5-6 qantardan bastap birneshe post jazyp, súhbattar berdim. Odan beri de biz qalaytyn-qalamaytyn jaghdaylar tuyndap jatyr. Uaqyt tughyzghan (aytqan) pikirimnen ainyghan joqpyn.

«ENDI QAYTTIK?!».

Osynday súraq sanasyn qyspaqqa alghan kisi janúshyra qimyldaydy. Ondayda әreket әr týrli nәtiyje beredi. Bizding Memleket jәne Memleketting amandyghy ýshin jauapty adamdar da sonday kýide. Syrttan baghalau, bylaysha aqyl aitu jauapkershilikting salmaghy arqasyna batpaghan kisige onay. Ondayda olargha «әitpeu kerek edi, býitpeu kerek edi» dep sóz bastau jenil.

Halyq tolqysa teniz tolqyghan syyaqty ghoy. Ony kórdik. Búl jolghy narazylyqta «sen qosyl, sen qosylma» dep, taldanyp, tәrtippen shyghu mýmkin bolghan joq. Ár dengey, әr sanadaghy kisi aralasyp shyqty. Bәri ortaq tyndaytyn bastaushy, basqarushy da bolghan joq. Ashuly úrangha qyzghan halyq aghylyp kelip alandy toltyryp, tolqytyp túrdy. Olar ýshin «topqa qosylmaghan kisi satqyn, qarsy kelgender dúshpan» bolady. Narazylyqtyng logikasy solay.

Bastapqy sóz Janaózendegi talaptardy qoldau, onan song qymbatshylyqqa, monopoliyagha qarsy túru edi. Memleketting әr túsynan qoldaushy júrt toptasyp, nesheme qalada alangha shyqqan narazylardyng jiyntyghy 100 myngha juyqtaghan tústa endigi maqsat biylikti audarugha auysty. Búl dengeyge bararyn bylayghy júrt bilgen joq. Qiyn jeri: soghan deyin kóterilisti bastaghan kósem de, sóz aitar sheshen de bolghan joq.

Qolyna ýrkitkish qaru ústaghan ýkimet әskeri (ishki әsker men kursanttar) tasqyngha bóget bola almady. Yzaly top yldigha ketken seldey sógip, shayqap ótti. Tekpide qalghan saqshygha ara týskeder ashulylardan az boldy. Yaghni, aqyl artta qalyp, ashu aldygha ozdy. Arandatqan aiqaymen tәkfirletken top ta ashuly halyqqa aralasqan deydi.

Qan tógildi, jan shyqty. Endigi qimyl beybit sheruden góri tútanyp kele jatqan AZAMATTYQ SOGhYSQA úqsay bastady.

«Kim bastady? Qalay bastaldy?» degen sózge aldaghy uaqytta senimdi jauaby tabylar. Shyndyghy: beyberekettik, belgisizdik, tonau - býldiru Ýrey órshidi. ÝREY DEGENIMIZ OL — TERROR!

Qalyng júrttyng arpalysynan әr basqa maqsat, әr týrli әreket jan ayamas qimyl anyq bayqaldy.

Memleket basshysynyng «Men esh qayda ketpeymin. Biylik qúlamaydy» degen synaydaghy qatqyl sózi jәne Aqorda ishinde bastalghan TÚTQYNDAULAR jaghdaydyng qyl ýstinde ekenin shyn mәninde últqa zor qater tóngenin kórsetti.

«Endi qayttik?!» degenge ýkimet jauaby: «El tútastyghyn qorghap qal, oq boyy kelgendi ondyrma!» boldy. Osy tústan jan úshyrghan qimylgha kóship, tynyshtyq ornay bastady, ókimettilik qayta ornyqty. Andausyz aghayynnyng — qanday qiyn shaqqa tap kelip túrghanymyzdy týsinbegen tuystyng ot basyp, oqqa úshqandary da osy kýnderi kóz aldymyzda boldy. Tebini qatty tegeurindi qimyldyng eng tragediyaly túsy da sol edi.

10000-gha juyq kýdikti qamaugha alynyp, tekpige týsip tergelip jatqany aitylady. ÚSTALGhAN KÝDIKTILERDI TAYaQ JEGEN POLISIYaGhA TAPSYRYP, OLAR «ÓSh ALYP» JATQAN JOQ PA?

Osy kóterilis turaly kónil ne deydi. Janaózen bastap kýlli el qostaghan «GAZ KÓTERILISI — QANTAR QANDY QOZGhALYSY» Qazaq tarihyndaghy taghy bir dәuir bólgish kezeng retinde biyik baghasyn ala ma?

Álde Almatyny qiratqan apat sipatynda ýrey taratqan, ishki soghys tútana jazdaghan, memleketke qauip tóndirgen uaqigha retinde osylay qala ma?

Taghy da «Endi qayttik?!».

1 - Jappay narazylyq tudyrghan, úrlyq pen tonaugha jetkizgen sebepterge salqyn taldau jasau.

2 - Alangha shyqqan әr azamattyng qimylyna әdil baghasyn beru.

3 - Kóterilis kezinde tayaq jegen poliyseyding «ÓSh ALUYNA» jol bermeu.

4 - Amnistiya. Kishigirim búzaqylyq pen úrlyqty terrorister qataryna qospau. Yaghny keng kólemdegi raqymshylyq.

5 - Qamalghandardyng qúqyghyn qúqyq qorghaushylarmen jәne olardyng úiymymen ashyq talqylau.

Bylayghy uaqyt ýshin kóterilisting sebebi men saldaryn jongdyng eng manyzdy qadamy osy bolar.

Eger «Jana dәuir, jana Qazaqstan» turaly oilay bastasaq, onda soghan sebep bolghan mynau sheruge, oghan qatysqan adamdargha әdil bagha berilui әbden qajet. Qalay degende de, BÚL QOZGhALYS — MEMLEKETTING ShYN IYESI HALYQ EKENIN, MEMLEKET EShKIMNING JEKE MENShIGI EMES EKENIN tanytqan qozghalys. Oghan qatysushylardy qatty qysyp, JASYTU kerek emes. ÚLTTA MINEZ BOLUY manyzdy.

Sonda ghana tez, tegurindi qimyldan tughan qayghyly jaghdaylar eskirip, onyng keri әserleri men aqparattyq salmaghy sayabyr tartar.

Ár qazaqtyng basynan auyr kýnder ótude. Múndayda songhy tandau Azat Otan jәne onyng bolashaqqa degen arman maqsúty bolmaq. Tek sonday maqsútqa birigu jangha quat beredi. Otannyng býtindigi men bostandyghy bәrinen qymbat, bәrinen biyik.

Mynau sol shaqta jazghan ólenning bir ýzigi edi.
Er keudesin bir kótergen Manghystau,
El keudesin dýr kótergen Manghystau.
Keyin tartty kesir uaqyt kek qysqan
Bastalghanda Janaózendi alghystau.
Ashu qysqan Almatynyng alany
arandalyp qapiyada qan qústy-au!
Qan qyzdyrghan ýnimenen tәkfrdin.
Qay túsynan qara niyet ap kirdin?
Kýngeyim men Teriskeyim, Shyghysym
Talanyna tap kelgendey qasqyrdyn
Jýregine mening Memleketimnin
Qandy qanjar qadalugha shaq túrdyn.
Qarsy aldymda kýiip - janghan, otalghan,
Qalyng nópir jolyqqanyn qoparghan.
Qansha sense sonsha aldanghan — ókingen,
Qolgha týsseng oryp salghan «ósh alghan».
Anghal ana anyrap qalma taghy da
Ashyq kýnde aiyrylyp botannan.
Qylysh jýzi — qyl ýstinde bizding últ
Termen birge qan shyghady jotannan.
Qarsy kelseng qan tógesing Alanda,
Qalys qalsang aiyrylasyng Otannan.
Qalys qalmay, kim atqardy er isin?
Kim aiyrdy isting ong men terisin?
Qylysh jýzi — qyl kópirde Memleket,
Qan qasaptan esen saqta El ishin?!
Qazaqstan,
Býtindiging eng qymbat!
Úly jenis sening ghana jenisin!
Qannan qymbat, jannan qymbat azattyq,
Kýigen jangha, sýigen jangha seni shyn!
Óz qolymdy ózim kesem qalasan,
Aqyn basym qúnsyz ketsin sen ýshin.
Qazaqstan,
Bar tilegim — beybit kýn,
Jana kezen,
Jana maqsút, kelisim!
Jalghyz Otan,
Tútastyghyng eng úly,
Eng qymbaty sening ghana jenisin!

MEMLEKET HALYQTIKI. ONY ÚLTTYNG ADAL PEREZENTTERINING BEREKELI TOBY BASQARSYN. BIZ OLARGhA KÝSh-QUAT BEREYIK. QAZAQ RUHY JASYMASYN!

Almas Ahmetbekúly

Abai.kz