyqsam dep edim. Biraq meni әkim orynbasarlary qala basshysyna kirgizbedi (búl údayy bolyp túrady). Ákim orynbasarlary: «Múqtaj jandar sanatyndaghylargha pәter beriledi? Mýmkin emes! Onday mәsele kóterilgen emes. Biz habarsyzbyz. Onday mәseleni biz birinshi bolyp biluimiz kerek qoy» dep des bermedi. Imanday sendim. Alayda arada 1-2 ay ótken song 2011 jyly mýgedekter men túrmysy nashar jandargha qala әkimdigi tarapynan ýiler berildi. Al men bolsam, qoghamdyq júmystargha belsene aralasyp jýrgen adam bolghandyqtan, múqtaj jandargha pәter kiltin tapsyru saltanatyna Ýkimettik emes úiymdar tarapynan shaqyryldym. Sol jerge arnayy BAQ qúraldarynan da ókilder kelipti. Men pәterden shet qaldym. Eng qyzyghy búl emes, qyzyghy mynau. Múqtaj jandargha pәter kiltin tapsyru saltanatynda qala basshylyghy tarapynan maghan sóz berildi. Sol sәtte men shyn razylyqpen sóz sóilegen edim. Óte tolquda boldym.

- «Múqtaj jandar baspanaly bolyp jatyr. Ózim baspanaly bolmasam da, ýy alghanday kýy keship túrmyn. Pәter kiltin alyp jatqan quanyshytarynyzgha ortaqpyn. Qala basshylary, sizderden Alla razy bolsyn» dep bar ynta-yqylasymmen jyly lebizimdi bildirip, basshylargha razy bolyp marqayyp qaytqan jayym bar-tyn.

Keyinirek «Baqsam baqa eken...» degendey BAQ qúraldary mening sózimdi óndep, basyn ayaghyna, ayaghyn kókke keltirip, beynebir men pәter kiltin alghanday etip, tamasha bir baghdarlama jasapty. Álbette, múnyng alatúyaq-әzәzil sheneunikting tapsyrysy ekeni  kórer kózge de kәrәmәt kórinip túr. Tanday qaghyp ghajaptandym. Egerde «Búqara eldi aldau men arbau tәsilderi» taqyrybynda dissertasiya jazu tapsyrylsa, bizding Týrkistannyng sheneunikteri mezgilinen búryn doktorlyq dissertasiya qorghap, impakt faktorly maqalalarmen әlem júrtshylyghyn tang qaldyryp, Nobeli syilyghyn alatyndyghyna kýmәn joq. Al sol baghdarlamadan song dos-jarandarym meni qúttyqtap, mәre-sәre. Janyma batqany osy.

Mening emdelip, dәri-dәrmek aluym ýshin shyndyghynda qyruar qarajat kerek. Shaytan emespin ghoy ýmitsiz bolatyn. Biraq saghattap uәde berip, kisining ýmitin qasaqana ýzip, shaytandyqqa shaqyratyndar ókinishke oray Týrkistanda bar. Biraq men bireuding moynyna masyl bolyp kýn kórudi ózime ar sanaymyn. Qúdaydyng bergenine shýkirlik etkenge ne jetsin. Alayda qol qusyryp, júmyssyz otyrugha taghy bolmaydy. Týrkistan qalasy turistik ortalyq. Kelip ketushi qonaqtar kóp. Kelushi qala qonaqtaryn suretke týsirip kәsip qylyp júmys jasauyma tolyq mýmkindigim bar. Onyng ýstine kompiuterlik kursty bitirgenmin, kompiuterde júmys jasau tәjiriybem bar. Osy mýmkindigimdi paydalanyp suretke týsiru isimen shúghyldanyp, sony kәsip qylugha bel budym. Kәsip qylyp júmys jasayyn, elding azamattary qoltyqtan demese almaytyn qamal bar ma, degen niyetpen «kenesip pishken ton kelte bolmas» degenge sýienip, әkimshilikke keldim. Ol kezde qala әkimi qazirgi Shymqala «starshyny» Qayrat Qúseyinúly edi. Kәsibime jәrdem jasaymyn dep uәde etip, orynbasaryna tapsyrdy. Quanyp әkim orynbasaryna kelsem, ol bireuge tapsyrdy. Ol bireu, belgisiz bireuge tapsyrdy, sonymen әkimning әmiri aua boldy. «It itti júmsaydy, it qúiryghyn júmsaydy, it qúiryghy aua qarmaydynyn» keri keldi. Ákim әmirin eki etpey oryndaymyn degen orynbasardyng ózi búl kýnderi әmir bolghan.

Týrkistannyng qazirgi bas sheneunigi әmir taghyna otyrghan kezde el-júrttyng kózinshe «Jәrdem bermesem maghan syn, júmys istemeseng saghan syn» dep edi. Sodan beri «Pis qazanym bes ai, otyrayyn on ai» bolghaly qashan. Qúrghaq qasyqpen auyz jyrtyp әli kelemiz. Al su jana әkimning janyna júmyrtqalaghysy kelgenderding jyly júmsaq tóseuden jarysy bastalyp ketti. Kópshikshiler su jana әkimdi marapattap, madaqtap BAQ qúraldaryna búrqyratyp qazirgi basshyny kósemsitude aldaryna jan salar emes. Sonymen Týrkistanda Shәripbekting Álipbegining dәureni jýrip jatyr. Álipting artyn baghayyq, kóringen taudyng alystyghy joq. Uaqyty kelgende Álipting de uәdege beriktigi men kemiktigi synala jatar dep men otyrmyn.

Qysqasy mening el janashyry retinde jilikting mayyn soryp jýrgen kókelerden ótinerim, Týrkistandy qasiyetti dep sanasanyzdar ruhanyat ordanyng taq múragerin tandaghanda uәdege túrmaytyn opasyzdar men týlkibúlang teksizder tandalmasa eken. Áytpese, Ázireti Súltannyng kiyesi úryp jýrer.

«Abay-aqparat»