Redaksiyadan: 11 aqpan kýni Abai.kz aqparattyq portalynda Auyt Múqiybekting «Qauymdastyq qúrylys kompaniyasy ma?» atty maqalasy jaryq kórgen.  QR Premier-ministrining orynbasary Eraly Toghjanovtyng atyna jazylghan ýshbu hatta Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng Almatydaghy ghimaratyna jәne Qauymdastyqtyng Aqmola, Soltýstik Qazaqstan jәne Týrkistan oblystarynda «Túrghyn ýy jәne júmys» baghdarlamasy ayasynda «Asar» әdisimen, qandastargha arnalghan kottedj qalashyqtaryn salu boyynsha pilottyq jobalary turaly, atap aitqanda Aqmola oblysynyng Arshaly audanyndaghy agroqalashyq jobasy turaly sóz bolghan.

Abai.kz erkin aqparat alany. Juyrda portalymyzdyng elektrondyq poshtasyna Taghabek Bayzaqov esimdi azamattan Aqmola oblysynyng Arshaly audanyndaghy agroqalashyq túrghyndarynyng jauap haty kelip týsti. Biz býgin sol jauap hatty oqyrman nazaryna úsynamyz...

Auyt Múqiybekting QR Premier-Ministrining orynbasary  E.L. Toghjanovqa jazghan ashyq hatyna!

Aynalayyn Auytjan!

Tarih kerueninde qanshama qandy, qansyz oqighamen betpe-bet kelgen qandastaryndy ayamadyng ba? Aqmola oblysynyng Arshaly audanynan Alty Alashtyng bir bútaghy bolyp bas qosyp, bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp, auyl sharuashylyghyna arnalghan jerdi jeke menshikten satyp alyp, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng kómegimen, jeke túrghyn-ýy salugha ainaldyru ýshin 118 myng paraqtan astam qújat jinap, endi-endi Ýkimetten Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy arqyly, sol Qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary Zauytbek Qauysbekúlynyng tynbay júmys isteuining arqasynda, túrghyn ýiler týsetin jerge infraqúrylymynyng salynuyna qol jetkizgenimizde, nege zymiyan jylangha úqsap, kese kóldenendep, qúiryghyndy ary-beri búlghandatyp jatyrsyn?

Biz bir top Ózbekstannan kelgen qandas aghayyndar, bir auyl bolyp otyrayyq degen sheshimge kelip, ýy salyp alayyq dep jatyr edik. Nege Ýkimetti qandas aghayynyna aidap salyp jatyrsyn? Bәlkim sen bizderdi qiynshylyq kezde eldi tastap ketip, endi elge arnayy statuspen oralyp jatyrsyndar dep te jala jabarsyn?.. Biz qazaqtyng dalasy, óz jerimizde meken ettik. KSRO kezinde sol jerler ózbekterding iyeligine ótip, qalyp ketti. Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev ýsh audandy, Jetisay, Maqtaaral, Kirov audandaryn qaytaryp aldy. Biraq, qalyp qoyghan jerden Ózbekstan birneshe audan qúryp, sol audandardyng esebinen Jyzaq oblysyn ashyp aldy.

Otbasymyzdy eshkimge múqtaj etpey, memleketke alaqan jaymay, óz ýiimizdi ózimiz sala bastap edik. 1282 kottedj salugha az qarajat ketpeydi depsin. Ondaghy qúrylatyn ýilerdi әrbir otbasy óz kýshimen salyp alady. Búl júmystar sen aitqanday, 2021 jyly bastalghan joq. Onyng bastalghanyna 5 (bes) jyldan astam uaqyt ketti. Burokratiyalyq jýiede búghan qol jetkizu onay emestigin bilmeytin be edin? Ýkimet tarapynan zandy týrde infraqúrylymnyng salynuyn kóre almaysyng ba?

Mol qarajatty ókimet Zauytbek Túrysbekovting qolyna ústata salghanyn qaydan kórdin? Infraqúrylymdy tenderde jenip shyqqan mekeme jýrgizetinin jәne aqsha sol mekemege tólenetinin de bilmeysing be? Jazghanynnyng barlyghy ótirik ekenin oqyghan adamnyng bәri biledi. Jalaqorlyghyng ýshin Allanyng aldynda da, keleshekte uaqyty kelgende zang aldynda da qatang týrde jauap beresin.

Auyt Múqiybek, sol biz salghan ýiler, ýlken auyl bolayyn dep túr. Sol auylgha infraqúrylym kerek emes dep sanaysyng ba? OQO әkimi bolyp jýrgende, Tashkentke talay ret baryp, sudyng qúlaghynda otyrghan ala shapandy aghayynnan ózining sayasy sheberligining arqasynda ontýstik alqapty, OQO, Jambyl, Qyzylorda oblystarynyng jerlerin suaru ýshin su mәselesin, elektr energiya mәselesin, oblystyng әkimi bola túra, Ózbekstannyng Preziydenti IY.Kәrimovpen teng dәrejede kelissóz jýrgizgen Zauytbek Qauysbekúlynyn, bizge qol úshyn sozyp, jәrdem bergenin kóp kórip otyrsyng ba? Álde jazyp otyrghanyng keybir «kókeshkalarynnyn» tapsyrysy ma? Azdaghan blogerlik joldy kәsip etip, bireulerding aqyrynan jem jep jýrgen joqsyng ba?

Auytjan!

Qarapayym qandas bauyrlaryna jәne bizge qolqanat bolyp jýrgen sayasattyng aqsaqaly Zauytbek Qauysbekúlyna tiyise kórme. Ýkimet nazaryn audarsyn, tekserip aq qarasyn anyqtasyn. Ol jerge әli kóp nәrseler salynuy tiyis. Sen shynymen aqyn bolsan, halyqqa janashyr bolsan, ýy salyp alugha kýshi jetpey túrghan qandastaryna Ýkimetting nazaryn audartyp, tómengi  payyzben nesie alyp ber. Sonda sening de atyng Zauytbek aghanyng atymen birge atalady. Auyr júmysta adal enbegimen nәpaqa tauyp jýrgen halyqqa tiyise kórme. Biz de ýlken elmiz. Kez kelgen uaqytta senimen zandy týrde eseptesuge dayynbyz. Jәne júmystaghy kóp kisilerding feysbuk, internet qaraugha uaqyty joq. Sondyqtan, mynau sening jazghanynnan beyhabar. Kópshilikting ishinen birdi-jarymy seni qatty renjitip qongy yqtimal. Sen ayazdy ayaz demey, aptap ystyqty ystyq demey, qoly kýs-kýs bolyp istep jýrgen aghayyndarynnan úyalmaysyng ba? Tapsyryspen tapqan qarjyng qalay sinbek, bala-shaghandy sol qarjymen qalay baqpaqsyn?

Taghabek Bayzaqov,

Qarasha Quanyshúly Qaldybekov,

Qayrat Ashimov, 

Ábilda Dosanúly Túranov, 

Dәulet Serikbayúly Qalmyrzaev. 

Abai.kz