Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 4541 11 pikir 3 Qantar, 2022 saghat 17:30

Bizge EAEO-dan shyghu kerek!

EAEO-na kiretin Qazaqstan, Resey, Belorusi, Armeniya men Qyrghyzstan әlemdik qauymdastyqtyng ekonomikalyq sanksiyasyna úshyrap jatyr. Onyng salqynyn Qazaqstan qazirding ózinde sezinude. Resey jaghynyng «Euraziya ekonomikalyq odaghy (EAEO) elderining birine sanksiya salynghan jaghdayda odaq mýshelerining birlesken jauap sharalaryn qoldanatyny» jayly aituy, Euro odaqtyng sanksiyasyna qarsy Qazaqstandy da birlesip qarsy túrugha shaqyruy baryp túrghan arandatu. Búl Resey tarapynan onsyz da ekonomikasy qúldyrap, qalt-qúlt etip otyrghan Qazaqstandy sayasy soghys alanyna tartu.

Eks-preziydent Naharbaevtyng belden basqan bastamasymen dýniyege kelgen EAEO tek qana bir Reseyding mýddesine qyzmet etetin úiym. «Ortaq parlament», «ortaq valuta engizu», «SBER sifrly baghdarlamasy» siyaqty bastamalary jәne bәsekege qabileti tómen basqa elderdi de odaqqa qosugha tyrysuy Reseyding odaqta ekonomikalyq emes, sayasy mýddesi basym ekenin kórsetedi.

Mәselen Qazaqstan 2015-2020 jyldardyng ishinde EAEO ayasyndaghy saudadan 44 mlrd dollar joghaltqan. Búl shamamen 2020 jylghy jalpy ishki ónimning (180 mlrd dollar) tórtten bir bóligi degen sóz. Odan da qarapayymdap aitsaq, Ázerbayjannyng memlekettik múnay qorynda 20 jyl boyy jinalghan aktivterding qúnyna ten. Endigi jerde búl odaqta qalu Qazaqstan ekonomikasyn qúrdymgha ketiru degen sóz. Býgin qimyldamasaq, bizding aqyrymyzgha jetetin jәne bir faktor osy EAEO bolmaq.

Búl birden emes, birtindep shyghyp iske asatyn qadamdar. Mәselen qaghaz jýzinde Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtan bes elding kez kelgeni qalaghan uaqytynda shygha alady. Resmy habar týskennen keyin 12 ay ishinde búl prosess tolyq ayaqtalugha tiyis. Ol turaly EAEO turaly sharttyng 118-babynda odaqtan shyqqysy kelgen memleket «osy odaq ayasynda atalmysh elding qatysuymen tuyndaghan qarjylyq mindettemelerdi retteuge mindetti» ekeni jazylghan.

Aytarym, bastapqy kezde is jýzinde búl qadamnyng Qazaqstan ýshin auyrtpalyqtary kóp bolatyny da týsinikti. Ásirese, Resey tarapynan sayasi-ekonomikalyq qysym jasalady. Qazaqstangha qarjylyq berejaqtaryn tolyqtay óteudi mindetteydi. Olardyng «baylauyndaghy» qazirgi qazaq biyligining EAEO-dan shygha qoyuy da ekitalay. Solay bola túra Qazaqstan búl úiymnan shyghuy kerek. Olarmen jalpylyq (EAEO -dan tys) ayasynda emes, jalqylyq dengeyinde ekonomikalyq baylanys qúrghanymyz dúrys.

Shyghar jol qaysy?

Bizdi EAEO - qúldyghynan qútqaratyn da Týrki memleketterining «Túran» әskeriy-sayasi-ekonomikalyq odaghy bolmaq. Týrki memleketteri men Tayau Shyghys, Europa, Japon, Korey naryghyn paydalanyp, Ortalyq Aziyada ózindik ónirlik ekonomikany jolgha qoyuymyz kerek. Búghan qazirgi qazaq biyligi barmaydy. Múny qozghaytyn da - halyq, sayasy aghymdar jәne jekelegen qogham belsendileri.

Súraq tek BAQ betterinde ghana emes barlyq beybit sheruler men piyketterde kóterilui tiyis. Adam jәne qogham bir-birinen bólek ómir sýre almaydy. Biz ýshin qoghamdyq pikirding manyzy men róli óte ýlken. Biz óz ústanymyzben biylikti qoghamdyq pikirge qalay qarau kerektigin kórsetemiz jәne oryndatugha mәjbýrley alamyz. Búl uaqyt súranysy.

Núrlybay Qoshamanúly

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3235
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5367