Senbi, 23 Qarasha 2024
Satira 3182 1 pikir 25 Qantar, 2022 saghat 17:00

Ólendi birinshi tyndau baqyty

Eki aqynnyng әielderi arasynda mynaday dialog órbidi.

Birinshi kýn.

Birinshi әiel óni synyq otyr.

- Óning synyq qoy ne boldy?

- Maubasym týni boyy maza bermedi.

- Qoyshy-ey. Áli túra ma?

- Túrghanda qanday? Úiqy bermeydi. Óleng jazady. Bir shumaq jazsa boldy tapyraqtap jetip keledi. «Birinshi tyndau baqytyn saghan siladym» dep. Sosyn «shedevr, genialino» dep maqtauyng kerek. Áytpese bir apta ýndemey jýredi. «Týnde tynyshtyq bershi. Birinshi tyndau baqyty basqagha da búiyrsyn» dep aityp jýrmin.

- Baqytty ekensin. Bizdiki óleng jazudy da, óleng emesti de qoyghanyna on jyl boldy.


Ekinshi kýn.

- Týnde óleng jazylmady ma?

- Jazylghanda qanday. Týn ortasynda oyatyp óleng oqydy.

Qatira, Qatira, Qatira!
Arhivtan bir sóre taty ma?
Eki sóre jetpeydi bizderge,
Ey tәkәppar dýniye,
Maghan qara!
Aqyima!
Qatira, Qatira, Qatira!

«Shedevr, Múqaghaly sening qasynda pasan ghoy» dep úiyqtap kettim. Bir kezde kózim shart ashyldy. Mening atym kim dedim.

- Átipash

- Sekretarshannyng aty kim?

- Qatira

- «Onbaghan sen sekretarshanmen baylanysyp jýrmisin? Ayt shynyndy» dep aiqayladym. «Qoyshy endi. Eshtene bolghan joq. Úiqas ýshin alghanym ghoy. Múqaghaliyden kóshirdi dep aitpasyn dep», dep aqtaldy. «Qatirannyng erteng baryp shashyn júlam. Jat janyng barynda» dedim. «Shabytymdy búzyp jiberdin» dep  kýnk etti de, jata qaldy. Jaqsy úiyqtadym.


Ýshinshi kýn.

- Ne boldy? Sekretarshasynyng shashyn júldyng ba?

- Joq. Býgin demalys qoy.

- Onda ne boldy? Bir apta tynyshtyq bermeushi me edi?

- Joq. On jyl boyy kórmegen gýl әkeldi. Týnde qatty shabyty keldi. Týn ortasynda óleng oqydy.

Matilida, Matilida, Matilida!
Atilla, Qatira, Satira!
Átipash men seni sýiemin,
Átipash sen naghyz Qatira! dedi. Týni boyy dónbekship úiyqtay almadym. Erteng ananyng shashyn júlmasam ba, bәlem!


Tórtinshi kýn.

- Ne boldy sóilesting be?

- Sóilestim. Sóitsem Ótegenning әieli eken. Bayymnyng shopyry ghoy.

Sóilesem dep basym bәlege qala jazdady. Kelinshek ózime tap berip qoya berdi. Oqigha bylay bolghan dedi. «Ólendi birinshi tyndau baqytyn saghan siladym» dedi. Óleng oqydy. Qalay dedi. Jaqsy dedim.

Sóitsem aghay qayta-qayta qasymnan ótip, qolymdy bylay bir sipap ótedi, bylay bir  sipap ótedi. Úyat emes pe? Ózinizge aitayyn dep jýr edim. Búny qoymasa sotqa beremin.

Sotty qoya túr, aghanmen sóilesemin. Sen erteng oghan «ólening óleng emes, shónge» dep ait dep zorgha qútyldym.


Besinshi kýn.

- Ne boldy úiqy bermedi me?

- Týn ortasynda mynaday óleng tyndatty.

Qús súluy - qoqiqaz,
Qoqiqazym Qatipash.
Ýning shәrbat, qayteyin,
Qoqiqaz qayta Átiypәsh.

Úiqy úiqy-túiqy boldy. Ólendi birinshi tyndau baqytyn qalay tolyghymen qaytaryp alamyn dep oilaumen.

Belgisiz Hamiyt

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373