Qazaqstandaghy kóptegen joghary oqu oryndarynyng ashylu tarihy ótken ghasyrdaghy  kenestik dәuirden bastalady. Ia, kenes dәuirinde joghary oqu oryndary sala-sala boyynsha ashylghany - tarihy shyndyq. Biraq sol shyndyqty tym aspandatyp jibergenimiz de ras. Kenestik nauqanshyldyq 1917 jylghy Qazan tónkerisinen (bolishevikter býliginen) keyingi qoghamdy mazmúny bólek, jana zaman dep nasihattaghany belgili. Taptyq iydeologiyagha sýiengen bolisheviktik biylik ózderi ornatqan «jana zamandy» diny anyzdardaghy dýniyedegi jandy tirshilik iyelerin topan sudan aman alyp shyqqan Núq payghambardan keyin qayta bastalghan tirshilikting dәrejesindey biyikke kóterdi. Degenmen de, kenes dәuirindegi keybir oqu oryndarynyng bastauy Alash, Týrkistan avtonomiyasynyng qúrylghan kezenimen baylanysatyny bar. Mysaly, elimizdegi jetekshi oqu oryndarynyng biri Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq uniyversiytetining tarihyn terendete qarau mәselesin belgili alashtanushy ghalym, akademik D.Qamzabekúly birneshe jyl búryn kótergen bolatyn (Marhabbat: QazPIY-ding irgetasyna 90 jyl emes, 100 jyl toldy).

Tarihy bastauy kenes dәuirimen shektelmeuge tiyisti oqu oryndarynyng biri, bizding payymyzsha, A.Baytúrsynúly atyndaghy ónirlik uniyversiyteti. Búl oqu ornynyng qazirgi resmy tarihy 1939 jyly ashylghan Múghalimder institutynan bastalady. 1955 jyly atalmysh oqu orny aldymyn Amangeldi batyr, keyin SSSR-dyng 50 jyldyghy atauyn iyelengen Pedagogikalyq institutqa ainalyp, tәuelsizdik jyldary A.Baytúrsynúly atyndaghy uniyversiytet mәrtebesin alady. Al Múghalimdik instituttyng arghy jaghyndaghy tarih iydeologiyalyq kózqarastyng salqynynan esepke alynbay keldi.

Al, shyndyghynda, arghy tariyhqa tiktep boylap kórsen, terendep ketip, ayaghynyng úshy su tabanyna tiymey qalady. Sebebi terende keminde 42 jyldyq mazmún bar. Múghalimdik institutqa deyin de Qostanay qalasynda pedagogikalyq tehnikum, pedagogikalyq kurs pen pedagogikalyq klass syndy oqu oryndary múghalim mamandaryn dayyndap, júmys jasaghan.

Sózdi týp bastaudan tartayyq. Qostanay qalasynda mektep múghalimderin dayyndau júmysy patsha zamanynda qolgha alyndy. 1892 jyldan bastap búrynghy Torghay oblysynda auyl mektepteri qaptap ashylyp, 1896 jylgha deyin oblys kóleminde 35 auyldyq mektep júmys jasaydy. Qatty qarqynmen ashylyp jatqan auyl mektepterine jedeldetken týrde múghalimder dayyndau maqsatynda 1894 jyly oblystyq әkimshilik Qostanay qalasynda eki jyldyq merzimge shaqtalghan Pedagogikalyq klass ashu mәselesin kóteredi jәne oghan jergilikti qarajattan 3000 rubli bóludi josparlaydy. Josparlanghan oqu mekemesi 1897 jyly eki synyptyq orys-qazaq mektebi janynan ashylady (qazirgi Y.Altynsarin atyndaghy daryndy balalargha arnalghan mamandandyrylghan mektep).

Atalmysh oqu ornynyng ashyluy turaly «Turgayskaya gazeta» basylymy 1897 jyldyng №108 sanynda arnayy habarlama jazyp, júrtshylyq tarapynan Orynbor múghalimder mektebine bólingen 17 stiypendiyany Qostanay pedagogikalyq synybyna auystyru mәselesi kóterilgenin bayandaydy.

1901 jyldyng statistikalyq esebinde Pedagogikalyq synyptyng mengerushisi bolyp M.N.Grhovodov degen ústaz qyzmet atqarghandyghy bayqalady. Sonymen qatar synypta din sabaghyn jýrgizushiden bólek, eki múghalim qyzmet atqarghan. Biri – Vasiliy Ivanovich Gurylev, ekinshisi -  A.Baytúrsynúly(1 suret):

1 suret. Pedagogikalyq synyptyng oqytushylar qúramy.

A.Baytúrsynúly Qostanaygha, shamamen, 1899-1900 jyldary Áuliyekól bolystyq mektebinen auysyp keledi. Múnda ol Torghay oblysy halyq mektepterining diyrektory, týrkolog, aghartushy A.Alektorovpen jaqsy qarym-qatynas ornatyp, tamyr-joldas bolady. 1902 jyldyng 4 nauryzynda Halyq aghartu ministrligi A.Alektorovty Aqmola jәne Semey oblystary halyq mektepterining diyrektory etip taghayyndaydy. A.Baytúrsynúly diyrektordyng is jýrgizushisi bolyp bekitilip, 1902 jyldyng 1 mamyrynan bastap Ombygha qyzmet auystyrady (Marhabbat: Ahmet Baytúrsynúlynyng Qostanayda jazylghan qoljazbasy tabyldy).

A.Baytúrsynúlynyng Qostanaygha týsken tabanynyng izin sholamyn deseniz, sol Qostanay pedagogikalyq synybyna at basyn tirep, synyp ashylghan mektep ghimaratyna bas súghasyz. Ol ghimarattan Sizdi 1861 jyly Troisk qalasynda ashylghan uezdik orys-qazaq mektebin 1884 jyly Qostanaygha kóshirip aldyrghan aghartushy qayratker Y.Altynsarin qarsy alady. Odan әri atalmysh synypty tamamdaghan kisiler boy kóteredi. Olardyng qatarynda M.Dulatúly, S.Kóbeevter bar... Tarih pa? Sózsiz mazmúndy tariyh!

1897 jyly júmysyn bastaghan Pedagogikalyq klastyng odan keyingi taghdyry qalay boldy? 1915 jyldyng statistikalyq esebinde ol «Qostanay pedagogikalyq kursy» dep atalghanyn bayqaymyz. Oqu merzimi sol bayaghy - 2 jyl. Biraq kurstyng oqytushylar qúramy keneyip, 10 oqytushygha deyin ósken.  1901-1902 jyldary A.Baytúrsynúlymen birge Pedagogikalyq synypta sabaq bergen V.IY.Gurylevting әli de bolsa oqytushy bolyp jýrgeni bayqalady. Pәn oqytushylarynyng qatary da keneyip,  dene giygenasy, suret, әn sabaqtarynyng múghalimderi qosylghan (2 suret.).

2 suret. Qostanay pedagogikalyq kursynyng qúramy.

1915 jyldy ýlken ózgeristerding aldy bolghan jyldardyng biri dep sanasaq, bolishevikter mýldem jana kezeng dep sanaghan 1917 jyldan keyin Pedagogikalyq kurs júmysyn jalghastyrghan ba?

Elimizding arhivtik múraghatynan Qostanay pedagogikalyq kursyna baylanysty qújatty kezdestirdik. Onda kurstyng shәkirtteri men ústazdaryna bylghary ayaq kiyim beru tizimi hattalghan.

Tizimde kursanttardy túraqty tyndaushylar dep ataghan. Olardyng  sany –  ýsh paraqqa tizilgen 70 adam (3 suret):

3 suret. Bylghary ayaq kiyim alugha úsynylghan kursanttar tizimining alghashqy paraghy.

Pedagogikalyq kursta dәris beretin oqytushylargha keletin bolsaq, bylghary ayaq kiyim alugha úsynylghandardyng sany kurs mengerushisin (Aleksey Groza) qosa eseptegende - 17 kisi (4 suret):

4 suret. Bylghary ayaq kiyim alugha úsynylghan lektorlardyng tizimi.

1897 jyly 4 oqytushydan bastalyp, 1915 jyly 10 adamgha jetken qúram, 1921 jyly 17 adamgha deyin ósken. Dәris jýrgiziletin pәnderding de qatary kóbeygen. Búl dinamika pedagog mamandardy dayyndau júmysy jyl-jyldan jylgha artyp, órlep otyrghanyn kórsetedi.

Pedkurstyng shәkirtteri men ústazdaryna jyly ayaq kiyim beru mәselesi Qazaq ASSR avtonomiyasynyng atqarushy biyligining (Sovnarkom) sheshimi arqyly jýrgizilgeni sózsiz. Al sol ýkimette 1921 jyly halyq aghartu komissary (Narkompros) lauazymyn Ahmet Baytúrsynúly atqarghan edi. Endeshe, teoriyalyq túrghyda, onyng Qostanay pedagogikalyq kursyna qanday da bir yqpaly bolghan dep payymdaugha bolady. Sebebi qazaq ólkesinde múghalim mamandaryn dayyndaytyn oqu oryndary sausaqpen sanarlyqtay edi. Qostanay uezin Qazaq avtonomiyasynyng qúramynda qaldyrugha eleuli ýles qosqan A.Baytúrsynúly Qostanay qalasyndaghy ózi oqytushy bolghan Pedagogikalyq synyptyng jalghasy bolghan Pedagogikalyq kurstyng taghdyryna bey-jay qaramaghan bolar dep oilaymyz.

Al kenes biyliginen arghy 1917-1920 jyldardaghy Alash avtonomiyasynyng biyligi túsynda A.Baytúrsynúly Alashorda ýkimetining 5 kisiden túratyn oqu komissiyasyn basqarghany belgili. Demek, biylik qayta-qayta auysyp, ólara kezeng oryn alghan tústa Qostanaydaghy múghalimder dayyndaytyn oqu ornynyng ýzdiksiz júmys jasauyna A.Baytúrsynúlynyng qanday da bir qatysy bolghany anyq. Múny aiqyndaytyn arhivtik múraghattar da tabylyp qalatynyna shýbә joq.

1917 jylgha deyin 20 jyl tarihy bar pedklass pen pedkurs kenes ýkimeti tolyq ornaghan 20-30 jyldardaghy joqshylyq pen asharshylyq kezgen, ýrey men qorqynysh ornaghan qiyn-qystau kezende ózgeshe ataumen júmys jasaydy. Qostanay pedagogikalyq institutynyng tarihyn zerttep jýrgen tarih ghylymdarynyng doktory, professor D.M.Legkiyding jazuynsha, 1939 jyly Qostanay múghalimder instituty resmy týrde ashylghangha deyin qalada Ruspedtehnikum jәne Qazpedtehnikum syndy, tipti, Qazinstitut degen oqu oryndary júmys jasaghan. Ataqty әdebiyettanushy M.M. Bahtin 1931 jyly qughyn-sýrginge úshyrap Qostanaygha jer audarylyp kelgen jyldary Qazinstitutta, Qazpedtehnikumda dәris oqyp, 1936 jylgha deyin Qostanayda ómir sýredi.

Endi osydan kelip súraq tuady. M.Bahtin qyzmet atqarghan Qazinstitut, Qazpedtehnikumdar jasynday jarqyrap, kókten týsti me, әlde jer astynan eki qúlaghy tik shyghatyn jiktey sopang etip shyqty ma? Áriyne, joq. Ol búrynghy 2 jyldyq Qostanay pedagogikalyq kursynyng kóninde payda bolghany sózsiz. Al pedkurstyng patsha zamanyndaghy pedklastan payda bolghany anyq. Sóz orayy kelgende aita ketuimiz kerek, M.Bahtin dәris oqyghan instituttyng birneshe jyldan song izim-qayym joghalyp, pedagogikalyq tehnikumgha ainalyp ketkeni arnayy zerdelenetin mәsele.

Sonymen, 1939 jyly kenes biyligi «qúndaqtaghan» Múghalimder instituty ashylady. Syrtqy tony institut demeseniz, zaty, yaghny ishki mazmúny - bayaghy Qostanay pedklass, pedkurstardyng júmysyna arqau bolghan – múghalimder dayyndau isi. Basty ózek - osy. Al syrtqy tonnyng ózgerui taza sayasy mәsele. Sayasy mәsele ómir shyndyghyna qauly, búiryq, jarlyqpen ornyghady. Ómir shyndyghynyng sol bir sayasy astaryn sógip tastasanyz, kóne mazmúnnyng asa qatty ózgermeytinin bayqaysyz. Búl orayda «Taqyr jerge shóp shyqpaydy», «Teniz de tamshydan qúralady» degen halyq danalyghyna da kónil bólgen abzal dep sanaymyz.

Al damyghan, mәdeniyetti júrtta múnday mәselege kózqaras qanday eken dep jan-jaghymyzgha zer salsaq, oqu oryndarynyng týp negizin kelte qayyru emes, úzyn sonardan taratatynyn bayqaymyz. Tarihyn qiqymnan qúrap, qúnttay biletin elderding danqty oqu oryndary bastau arnasyn orta ghasyrlardaghy diny mektepter men kolledj syndy orta oqu oryndarymen baylanystyrady.

Týiindey kelgende, qazaq ruhaniyatynyng alyp túlghasy A.Baytúrsynúly birneshe jyl qyzmet jasaghan, M.Dulatúly, S.Kóbeev syndy aghartushy qayratkerler múghalimdik bilim alghan Qostanay pedagogikalyq synybyn qazirgi A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay uniyversiytetining týp bastauy dep aitugha tolyq negiz bar. Sondyqtan uniyversiytetting tarihyn sonau 1897 jyldan qayyru – oigha qonymdy, aqylgha syiymdy tanym. Biylghy jyly sol bir tarihy oqighagha 125 jyl tolyp otyr.

A.Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyy YuNESKO shenberinde toylanatyn jyly aghartushynyng shygharmashylyq ghúmyrnamasynyng beymәlim tústaryna kónil audaryp, shynayy tariyhqa sanamyzdy, tanym-talghamymyzdy «túzday» bilsek, Alashtyng ardaqty túlghasyn teren, keshendi týrde tanuymyzgha septik tiygizgen bolar ma edik?!

Almasbek Ábsadyq,

A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay uniyversiytetining professory.

Abai.kz