Býgingi tanda din jayynda sóileu, pәtua beru kópshilikting arasynda sәnge ainalyp ketti. Kópshilik dep otyrghanymyz halyq aldynda jýrgen sheneunikter, sayasatkerler, әnshiler, akterler, jasy jetpiske jaqyndasa da qyzdargha qyryndaytyn jazushylar, taghysyn taghylar. Sonda oqyghan imamdar ne isteydi? Týsine almaysyn.

Qazaq joqshylyqtan qorasyndaghy qoyyn satyp jiberse de tórdegi teledidaryn eshtenege aiyrbastamaydy. Yaghni, halyqtyng basym kópshiligi kókjәshikke tәueldi degenimiz ghoy. Sondaghy berilip jatqan, aitylyp jatqan dýniyelerding barlyghyn dúrys, shyndyq dep oilaydy. Bayqaghan adamgha songhy kezde gazet betterinde «dinning fanaty» degen taqyryptaghy maqalalar, Islam dininen mýldem týk habary joq sauatsyzdardyng oilary, pikirleri órip jýr. Din jayynda oilanyp sóileuding týkke de qajeti joq. Din turasynda anyq bilip, ýndeuimiz kerek!

Býgingi tanda din jayynda sóileu, pәtua beru kópshilikting arasynda sәnge ainalyp ketti. Kópshilik dep otyrghanymyz halyq aldynda jýrgen sheneunikter, sayasatkerler, әnshiler, akterler, jasy jetpiske jaqyndasa da qyzdargha qyryndaytyn jazushylar, taghysyn taghylar. Sonda oqyghan imamdar ne isteydi? Týsine almaysyn.

Qazaq joqshylyqtan qorasyndaghy qoyyn satyp jiberse de tórdegi teledidaryn eshtenege aiyrbastamaydy. Yaghni, halyqtyng basym kópshiligi kókjәshikke tәueldi degenimiz ghoy. Sondaghy berilip jatqan, aitylyp jatqan dýniyelerding barlyghyn dúrys, shyndyq dep oilaydy. Bayqaghan adamgha songhy kezde gazet betterinde «dinning fanaty» degen taqyryptaghy maqalalar, Islam dininen mýldem týk habary joq sauatsyzdardyng oilary, pikirleri órip jýr. Din jayynda oilanyp sóileuding týkke de qajeti joq. Din turasynda anyq bilip, ýndeuimiz kerek!

Tәuelsizdikting keluimen Qazaqstan halqy jamandyqqa úshyraghan emes. Ata-babamyzdan qalghan dinimizdi ústanugha erkindik berildi. Shýkir, meshit kóp, dәretindi al da, ghibadatyndy jasay ber. Tәuelsizdik kelmey túrghanda bizding aramyzda sektanttar bolmady dep aitu jalghan sóz (Leninning sektasy eng qauipti sektalardyng biri-tin). Tәuelsizdik joq kezende qazaqtyng qyzdary kóshede tәnin saudalamaghan ba? Egemendik arman bolghan uaqytta qazaqtyng anqau qyzdary aldaghan bireuden bala kóterip qalyp, sәbiyin jaryq dýniyeden maqúrym etu, ishtegisin aldyrtyp tastau faktilerin eshkim de joqqa shygharmaydy. Ózge últ ókilderining erkekterine qúmartqan joq dep aita alasyz ba? Nasha, shylym, araq, zina, sәbiyin tastap qashu, barlyghy boldy. Al, keybireuler Qazaqiya tәuelsizdik alghannan keyin әbden búzylyp bitti degen týsinikte jýr. Shashy agharyp ketken, qabaghyn jazbaydy, ómirge razy emes. Ózderi qajethanada tazalanbaq týgili әlipti tayaq dep bilmese de tәuelsizdikting jastaryna tiyiskish keledi. «Dinimizding erkindikte qanat janguymen jastarymyz fanattyqqa salynyp ketti» deytin kókelerimiz ne dep jýrgenin ózderi de úqpaytyn bolar. Qúddy bir, KSRO-nyng uaqytynda qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaghan zamanday. Súm sayasattyng ne bir týrleri sol kezde jýzege asyp jatqan, ziyanynan әli de sauygha almay jýrgen jayymyz bar. Qúryp qalghyr qúldyq sana!

Latynsha  fanaticus (fanatizm) - qúrbandyq degendi bildiredi. Belgili bir dýniyege shekten tys qyzyghu, bolmasa belgili bir adamgha tabynu sebepti ózin ózi joghaltyp alu dep anyqtama bersek bolady. Baltyry men sasyq kindigin jarnamalaytyn әnshisymaqtardyng nemese sheshinuge qúmar әrtisterding fanattary kóp bolady. «Qúdaydyng fanaty» degen ne sóz ol?! Dinge neghúrlym jaqyndaghan adamdy «taqua» dep ataymyz. Taqua - biliming sebepti kýnәdan alys bolu. Negizinen fanat sózi Islam dinin kýiretu maqsatynda (kýirete almaytyndaryn qaydan bilsin) oilap shygharylghan kóp sayasattyng ishindegi bir ghana bólshegi desek asyryp aiqanymyz emes. Memleketke qarsy kelip, týrli jarylystar jasaytyndardy «dinning fanaty» dep atau dúrystyqqa jatpaydy. Olar din ústansa múnday qatygezdikke barmas edi. Dindi dúrys ústanbaudyng sebebinen adasushylyqqa ketip qalyp jatyr. Yaghni, jarylys jasaytyndardy «dinning fanatttary» degenshe, olardy «adasqan toptar» dep atau kerek. «Radikaldy Islam dini» degen sóz jaqsylyq emes. Islam - ol bireu, Haq Islam! Namaz oqymaghandy kәpirge shygharatyny bar, sekirip zikir salatyny bar barlyghy da aghymdar, aqiqat kelgennen keyin payda bolghan joldar. Onsyzda esengirep jýrgen elding miyn ashytudyng týk qajeti joq! Sonsong jogharyda aitqan kópshilik el meni syilaydy, tanidy degen týsinikpen dinning atynan sóilep, pәtua berudi toqtatu kerek. Din jayynda biliming bolmasa, jaza almasang bosqa terleuding keregi qansha. Ásirese әnshilermen olargha óleng jazyp beretin aqyndar qauymy qatang eskerse deysing osyny. Demokratiya dep dandaysyma, ne basyna sәlde orap molda bol, nemese tynyshyna mikrofonmen nan tap. Qazaqstanda pәtua beretin ortalyq joq emes, bar...

Islam dinin qaralau maqsatynda jan-jaqtan shabuyldar jasalynyp jatyrghanyna biraz uaqyt boldy. Onyng ar jaghynda elding tútastyghyn jong kózdelgen. Bir ghana mysal, jaqynda jaryq kórgen «Músylmandar pәktigi» filimining ózi jetip jatyr. Jalpy Islam dinin ústanghan adam óz últyn sýie bilui tiyis. Al, últtyndy sýn degenimiz kók tudy qabyrghagha ilip qonmen ghana ólshenbeydi. Últty sýy - ol әke-sheshenmen, tuysqandarynmen, kórshilerinmen jaqsy qarym-qatynasta bolu. Bazargha ne bolmasa dýkenge barghanda ózge tilde shýldirlemey ana tilinde saudalasu. Satushy qazaq tilin bilmey me, shyghyp kete ber. Dýken degen ainalanyzda jetip jatyr. Jetimning malyn jemeu, aldamau. Qaryndasynday qyzdyng aqylsyzdyghyn paydalanyp ketpeu. Qysqasy ózine, jan-jaghyna ziyanyng tiymesin. Múny bostan bos aityp otyrghanymyz joq. Adamnyng últyna degen adaldyq, tazalyq Islam dinimen quattalyp otyrady. Qúdaydan qoryqpaghan adam Otanyn satyp ketedi, óz elining ózeginen tebedi. Arqasynan pyshaq súghady.

Jalghan aqparat taratyp, Haq Islamdy qaralap jýrgenderding basty maqsaty biz sekildi az halyqtan tili men tarihyn tartyp alyp mәngýrtstan memleketin qalyptastyru. Dini men dәstýrinen aiyryp kәpir etu. Osy tórt faktordan aiyrylsaq bittik, qúrydyq degen sóz. Aghayyn osyny týsinu kerek. Osy tórt faktordan aiyrylsaq keng dalamyzdyng qadirin qashyryp alghanymyz. Jer astyndaghy múnayyng da, kómiring de, altynyng da qazaqty Qiyametke deyingi qúldyqtan qútqaryp  qala almaydy. Qúday betin ary qylsyn!

Siz de jaqsy bilesiz, Qúnfúzynyng mynaday sózi bar: «Ámirshi әmirshi bolu kerek, әsker әsker bolu kerek, әke әke boluy kerek, bala bala bolu kerek. Sonda el damidy». Múhtar Maghauin aitpaqshy: «Jazushy jazu kerek. Sayasatker sayasatpen ainalyssyn, qoyshylar qoyyn baqsyn». Qúnfúzy men Maghauin payghambar emes qoy, biraq pikirlerinde ýlken mәn bar. Baghanadan beri aitayyn degenimiz, әrkim qoghamdaghy ornyn bilui tiyis! Aynagha qarayyq. Bizder orynsyz sóileuge jaman ýirenip ketkenbiz.

«Abai.kz»