Agha, «Sarjaylau» qymyz ortalyghynyng ónimderi «Nayman» qymyzy, «Qonyrat» qymyzy, «Kerey» qymyzy degen atpen shyghyp jatyr. Búl neni bildiredi? Jarnama ýshin solay jasap otyrsyzdar ma, әlde múnyng basqa da sebepteri bar ma?

Ghalym Súraghanúly, Taldyqorghan qalasy

Qymyz óndirudi bastamas búryn Qazaqstannyng týkpir-týkpirin aralap, keremettey qymyz ashytady-au degen aimaqtaghy ata-apalarmen tanysyp, әngimelestim. Sondaghy úqqanym, kýbini ystap, qymyzdyng dәmdiligi men hosh iyisin shygharu ýshin әr ónirde әrtýrli әdis qoldanylady eken. Spirt penen sudan ghana túratyn araqtyng myndaghan týri bolghanda, nege qymyzdyng bes-alty týrin shygharmasqa degen oigha qaldym. Ár adamgha әrtýrli iyis pen dәm únauy mýmkin emes pe?

Eng dәmdi, eng tәtti qymyz qay ónirding qymyzy dep bilesiz?

Ersin Baqytbek, Qaraghandy oblysy

Meninshe, eng dәmdi qymyz - Arqanyng qymyzy, búl shóbining qúnarlylyghyna baylanysty. Biraq ta, baby tabylmasa, qay jerde  bolmasyn tәtti qymyz shyqpaydy.  Bar mәsele - qymyzdyng babyn taba bilude.

Agha, «Sarjaylau» qymyz ortalyghynyng ónimderi «Nayman» qymyzy, «Qonyrat» qymyzy, «Kerey» qymyzy degen atpen shyghyp jatyr. Búl neni bildiredi? Jarnama ýshin solay jasap otyrsyzdar ma, әlde múnyng basqa da sebepteri bar ma?

Ghalym Súraghanúly, Taldyqorghan qalasy

Qymyz óndirudi bastamas búryn Qazaqstannyng týkpir-týkpirin aralap, keremettey qymyz ashytady-au degen aimaqtaghy ata-apalarmen tanysyp, әngimelestim. Sondaghy úqqanym, kýbini ystap, qymyzdyng dәmdiligi men hosh iyisin shygharu ýshin әr ónirde әrtýrli әdis qoldanylady eken. Spirt penen sudan ghana túratyn araqtyng myndaghan týri bolghanda, nege qymyzdyng bes-alty týrin shygharmasqa degen oigha qaldym. Ár adamgha әrtýrli iyis pen dәm únauy mýmkin emes pe?

Eng dәmdi, eng tәtti qymyz qay ónirding qymyzy dep bilesiz?

Ersin Baqytbek, Qaraghandy oblysy

Meninshe, eng dәmdi qymyz - Arqanyng qymyzy, búl shóbining qúnarlylyghyna baylanysty. Biraq ta, baby tabylmasa, qay jerde  bolmasyn tәtti qymyz shyqpaydy.  Bar mәsele - qymyzdyng babyn taba bilude.

Qymyz neghúrlym úzaq túrghan sayyn soghúrlym kýshti bola týspey me? Onday qymyzdy qazaq «qúnan qymyz», «dónen qymyz», «besti qymyz» dep jatady. Qazir sol «besti qymyzdar» turaly týsinik qalmay bara jatqan siyaqty. Súrayyn degenim, qymyzdyng búdan da basqa ataulary bar ma? Bolsa, onyng qasiyetimen qosa taldap aityp berinizshi?

Sapar Múratúly, Taldyqorghan qalasy

Dúrys aitasyz, qymyz kýn asqan sayyn ashyp, qyshqyldylyghy arta týsedi.  Qyshqyldylyghy óte joghary qymyzdyng paydasynan ziyany kóbirek boluy mýmkin. Memlekettik standart boyynsha onday  «kýshti» qymyzdy satugha bolmaydy.  Negizi, densaulyghynda kinәraty bar adam juas qymyz: qúnan, bolmasa dónen qymyz ishui kerek. Al deni sau adam besti qymyz ishse de bolady. «Aurugha em, saugha quat dәri qymyz» dep Jambyl babamyz jyrlap ketken ghoy. Ýnemi qymyz iship ósken ata-babalarymyz infarkt, insulit, asqazan jarasy degen siyaqty aurulardy bilmegen de ghoy.

Údayy qymyz iship jýrgen adamda:

1.      Zat almasu prosesi qalpyna keledi, búl degen densaulyqtyng birden-bir kepili;

2.      Qan tazartylyp, onyng qúramynda gemoglobin kóbeyedi. Al dәrigerge barghanda densaulyghynyzdy tekseru ýshin eng aldymen qan alyp, onyng qúramyn anyqtaytynyn bilemiz;

3.      Qan tamyrlary keneyip, qan ainalymy jaqsarady. Búl degeniniz, adam aghzasyn infarkt, insulit degen aurular mendemeydi degen sóz;

4.      Kýnine jarty litr qymyz ishken adam aghzasy S vitamiynimen tolyq qamtamasyz etiledi. Búl óz kezeginde immuniytetinizdi kóterip, aghzanyz týrli aurulargha qarsy ózi kýrese alatynday jaghdaygha jetedi.

5.      Búdan da basqa ondaghan aurulardyng aldyn alatynyn ghalymdar dәleldep bergen. Búl jayynda Internetten kóptegen maghlúmattar tabugha bolady.  Bolmasa, jaqyn arada  bizding www.kymyz.kz veb-saytynan kerek materialdardy tauyp, oqugha mýmkindik alasyz.

Merzimdi basylymdardan Sizding súhbattarynyzdy oqydym. Telearnalardan da eptep kórinip jýrsiz. Múnynyz dúrys. Jaqsy iske býgin nasihat ta, jarnama da kerek. Búl rette bilgim keletini, Sizding baspasózge arnalghan arnayy media-josparynyz bar ma, әlde reti kelgende sóilep qalyp jýrsiz be?

Bek Datúly, Almaty qalasy

Reti kelgende sóilep qalyp, kórinip qalyp jýrgen jayym bar.  Media jospar jasap, túraqty týrde jarnamamen ainalysu mol qarajatty qajet etedi, әzirge onday qarajat joq bizde. Qymyzdy nashattau túrghysynda qazaq  degen qany bar aqparat qúraldarynda qyzmet etip jýrgen zamandastarymyzdan kómek kýtemiz.

Biyliktegiler nemese biylikte keudesine nan pisken tuysqany barlar qazir reyderlik degendi kәsip etip alghan. Sonday nәnder isinizge kedergi keltirip, qoqan-loqqy jasay qalsa, qaytesiz? «Sarjaylaudy» berip qútylasyz ba, joq bolmasa kýresesiz be?

Ermek Qabiymúrat, Almaty qalasy

«Sarjaylaudyn» qazirgi kýnde aryq toqtyday ghana jaghdayy bar.  Qaraghan adamnyng silekeyi shúbyratynday, óngerip alyp ketsem degendey jaghdaygha jetkizu ýshin әli kóp ter tógu kerek, kóp uaqyt kerek. Ol kezge deyin reyderlik degen pәlening de janazasy shyghyp qalar dep ýmittemiz.

Janylyspasam, bir súhbatynyzda «on myng adamgha júmys tauyp bere alamyn» degen bolatynsyz. Býgingidey qarjy daghdarysy qos ókpeden qysyp, iri kәsiporyndardyng keregesi kýirep jatqanda, Siz qaytip múnshama adamgha júmys tauyp bermeksiz?

Sholpan Aymúratqyzy, Atyrau qalasy

Qazaqstanda 1 mln 500 mynnan astam jylqy bar. Sonyn  ishindegi biyelerining 30 payyzyn sauar bolsa, myndaghan júmys oryndary ashylar edi. Qymyzdyng ónerkәsipke ainalmay jýrgeni, ony úzaq uaqytqa saqtau tehnologiyasyn әli eshkim tolyq mengere qoyghan joq.  Sony biz mengerip otyrmyz. Endi jer-jerden shaghyn zauyttar ashyp, biyelerdi jappay saua bastaugha mýmkindik tudy.  Áriyne, sonsha zauyttar ashu qazirshe bizding qolymyzdan kele qoymaydy. Ol ýshin memleket tarapynan qoldau kerek.  Sonda on myng emes, odan da kóp adamdy júmyspen qamtugha bolar edi

Sheteldik sarapshylar ózimen-ózi tomagha túiyq otyrghan Ózbekstannyng ekonomikasy qazir órleu ýstinde degen pikirler aita bastady. Olardyng zertteuleri boyynsha aimaqtaghy shiykizat qoryna bay Qazaqstan artta qala bastaghan siyaqty. Aldaghy kýzde elimizde júmyssyzdyqtyng jana bir tolqyny bolatyn kórinedi. Bizde ózi ne bolyp jatyr? Kәsipker retinde búghan ne aitasyz?

Serik Túrsynov, Astana qalasy

Bazargha, dýkenge barghanda, bolmasa kez kelgen ýige barghanda tolyp túrghan zattargha qarap, bizding elimizde óndirilgenin  taba almay daghdaramyz. Ózi  eshtene óndirmeytin, bәrin shet elden satyp alatyn memlekette júmyssyzdyq ta kóp bolatyny, ekonomikasynyng da mesheu kýide qalatyny mektep jasyndaghy balalargha ayan.  Halqymyz da, memleketimiz de óndiriske bet búrmasa, kóshting sonynda shang qauyp qaluymyz әbden mýmkin.

Ótkende Kәrim Mәsimov múrtyn sylap otyryp, «Auylgha daghdarys barghan joq» dedi. Auyl degen bizde ýnemi daghdarysta otyratyn subiekt emes pe? Shynynda da auyl daghdarysty sezinbey otyrghan bolar. Osyghan kelisesiz be?

Aybar Ámireev, Kereku qalasy

Mening bir auyldasym aitady: «Daghdarys senderge endi kelip jatqan bolar, bizge bayaghyda-aq kelgen, etimiz ýirenip ketti»

Auylda da dastarhanyna qalalyqtar siyaqty bәrin satyp alyp qoyatyn qatyndar payda boldy. Osyny men óz basym qazaqty erttep minip alghan erinshektik dep bilemin. «Qazaqtyng dastarhany bay» dep kýpinemiz. Ótirik. Qazaqtyng dastarhanynda qazir týk joq. Áli kýnge iri qalalarda qazaqtyng últtyq dәmhanasy joq. Syrttan bireuler kelse qonaq etuge qorynatyn halge jettik. Sizder, kәsipkerler, qayda qarap jýrsizder?

Erkeghaly Babasalyqtegi, Astana qalasy

Erinshekpiz degeninizge men de qosylamyn.  Shynynda «Bay dastarhan dep» qúrt pen irimshik, qymyz ben shúbat, kilegey men qoldyng sary mayy, qatyghy men jenti kýndelikti (tek qonaq kýtkende ghana emes) túrsa  aitugha bolar edi.  Iri qalalarda bir de bir taza últtyq  dәmhananyng joqtyghy bar qazaqtyng namysynyng ayaqqta taptalyp jatqandyghy dep bilemin men de. Qymyz meyramhanasyn ashugha talpynyp jatyrmyz, dayyndyghymyz әjeptәuir, tek  qarajat mәselesi qol baylau bolyp túrghany.

Óziniz turaly bilgimiz keledi. Otbasynyzda neni qadyr tútasyzdar? Qanday dәmdi únatasyz? Balalarynyzgha neni ghibrat etip aityp otyrasyz? Qanday kitaptardy oqyghandy únatasyz? Telearnalardan qanday baghdarlamalardy kóresiz? Demalysynyzdy qalay ótkizgendi únatasyz? Dostarynyz kimder?

Balsúlu, Arujan, Dinara, Qyzylorda qalasy

Bir әielim, ýsh úlym bar, sheshem, aghayyn tughandarym bar. Otbasymyzda bilim men enbekti qadyr tútugha tyrysamyz. Dýnie jýzin kóp sharladym, sondaghy úqqanym, qazaqtyng dәmine, tamaghyna jeterlik dәm joq, tek babyna kelip jasay alsa. Balalaryma shamam jetkenshe adal bolyp,  ómirlerin enbek penen bilim izdep ótkizse ghana  maqsattaryna jetetinderin aityp otyrugha tyrysamyn. Tarihi, filosofiyalyq kitaptardy kóp oqimyn, birinshi orynda úly Abay, әriyne. Telearnadan jaqsy týsirilgen tarihy filimder bolsa, kóruga tyrysamyn. Demalysymdy qalanyng syrtynda, tauda ótkizemin, reti kelse atpen sayahat jasaymyn. Eng jaqyn dostarym  - kishkentaydan birge ósken auyldastarym, synyptastarym.