Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3526 0 pikir 14 Shilde, 2009 saghat 19:14

Kәmshat TASBOLAT. Internet-resurstary BAQ-qa tenestirildi

 

 

Elimizde kópten beri talqylanyp, ýlken qoghamdyq pikir tughyzyp ýlgergen «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine aqparattyq-kommunikasiyalyq jeliler mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu» jónindegi zang jobasyna qol qoyyldy. Zangha sәikes, Qazaqstandaghy internet-resurstary, atap aitqanda, portal, forum, blog, chat, WAP-portal, internet-televiydeniyesi dәstýrli búqaralyq aqparat qúraldaryna tenestirildi. Sarapshylardyng aituynsha, osylaysha dәstýrli BAQ ókilderi siyaqty internet-resurstaryn paydalanushylar da qylmystyq jauaptylyq pen azamattyq, әkimshilik jauapkershilikke tartyla alady. Biraq deputattar «baybalam saludyng qajeti joq» deydi, óitkeni búl zang tek qana últtyq qauipsizdikti saqtaugha baghyttalghan siyaqty.
Álemdik ghalamtor jýiesin, onyng ishinde «kz» domenining ayasynda damyp jatqan qazaq internetin retteytin zannyng qabyldanuy qoghamdyq úiymdar, jurnalister men blogshylar ýshin kýtpegen jaghday bolghan siyaqty. Olar sonyna deyin búl zangha veto qoyylatynyna senip keldi. Dese de, zang qabyldanyp, onyng ayasynda «QR-dyng Azamattyq prosessualdyq kodeksi», «Ákimshilik qúqyq-búzushylyq kodeksi», «BAQ turaly zany», «Últtyq qauipsizdik jónindegi zan», «Baylanys jónindegi zan», «Aqparattandyru jónindegi» zandargha tiyesili ózgerister men tolyqtyrular engizildi. Tayauda ghana qabyldanghan internetti retteytin zannyng ontayly tústary men kemshilikteri jayly otandyq sarapshylar bylay deydi:
Uәlihan Qalijan, Mәjilis deputaty:
– Parlamentte «Kommunikasiyalyq jýieler jónindegi zannyn» qabyldanuyna ýlken júmystar atqaryldy. Zang jobasy talqylanu barysynda qoghamdyq úiymdar, BAQ ókilderimen naqty pikir almasu boldy. Áriyne, syrt kózben qaraghanda, búl zang sóz bostandyghyna qiyanat jasaytynday kórinedi. Al shyndyghyna kelgende, qazirgidey әlemdik jahandanu túsynda kez kelgen memleket ózining últtyq qauipsizdigin, ekonomikalyq, shekaralyq qauipsizdigimen qatar, aqparattyq qauipsizdigin saqtauy kerek. Osy túrghydan kelgende, «Internet turaly» zannyng sóz bostandyghyna eshqanday da keri әseri joq. Sebebi belgili bir memleketting ishki sayasatyna, onyng últtyq qauipsizdigine, últaralyq dýrdarazdyqty qozdyrugha, memleket qúrylysyn ózgertuge baghyttalghan aqparattar ainalyp kelgende sol memleketting túraqsyzdyghyna әkep soghady. Sondyqtan búl zannyng negizgi maqsaty – internettegi sonday aqparattargha tosqauyl qoy. Al әlemde bolyp jatqan aqparattardy berude eshqanday da tosqauyl joq. Búl jerde Konstitusiyadaghy býkil normalar saqtalynghan. Búl arada jogharyda aitylghan mәselelerge qatysty aqparat qana qúqyq qorghau organdarynyng tarapynan tekseriske alynyp, sot sheshimimen júmysy toqtatylady. Ekinshiden, internetti qansha degenmen BAQ-qa jatqyzbayyq desek te, ótken joly «Azattyq» radiosy qazaq bólimining bas diyrektory Edige Maghauin óz súhbatynda: «Aqparat taratudyng eng tiyimdi kózi – internet» dep mәlimdedi. Sol siyaqty Euraziyalyq media-forumda da internetting aqparat qúralyna jatatyny aityldy. Sondyqtan BAQ talaptarynyng internetke qatysty boluy әrbir memleketting últtyq qauipsizdigin qorghau ýshin kerek. Onyng ózinde konstitusiyalyq jýiege qarsy shyqqan jaghdayda ghana! Sondyqtan baybalam saludyng esh qajeti joq. Internet jýiesi búrynghyday damy beredi.
Seyitqazy MATAEV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng tóraghasy:
– Biz búl zang jobasy talqylanyp jatqan tústa óz pikirimizdi jetkizdik. Jalpy, biz týgili, dýniyejýzinde internetti baqylaudyng qiyn ekenin bәri biledi. Al bizding deputattar internetti baqylaymyz deydi. Jalpy aitsaq, biz elimizde ekstremizm, terrorizm, balalar pornografiyasynyng internet arqyly taraluyna osy elding azamaty retinde tolyqtay qarsymyz. Sondyqtan búlargha shara qoldansa, biz múny tolyq qoldaymyz. Biraq mәsele basqada. Mәselen, búdan bylay blog, chattardy BAQ dep sanaytyn bolady. Mysaly, bireuler «Ayqyn» gazetining saytynda arandatu әreketimen «biylikti ózgertu kerek» degen siyaqty pikir jazuy mýmkin, búl gazetting pikiri emes, bir arandatushynyng oiy bolar. Biraq jauapqa gazetting saytyn tartyp, ony jauyp tastamasyna kim kepil?!
Onyng ýstine qazir Jurnalister odaghynyng bes myng mýshesi bar. Endi olar elu myngha jetetin shyghar, óitkeni internet-resurstarynyng bәri BAQ dep sanalady, olardy tirkeu de kerek. Múnyng qalay bolaryn óz basym týsinbeymin.
Al 1 qantardan bastap Qazaqstan EQYÚ-gha tóraghalyq jasay bastaydy. Búl tústa EQYÚ-nyng sóz bostandyghy jónindegi ókili Miklosh Harasty de óz pikirin bildirgen.
Quanysh MAGhZUOV, blogshy, «Birge.kz» portalynyng jetekshisi:
– Men búl zandy týgel qarap shyqpadym. Dese de, eger de blog, chat, forumdar jәne onda qaldyrylghan pikirlerge deyin tekseriletin bolsa, búl internettegi sóz bostandyghyna keri әser etpesine kim kepil?! Biraq ekinshi jaghynan, búl zannyng paydasy da bar. Mening oiymsha, Elbasynyng búl zandy qabyldauyna týrtki bolghan birden-bir mәsele – kórshimiz Qytaydaghy últaralyq kiykiljindi tútandyrghan internet portaldary boluy mýmkin.
Dese de, zang qabyldanghan son, әrbir adam ózin jurnalist dep sanaydy. Eger de әrbir adam, shyn mәninde, ózin solay sanaytyn bolsa, onda júrtshylyq Ýkimettegi jaghday, halyqqa qyzmet kórsetu salalaryndaghy týitkilder jayly internette pikir bildirip, múnyng artynsha tiyisti naqty sharalar qoldanylatyn bolsa, onda búl – dúrys bastama. Onda halyq óz múnyn jurnalisterge baryp aitpas edi. Onyng ýstine búl zang internette mәdeniyet pen әdepting saqtaluyna mol ýles qosady. Pikir jazushylar laghnet sózderdi qoldanbaytyn bolady. Yaghny әrbir adamnyng jauapkershiligi artady. Sondyqtan Qazaqstandaghy jalpy internet jýiesi endi ayaghynan nyq túryp jatqanda, búl zang ony ne ayaghynan shalyp týsiredi, ne kerisinshe, internetti óz dengeyinde damytuy mýmkin. Bәrin de uaqyt kórsetedi.

 

 

Kәmshat TASBOLAT
“Ayqyn” gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371