Beu, Bekbolattyng dauysy-ay!
Halyq qalaulysy Bekbolat Tileuhannyng «Elim menin» atty jeke konsertinen alghan әserden tuyndaghan oi
2009 jyldyng 16 mamyry kýni әrbir sazymen, әrbir nazynda osyny menzegen dombyranyng qonyr dauysymen, әsem әnning әrli әuenimen enseli elding Elordasynyng kók aspanyn terbetken búl әuen Saryarqanyng saz dalasynyng tórindegi Tәuelsizdik sarayynan shyghyp jatty.
Búl – el qalaulysy, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty, tek qana әnshi emes, qazirgi qazaqstandyq kino әleminde ózindik oryn alghan «Aghayyndy», «Jetimder» filimderining iydeyalyq jetekshisi, halyq balasy atanghan Bekbolat Tileuhannyng shygharmashylyq keshi edi.
Sonau elimizding tәuelsizdigi jariyalanghan kýnnen bastap, Elbasymyzdyng ant berui, ata zanymyzdyng qabyldanuy, jana memleketting jana Astanasynyng irge tasy qalanuy, ekonomikamyzdyng býgingi kýndegi orasan zor jetistikke jetui, «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng qúryluy men býgingi kýnge deyingi tarihty beyneli-suretteuden bastalghan kesh ary qaray, qazaqtyng qara dombyrasynyng kýmbirli dauysymen jalghasa berdi.
Altaydan Atyraugha deyin, Alataudan Arqagha deyin jerdi alyp otyrghan Tәuelsiz keng dalamyzdyng әr ónirinde qalyptasqan stiylimen, qazaq tarihynyng әr kezenindegi әnderding negizine salyp, әrbir әnimen eldi eldik pen birlikke shaqyrghan, shad-shadyman ómir sýrip jatqan týrli últ ókilderinin, onyng ishinde qazaq elin, qazaq júrtynyng bauyrmashyldyq, ýlkenge qúrmet, kishige izet, auyzbirshilik sekildi altyn qasiyetterin saqtay otyryp, túghyrly tәuelsizdigimiz ben enseli egemendigimizding irgesin nyghaytugha shaqyrghan kesh, әr qyrlylyghymen qatar bir syrlyghymen de kórermenning jýreginen oryn taba bildi.
Ár qyrlyghy degenim, onda qazaq ónerining ghana emes, iysi qazaq júrtynyng danyshpandyghy men danalyghy san qyrynan tanylsa, bir syrly degenim – ol oryndalghan әrbir әn men әuende elim dep eniregen, jerim dep jelbiregen erding ishki dýniyesi kórinip túrdy.
Bekbolat sahnagha Týrki әlemining úly oishyly atanghan Qorqyt atamyzdyng kiyeli aspabymen shyghyp, qobyzdyng dauysymen qosa әn shyrqaghanda, jinalghan qauym bir sәtke demin ishine tartyp alghanday boldy. Sebebi kýmbirlegen qobyz dauysy men oryndalghan әn sonau Qorqyt zamany men osy kýnge deyingi qazaq júrtynyng qily tariyhyn kóz aldymyzdan alyp ótkendey edi.
Onyng ishinde sonau týrkiler әleminen bastau alatyn ata-babalarymyz, erkindik atty asyl armangha jetudi ansaghan ata-baba beyneleri, qazaqtyng túnghysh partiyasy «Alashtyn» erleri, odan keyingi tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy qiyndyqtar, keyingi ekonomikalyq jetistikter men ensesi kóterilgen halyq, Saryarqanyng tósinen óz otauyn tikken jana Astana, enseli elu elding qataryna úmtylghan tәuelsiz Qazaq eli – bәri-bәri kóz aldymyzgha kelip túrdy.
Árbir әuen men әnnen bizge Bekbolattyng elim dep soqqan jýregining dýrsili estilgendey boldy.
«Erim dep emirengen el bolmasa, elim dep enireytin er qaydan shyghar!» Bekbolatqa degen halyqtyng yqylasyn kórgende osy bir halyq maqaly túla boyymdy biylep alghanday boldy.
Búl eng aldymen tәrbie kórgenmen, kiyeli shanyraqtyn, tekti kisilerding úrpaghy bolumen de baylanysty bolar. Al balagha eng birinshi tәrbiyeni beretin ol anasy. Aq sýt berip ayalap, týngi úiqysyn tórt bólgen anandy Mekkege on ret arqalap barsang da qaryzynnan qútylmaysyn. «Jaqsylyqty eng birinshi anana, sosyn taghy anana, taghy anana, sosyn baryp әkene jasa» dep beker aitylmasa kerek.
Bekbolat ortagha anasyn alyp shyqqanda, el dep soqqan jýregi bar úldy elge syilaghan anagha degen elding qúrmeti men yqylasy zaldy zor qoshemetke toltyrghanday edi.
Alyp anadan tuady. Anasy bar adamdar eshqashan qartaymaydy. Olay bolsa, Bekbolat ta eshqashan qartaymay ortamyzda jýre berse eken, elim dep soqqan jýregi elin quanta berse eken dep tileymin.
«Adamnyng adamshyldyghy… jaqsy ústazdan bolady» – deydi Abay Qúnanbaev. Olay bolsa Bekbolattyng da jeke túlgha bolyp qalyptasuyna Jәnibek Kәrmenov siyaqty ústazdarynyng qosqan ýlesinde shek bolmas. Óitkeni «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin» deydi dana halqymyz. Bekbolat ta ózining úyada kórgenin qiyada jýzege asyryp, ýlken jetistikterge jete jýrip, óz ústazdaryn ómirindegi orny bólek bir tóbe etip kórsetui sonyng aighaghy.
«Er Targhyn», «Qyz Jibek» operalarynan Sypyra jyraudyn, Shegening ariyasynyng oryndaluy, ýlkendermen jas jetkinshekterding ýnderining ýndesui keshti odan әri әrlendire týsti desem artyq aitpaghan bolar edim.
Men múny ne ýshin jazyp otyrmyn? «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn» deydi dana halqymyz. Kemeldi keleshek pen jarqyn bolashaqqa jetu ýshin tәuelsizdigimizdi tu etip, eldigimizdi men birligimizdi kýsh etuge qanattandyratyn osynday patriottyq keshter kóbeye bersin dep tileyik, aghayyn.
Elimiz tynysh, júrtymyz aman bolyp, kók tuymyz kók aspanymyzda qalyqtay bersin.
B.Bekjanov, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty
“Ayqyn” gazeti