Qazirgi tanda býkil әlemdi qatty alandatyp otyrghan bir ghana mәsele bar. Ol - tәuelsiz Ukrainagha Resey atty alpauyt elding ashyq agressiyasy. «Orys әleminin» joqtaushysy aldymen tuystas eldi «sondaghy orystargha qysym kórsetilip jatyr» degen syltaumen Donesk men Lugansk oblystaryn aldymen quyrshaq memleketke ainaldyrdy da, sonynan aqyry әskery jolmen, esh qymsynbastan basyp kirip, qalalaryn bombalap jatyr.

Putinning búl beybastaq әreketin barlyq órkeniyetti elder arandatushylyq retinde baghalap otyr. Bizding elimiz de Syrtqy ister ministri Tileuberdi myrzanyng atymen әlgi respublikasymaqtardy moyyndau nemese moyyndamau býgingi kýn tәribinde túrghan mәsele emestigin ashyq aitty. Yaghni, diplomatiya tilinen qarapayym tilge ainaldyrsaq, múnyng bizge esh qatysy joq degen sózdi bildiredi. Bylay qaraghanda shovinizm auruymen auyratyn belgili elding basshysynyng tipti, ýshnishi dýniyejýzilik soghysty da bastap jiberui mýmkin múnday essizdigin eshbir sanaly adam qoldamasy belgili.

Alayda bayaghyda bir professor aghamyz aitpaqshy «ómirde ne bolmaydy» eken. Jan-jaghyna zәr shashap otyrghan, bizding elimizding de bir bólshegine kóz alartatyn múnday elding әlgindey basqynshylyq sayasatyn qooldaytyn adamdar da bar kórinedi. Ol alystan emes, dәl osy óz ishimizden tabylghandyghyn qaytersiz. Búl sayasy ghylymynyng doktory, elimizge belgili ghalym-sayasattanushy Bolat Súltanov degen kisi kórinedi. Búl azamat jaqynda ghana respublikalyq tanymal «365 info.kz» portalyna arnayy kólemdi súhbat berip, Reseyding agressiyasyn esh qymsynbastan aqtap alugha tyrysypty. Maqalasynyng atynyng da onyp túrghany shamaly, «Nelizya skatyvatisya v antirossiyskie razborky y peshernyy nasionalizm» dep aiqaylap-aq túr. (Biz әdeyi audarmadyq. Oqyrmandardyng ózderi baghalar) Aldymen bayaghy aldymen Abaev dýniyejýzine jar salghan ataqty «ýngirdegi últshyldyq» degen bizge taqqan aidary kózimizge jyly úshyray ketti. Jaqynda ghana Putinnning agressiya jasar aldynda teledidarda sóilegen sózinde de osy sóz tirkesin qoldanghan edi. Sirә, Abaevtyng «ashqan janalyghy» qatty únap qalsa kerek. Búl endi bayaghyda Jeltoqsan kóterilisine qatysqandargha Kremli qoldanghan «qazaq últshyldyghy» degen eske týsiredi.

Jә, sonymen sayasattanushy ne deydi deysizder ghoy. Búl kisi ana Ukrainanyng bir bóligin bólshektep alyp, sodan song Donesk jәne Lugansk halyq respublikasy degendi qúrghandardyng ótirikterin qaytalaghan Putinning «dәlelsymaghyn» bizge de tanghysy keledi. Yaghni, eger halqtyng bir bóligin tirshiligin әdeyi qiyndatsandar, olar ne ózge jaqqa kóshuge mәjbýr bolady nemese ol eldi qorghamaydy-mys. Olargha barynsha jaqsy jaqsy jaghday jasap, júmyspen qamtamasyz etu kerek eken. Al endi ukraina halqy sondaghy orystargha dәl osynday adam tózgisiz jaghday tudyrdy degendi kim aitty? Búl sondaghy separatist júrttyng oilap tapqany emes pe? Nege biz sol ukrain jaghynyng pikirin tyndamaymyz? Osynday saualdardy ózin ghalymmyn degen adamgha qoydyng ózi bir týrli, qisynsyzdau eken.

Sosyn búl ghalymnyng taghy bir aitqany biz Reseyge qarsy baghyttalghan kónil-kýiden arylyp, múnday nauqangha aralaspauymyz kerek eken. Múnyng bәri AQSh pen Europa elderi qarjylandyryp, әdeyi aidap salyp otyrghan blogerlerding әreketi kórinedi. Sonda Reseyding jurnalisterding barlyghy tek obiektivti baghyt ústanatyn, eshkimdi bosqa qaramalamaytyn, perishtedey adal adamdar ma eken? Sonda bizding kýnde Resey teledidarynan tolassyz jýrip jatqan sol AQSh pen Europa elderin ashyqtan-ashyq jau sanaytyn nasihatyn qayda qoyamyz? Anau Simonyan men Soloviev sekildi «Orys әlemi» iydeyasyn sanamyzgha sinirgisi kelgen әreketin qalay baghaladyq?

Maqala avtory kórshimizding elimizding soltýstik oblystaryna kóz alartqandyghyn da ózinshe juyp-shaymaq bolady. Múnyng dәleli retinde Toqaevtyng qazaqsha bergen súhbatynda «Resey preziydenti Reseyding Qazaqstan aumaghyna degen eshqanday mәsele joq» degen aitty ghoy dep silteme jasaydy. Al endi sol Putinning sózining qúny qanshalyqty ekendigin býginde kózi qaraqty jandardyng bәri de biledi. Ol kisi býgin bylay dep aitady, ertenine basqasha sóiley salady. «Kýshtining arty diyirmen tartatyndyghy» belgili ghoy.

Maqalagha qatysty taghy bir oidy aita ketpeske bolmaydy. Avtordyng eshbir oisyz-kýisiz qoldanyp otyrghan Abaevtan qalghan «múra» - «ýngirdegi últshyldyq» degen qanday últshyldyq? Onyng órkeniyetti elderdegi qalyptasqan últshyldyq úghynymyna qanshalyqty sәikes keledi? Onyng ózge últtardyng ziyalylaryn týp-tamyrymen qúrtuda qoldanghan bolishevikterding «últshyldyghynan» qanday aiyrmasy bar?

Mine, osynday saualdargha ózin ghalymmyn dep sanaytyn adamnyng ghylymy túrghydan tolyqqandy jauap bergendigin kýter edik.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz