Polishanyng «Defence 24» basylymy: «Putinning jol kartasy: Belarusiten keyin Qazaqstan» atty maqala jariyalapty. Onda «Mәskeu Qazaqstandaghy óz pozisiyasyn nyghayta otyryp «Resey odaghyn» qúru prosesin jalghastyrady»,- dep jazylghan.

«Núr-Súltan men Minsk mysaldary kórsetkendey bir ssenariy qaytalanyp jatyr»,-  deydi maqala avtory. Resey qonyrqalta kórshilerine osylaysha ózi ghana kómektesui kerek ekenin úqtyrady.

Maksimilian Dura degen polyak sarapshysynyng maqalasyn qazaq oqyrmandaryna úsynamyz...

Resey Qazaqstandy baghyndyrudyng әri «Resey odaghyn» qúrudyng úzaq merzimdi prosesin bastady. Bәri de  Belarustegi siyaqty «kómek kórsetu», «qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etu» degen sózderdi jeleu etip, әskery kýshin aralastyryp, әskery yntymaqtastyqty arttyrudan bastaldy.

Qazaqstan Parlamentining jogharghy palata mýsheleri Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy әskery yntymaqtastyq turaly 10 jylgha arnalghan shartty ratifikasiyalau turaly zang jobasyn bekitken bolatyn. Oghan 2020 jylghy 16 qazanda Núr-Súltanda qol qoyyldy. Múnday kelisim 1994 jyly 28 nauryzda qabyldanghan edi. Biraq Qazaqstan Qorghanys ministrligining oiynsha ol eskirgen, sondyqtan qazirgi zamangha say týzetuler engizilui qajet bolghan eken.

Reseylikter kelisimdi 2021 jyldyng mamyr aiynda jyldam ratifikasiyalady, biraq qazaqstandyq tarap múnday qújattardyng arty ne bolatynyn bilip, sәl keshiktirip baryp bekitti. Qazaqstan «búl eski zangha tolyqtyru engizu emes, mýlde jana qújat» ekenin bildi. Búl qújat Reseyding әskerin aralastyrugha kóbirek qúqyq berdi. Mysaly: Qazaqstannyng avtoritarlyq biyligine qoghamdyq qarsylyq bola qalsa nemese elding batysqa qaray býiregi búra qalsa Resey әskeri «dayyn» túratynyn kórsetti.

Qújattyng kirispesinen kelip shyghady, onda kelisimning «memleketterding qauipsizdigin qamtamasyz etu jәne ónirlik qauipsizdikting syn-tegeurinderi men qaterlerine qarsy is-qimyl jasau mýddesinde әskerlerdi qoldanudy birlesip josparlauda әskery yntymaqtastyqty jýzege asyrugha, sonday-aq eki el arasyndaghy әskery yntymaqtastyqtyng basqa baghyttary boyynsha ózara is-qimyl jasaugha» baghyttalghanyn kórsetedi.

Reseylik BAQ búl kelisim «jedel jәne әskery dayyndyq, bitimgershilik, әskery bilim jәne ghylym, әskerlerding qyzmeti jәne olardy jan-jaqty qamtamasyz etu, eki jaqty normativtik-qúqyqtyq bazany jetildiru, mәdeniyet, sport siyaqty salalardaghy әskery yntymaqtastyqty jýrgizuge mýmkindik beredi» dep atady. Búl ónirlik qauipsizdik jәne әskerlerdi birlesip qoldanu mәseleleri boyynsha shtabtyq kelissózder nemese konsulitasiyalar úiymdastyrugha, konferensiyalar, simpoziumdar, sonday-aq jauyngerlik dayarlyq boyynsha is-sharalar úiymdastyrugha mýmkindik beredi.

Resey men Qazaqstan «ekinshi tarapqa qarsy baghyttalghan barlau qyzmetin jýrgizbeudi» mindetine ala otyryp, әskery barlau salasynda yntymaqtastyqty jalghastyratyn bolady. Búdan basqa, olar «sharttyng ekinshi tarapyna qarsy is-qimyldy jýzege asyrghysy keletin ýshinshi tarapqa óz aumaghyn paydalanugha bermeydi» , al «taraptardyng birining qauipsizdigine, tәuelsizdigine nemese aumaqtyq tútastyghyna qater tóndiretin jaghday tuyndasa» bir-birine әskery kómekpen qosa, basqa da qajetti kómekti kórsetedi» dep aitylghan.

Kelisim әskery saladaghy Resey-Qazaqstan ýsh jyldyq strategiyalyq seriktestik baghdarlamasyna sәikes iske asyrylatyn bolady. Búl «әskery yntymaqtastyqty keneytu jәne odan әri terendetu ýshin eki elding qorghanys vedomstvolary basshylary orynbasarlarynyng qolgha aluymen konsulitasiya týrinde taraptardyng qorghanys sayasatyn ýilestiru jónindegi ózara is-qimyl tetigi paydalanylady» degendi bildiredi.

Qazir Qazaqstan zannamasyna sәikes Parlament maqúldaghan qújatqa preziydent Qasym-Jomart Toqaev qol qoiyy tiyis. Biraq, búl jay ghana rәsim, óitkeni ol 2022 jyldyng 2 qantarynda elde tәrtipsizdikter bastalghan kezde Resey әskerin kómekke shaqyrdy jәne sheruge shyqqandardy eskertusiz atugha rúhsat berdi. Sol kezde jaghday birtindep ushyghyp, Almaty órt qúshaghynda qaldy.

Múnday jaghdayda ylandy kim salghany manyzdy emes, tek AQSh, Týrkiya jәne batys elderining aralasuyna mýmkindigi joq Reseyding basqaruyndaghy Újymdyq qauipsizdik turaly Shart Úiymy ayasynda Resey әskerlerin elge kirgizuge syltau tabyldy (oqighalardyng jay-japsary olardy tanqaldyrdy).

Kremli múny paydasyna jaratyp,  basqa da kórshi memleketterge «Batysqa arqa sýieuden eshtene shyqpaydy, Resey osylay yqpalyn kýsheyte bermek» degen belgi berdi. Belarussiyanyng jәne qazirgi Qazaqstannyng mysaly bir ssenariyding izin kórsetedi. Birinshiden, eldegi ekonomikalyq jaghday Reseyge qaraghanda tómendeu boluy kerek, sosyn jaghdaydy jaqsartudyng jalghyz joly — Mәskeumen barynsha tyghyz qarym-qatynasta bolu degen pikirge keledi. Sonymen qatar, Kremli kórshileri azghantay budjetimen ishki jәne syrtqy qauipsizdigin qamtamasyz ete almaytynyn biledi de,  ózine kelip kómek súraytynyn paydalanady. Resey qaru-jaraq baghasyn tómendete otyryp, kórshilerin qaru-jaraqqa tәueldi etuge tyrysady, sonymen birge әskery kadrlardy reseylik әskery doktrina ruhynda dayyndaydy. Búl әrdayym oidaghyday nәtiyje bermeydi, mysaly, Tauly Qarabaqtaghy soghys kezinde Armeniya jaghdayy kórsetkendey, biraq qajet bolsa Armeniya qolbasshylyghy Reseyding jaghyna shyghady. (Qyrymda ukrain әskeriy-teniz kýshterining «qolbasshysymen» bolghan jaghday siyaqty).

Ssenariyding ýshinshi elementi – tek Reseyding kómegi arqyly belgili bir elderding basshylyghy «jasaghan is-әreketterine jauapkershilik almaydy» degen әser qalyptastyru. Tiyispeushilik kepildigin belarusitik basyp alushy Lukashenko alghan boluy mýmkin jәne osyghan Qazaqstannyng búrynghy preziydenti Nazarbaev pen qazirgi preziydenti Toqaev ta senip otyr.

Resey Ukraina oqighalarynyng qaytalanuyna jol bermeuge tyrysady. Ol Belarusi pen Qazaqstannan keyin Qyrghyzstan, Ózbekstan jәne Týrkimenstandy kózdep otyruy mýmkin. Kóshege narazylyqqa shyghu qayta-qayta bolyp túrady da, Mәskeu sony sheshuge kirisedi.

Ayjan Temirhan

Abai.kz