Keshe BÚÚ Bas Assambleyasy edel-jedel jiyn ótkizip, Reseyding BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi keneske mýsheligin toqtatty. Sebep bireu, ol – Reseyding Ukrainagha qarsy әskery agressiyasy. Resey әskeriylerining asqan qanypezerligi, qirandygha ainalghan qalalardaghy jazyqsyz opat bolghan myndaghan beybit halyq, jýzdegen beykýnә sәbiy.

BÚÚ basym dauyspen sheshim qabyldap, Reseydi kenesten shygharatynyn aitqannan keyin, Resey de yldym-jyldym: «Ózimiz de búl kenesten shyqpaqshy edik», - dep mәlimdep, BÚÚ esigin tars jauyp, mýshelikten shyghyp ketti.

Reseydi BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi kenesten shygharudy 93 memleket qoldap dauys bergen. 24 memleket búl sheshimge qarsy bolghan. Taghy 58-i qalys qaludy qúp kóripti.

Reseydi kenesten shygharugha qarsy bolghandardyng biri – Qazaqstan. Qatarymyzda – Aljiyr, Belarusi, Qyrghyzstan men Ózbekstan, Sýriya, Kuba, Burundi, Eriyteriya, Efiopiya, Boliviya bar.

Serbiya qalay aqtaldy?

Orysqa jaqtastary kóp, orysshyl preziydenti bar deytin Serbiyanyng ózi Reseydi kenesten shygharudy qoldap dauys bergen. Keyin ile-shala Serbiya preziydenti Aleksandr Vuchich: «Serbiya BÚÚ-da Reseyge qarsy dauys beruge mәjbýr boldy. Óitkeni bizding ózimizge sanksiya salynu qaupi boldy», - dep aqtala sóilepti.

Qytay da Reseydi kenesten shygharugha qarsy bolghan. Qytay ókili Chjan Szun búl sheshimdi «asyghystyq» dep ataghan.

Keshe BÚÚ aranyy rezolusiyasy qabyldanghan kýni Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri Múhtar Tileuberdi «Habar 24» arnasyna súhbat berip, Qazaqstannyng Ukraina-Resey soghysyna qatysty pikirin bildiripti.

Tileuberdi býideydi:

«Bizding elimiz Ukraina-Resey arasyndaghy janjaldyng kelissózder jәne diplomatiya jolymen sheshiluin qoldaydy. Ózderiniz biletindey, preziydent Qasym-Jomart Toqaev soghys bastalghan alghashqy kýnderde-aq, Resey jәne Ukraina preziydentterimen jeke-jeke habarlasyp, sóilesti. Taraptardy kelissózge shaqyrdy.

Bizding Reseymen sayasi, ekonomikalyq, mәdeny t.b. baylanysymyz bar. Eng úzyn shekaramyz bar. Biz Reseymen qazirge deyin qol jetkizilgen sauda-ekonomikalyq baylanystarymyzdy jalghastyra beremiz. Bir sózben aitqanda – biz Reseymen odaqtas memleketpiz.

Al soghys ayaqtalghan son, Ukrainamen de osynday baylanystardy nyghaytugha mýddelimiz. Búl soghys bizge de onay soqpay túr. Sondyqtan, biz eki taraptyng óte jaqyn arada kelissózge keluin qoldaymyz.

Qazaqstan Reseymen de, Ukrainamen de erekshe baylanystaghy memleket. Qazaqstan ylghy da sanksiyalardy halyqaralyq qysym qúraly retinde paydalanugha qarsy bolyp keldi. Áriyne, olardy BÚÚ qabyldamaghan bolsa... Biraq, ózimiz de sol sanksiyalargha úshyramauymyz ýshin Reseyge bolyspaymyz. Óz mýddemizdi eskere otyryp, búl qabyldanyp jatqan ekonomikalyq sharalardyng bizding ekonomikamyzdyng damuyna kedergi keltirmeui ýshin júmys jasaymyz», - depti.

Reseyding qysymy

Búlarada Batystyq basylymdar Reseyding atalghan rezolusiyagha qatysty BÚÚ-nyng ózge ókilderine qysym jasaghanyn jazyp jatyr.

CNN aqparaty: Resey diplomattary BÚÚ-gha mýshe memlektter delegasiyalaryna, diplomattaryna arnayy hat joldaghan. Onda Reseydi BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi kenesten shygharudy qoldamau talap etilgen. Hatta sózbe-sóz: «Múnday bastamany qoldamaq týgili, osy bastamagha niyettes boludy – Resey «dostyqqa jatpaytyn qadam» dep qabyldaytyn bolady», - dep jazylghan eken. Sonday-aq, eger Reseydi kenesten shygharudy qoldaytyn bolsa, onyng saldary da auyr tiyetini eskertilipti.

Putin men Kaddafi. Resey men Liviya

Búl joly Reseydi BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi kenesten shygharu turaly bastamany AQSh kótergen. Sebebin jogharyda aittyq. Al Reseyge deyin búl kenesten jalghyz ghana memleket quylypty. Ol – Liviya.

Atalghan keneske 47 memleket mýshe eken. Ár memleketting mýshelik merzimi ýsh jyldan. 2020 jyldyng qazan aiynda Resey tórt jyldyq ýzilisten keyin, atalghan keneske qayta mýshe bolghan. Sol joly Reseymen birge 14 memleket mýshelikke hótken. Sonyng biri – Ukraina. Al qúramy janarghan kenes óz júmysyn 2021 jyldyng 1 qantarynda bastap ketken.

BÚÚ Adam qúqyqtary jónindegi kenesting tarihynda Reseyge deyin jalghyz ghana memleketti kenesten quypty. Ol – Liviya. 2011 jyldyng nauryzynda «Liviya basshysy Muamar Kaddafy biylikke qarsy kóterilisti ayausyz basyp-janshydy», dep quylghan. Ol kezde búl sheshimdi BÚÚ-nyng sol kezdegi Bas hatshysy Pan Gy Munnyng ózi qoldaghan.

Al 2018 jyly kenesten Donald Tram basshylyghyndaghy AQSh  erikti týrde shyghyp, 2021 jyly Jo Baydenning sheshimimen mýshelikke qayta ótken.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz