Adamzat mәngilik ómir turaly sonau yqylym zamannan beri tolghanyp keledi. Óitkeni myna jaryq dýniyeni eshkim qiyp ketkisi joq. Sodan bolar mәngilik ómirge jol ashatyn kiltti tabu kimning de bolsyn armany. Jeke adam túrmaq «bәlenbay degen jerde, týgenbay degen taudyng astynda mәngilikting kilti saqtauly eken» dep, aty darday memleketter de arnayy ekspedisiya shygharyp, izdeu saldy. Biraq «taptyq» degen eshkim joq. Sonday bir júmbaq meken - Shambala bar degenge adamdar әli de ilanady. Ýmitin ýzbeydi. Osy salany zerttep jýrgen ghalymdardyng aitqanyna qaraghanda, jer betinde onday meken joq emes. Bar. Tipti bireu de emes, jeteu. Olar dýniyening tórt týkpirinde shashyranqy ornalasqan. Ázirge ghalymdar onday mekenderding beseuin anyqtady. Bireui - Tiybette. Lhasy qalasynan 50 shaqyrym jerde. Ekinshisi - Mysyrda. Naqtylay týsetin bolsaq, Asuan GES-i ornalasqan audanda. Ýshinshisi - Reseyding Kolisk jarty aralynda (Luyavrurt), taghy biri - Antarktidada, songhy besinshisi - Perudegi tylsym kól - Titikakada.

Adamzat mәngilik ómir turaly sonau yqylym zamannan beri tolghanyp keledi. Óitkeni myna jaryq dýniyeni eshkim qiyp ketkisi joq. Sodan bolar mәngilik ómirge jol ashatyn kiltti tabu kimning de bolsyn armany. Jeke adam túrmaq «bәlenbay degen jerde, týgenbay degen taudyng astynda mәngilikting kilti saqtauly eken» dep, aty darday memleketter de arnayy ekspedisiya shygharyp, izdeu saldy. Biraq «taptyq» degen eshkim joq. Sonday bir júmbaq meken - Shambala bar degenge adamdar әli de ilanady. Ýmitin ýzbeydi. Osy salany zerttep jýrgen ghalymdardyng aitqanyna qaraghanda, jer betinde onday meken joq emes. Bar. Tipti bireu de emes, jeteu. Olar dýniyening tórt týkpirinde shashyranqy ornalasqan. Ázirge ghalymdar onday mekenderding beseuin anyqtady. Bireui - Tiybette. Lhasy qalasynan 50 shaqyrym jerde. Ekinshisi - Mysyrda. Naqtylay týsetin bolsaq, Asuan GES-i ornalasqan audanda. Ýshinshisi - Reseyding Kolisk jarty aralynda (Luyavrurt), taghy biri - Antarktidada, songhy besinshisi - Perudegi tylsym kól - Titikakada.

Bizding әngime etkeli otyrghanymyz, Reseyding Kolisk jarty aralyndaghy júmbaq meken jóninde bolmaq. Lenin basynda túrghan Kenes memleketi elding aldy bolyp 1922 jyly tylsym kýshke ie mekendi izdeu ýshin arnayy qúpiya bólim jasaqtady. Áriyne, oghan qarapayym adam alynghan joq. Tek ghalymdar men jerding qyrtysyn zertteushi salanyng adamdary endi. Maqsat - Kolisk jarty aralyndaghy tauly Luyavrurt audanyn zertteu. Ekspedisiyany biolog, geograf, geolog, tarihshy әri jazushy Aleksandr Barchenko basqardy. Al orynbasary bolyp astrolog, astronom jәne birneshe tildi jetik (ýndi, japon, qytay) biletin Aleksandr Kondiayn taghayyndaldy.
Kremli qojayyndary ekspedisiyanyng aldyna, qalayda jarty araldaghy qúpiya mekendi tauyp, ol jerde bizge deyin ótken órkeniyetting qaldyrghan qoymasynan erte zaman bilimin, yaghny atom qaruyn jәne psihotrondyq qarudy qalay jasaudyng jazbalaryn alyp kelu mindetin qoydy. 1921 jyly ekspedisiya Murmansk qalasynda jasaqtaldy. Áriyne, bәri qúpiya týrde jýrgizildi. Jalpaq júrtqa búl top Kolisk jarty aralynan paydaly qazbalardy izdeuge attandyryldy dep týsindirildi.
1922 jyly qyrkýiek aiynda ekspedisiya dittegen mekenge jetti. Odan ary jaghday qalay boldy? Arnayy top izdegenderin tapty ma? Búl әli kýnge júmbaq. Sebebi osy ekspedisiyadan oralghan toptyng mýshelerining bәri 30- jyldary belgisiz sebeptermen atu jazasyna kesildi. Odan qútylghan eshkim joq. Ne ýshin? Sebebi aitylmaydy. Demek, ekspedisiya mýsheleri ýlken qúpiyanyng betin ashqan bolyp túr...
Osy joldardy jazyp otyrghan biz de, Barchenko basqarghan ekspedisiyanyng Kolisk jarty aralynda izdegenin tapty ma, joq pa, ol jaghynan habarsyzbyz. Sondyqtan sol jarty aralda ornalasqan Soltýstik Shambalasy degen atqa ie meken jóninde ózge derekterdi algha tartudan basqa amalymyz joq. Aldymen «Soltýstik Shambalany» tapqan nemis arheology әri geografy German Virt. Búl azamat keyinnen (30-jyldary) «Anenerbe» atty okkulittyq qogham qúrghany belgili. Múnyng júmysyna Ýshinshi Reyh asa manyz berip, әlemning әr qiyrynan Uaqyt kiltin izdeu ýshin ekspedisiyalar úiymdastyrghany belgili. Búl - jeke әngime. German Virtting tapqan jeri Ýshinshi Reyhqa belgili bolysymen ol mekendi basyp alu ýshin Germaniya 1939 jyldan bastap dayyndyq jýrgize bastady. Osy sebepti, Batys beti atalatyn shyghanaqqa sýnguir qayyqtar toqtaytyn «Bazis Nord» degen qúpiya baza saldy. Onyng basshysy bolyp «kóne bilim» mamany atanghan general Karl Haushofer taghayyndaldy. Ol búghan deyin de Tiybettegi Shambalany izdestiru joryqtaryna qatysqan bolatyn.
1941 jyly soghys bastalysymen nemister Luyavrurt mekenine jyljyghan. Biraq Kenes әskeri joldy bógedi. Sóitip, nemisterding Soltýstik Shambalany basyp alamyz degen jospary jýzege aspay qaldy.
Endi ekinshi bir derekke jýgineyik. Búl mandy erteden it pen búghyny kólik etip mingen, saam taypasy mekendegen. Olardyng tilinde «Lu» - «buyrqanghan», «yavr» - «kól», «urt» - «tau» degen maghyna beredi eken. Demek, Buyrqanghan kóldegi tau degen sóz shyghady. Ghalymdardyng esebinshe, búl jerde búdan 300 million jyl búryn sóngen janartaudyng orny jatyr. Ot-lava tógilgen aimaq 550 sharshy shaqyrymdy qúraydy. Aynalasyn qalyng orman, Tayga qorshap jatyr. Janartaudyng orta túsynda kólemi 40 sharshy shaqyrymdy qúraytyn shúqyr bar. Ol sugha tolghan. Jergilikti júrt «Qasiyetti kól» deydi. Kólge 12 ózen men kóptegen búlaq qúyady. Bir tanghalarlyq dýniye, kól soltýstikting 40-50 gradus suyghynda da qatpaytyn kórinedi. Kólding soltýstik-batys jaghalauynda әdeyi ótkir aramen qiyp tastaghan sekildi bir beti ainaday jaltyr ýlken jartas bar. Jartastan adam beynesine úqsaghan alyp oqshau tas shyghyp túr. Biyiktigi - 74 metr. Múny jergilikti taypa adamdary Kuyvy alyp adam dep ataydy. Olardyng eskiden qalghan anyzdarynda әlgi alyp «bóten ghalamshardan» kelgendermen soghysyp, jengen eken. Saamdyqtar әlgi jartas manyna barugha qorqady. Kele qalghan turisterge de Kuyvyny suretke týsirmender, pәlege úrynasyndar dep jatady. Olardyng tilin almaghan keybir turister birneshe mәrte jol apatyna úshyrap, qaza bolghan kórinedi. Kóne órkeniyetten qalghan qúpiya bilim sol alyp tastyng manayyna tyghylghan degen anyz bar. Ony tapqan jan mәngilik ómir sýredi, ótken uaqytqa keri oralghysy kelse, oghan da mýmkindigi bar. Álemning qojasy bola alady deydi eski saam anyzy. Kim bilsin? Ótken ghasyrdyng 20-30-jyldary nemisterdin, aghylshyndardyng jәne orystardyng osyny izdep jer sharyn sharlap ketuining bir úshy osy әlem qojasy atanuda jatyr. Luyavrurtta әiteuir bir tylsym kýshting jasyrylyp jatqany turaly ghalym, zertteushi, sayahatshy Iogann Palim, Rerih jәne sol jerge arnayy barghan ekspedisiyanyng bir basshysy bolghan Aleksandr Kondiayn da kýndeliginde jazyp qaldyrghan...
Tanghalarlyq taghy bir jayt, atmosferanyng әserinen kólge tóngen jartas mýjilgenimen, alyp adamgha úqsaghan tasqa eshqanday syzat týspegen. Tәkappar da tik qalpy, alysqa kóz tikken qalypta túr. Osynyng ózi-aq búl jartasta bir tylsym kýshting bary anyq ekenin kórsetetindey. Taghy bir dýniye, onyng manynan belgisiz apparattyng synyqtary tabylghan. Zertteu barysynda әlgi zattar jerde siyrek kezdesetin elementterdan jasalghan bolyp shyqqan. Tózimdiligi, beriktiligi temirden jýz ese myqty. Ghalymdar bóten ghalamshardan kelgenderding apatqa úshyraghan kemelerining qaldyghy boluy mýmkin degen qorytyndy da.
Jalpy, Soltýstik Shambalagha baylanysty alyp-qashpa әngime kóp. Onyng bәrin tizip shyghu mýmkin emes.

Seysen ÁMIRBEKÚLY

"Ayqyn" gazeti