Júma, 22 Qarasha 2024
Bú ne mazaq? 3665 6 pikir 8 Sәuir, 2022 saghat 14:08

«Órtengen reziydensiyany sýruge 6 mlrd tenge kerek»

«Qasiretti qantar» oqighasynan keyin ekonomikagha kelgen shyghyn orasan. Búl qiraghan ghimarat, órtengen dýken, tonalghan bankten bólek elge kelmey qalghan birneshe mlrd dollarlyq investisiyalar desek te bolady. Al endi ghimarattardy qalpyna keltiruge ketetin qarjy mólsheri belgili bola bastady. 

Alshmaty qalasynda qantarda zardap shegip, órtenip ketken ghimarattyng biri preziydent reziydensiyasy edi. Oghan demontaj jasau ýshin 6 mlrd tenge ketetini aityluda. Qarjy viyse-ministri Tatiyana Savelievanyng sózinshe qantarda aitqan preziydent tapsyrmasyn oryndaugha 1,8 trln tenge qarjy bólinbek. Búl qarjygha aimaqtar men kәsipkerlikti qoldau kiredi. Ózge de ekonomikagha qatysty mindetterdi oryndau qarastyryluda. Bólingen qarjy ýsh maqsatta júmsalmaq.

«Birinshi maqsatta qantardaghy oqighalardyng saldaryn jong ýshin 31 mlrd tenge qarjy bólinbek. Onyng ishinde Almaty qalasy men ózge aimaqtardaghy zardap shekken kishi biznes ókilderine 21 mlrd tenge bólinedi. Jalpy biznesti qoldau ýshin ekonomika ministrligining mәlimetine sýiensek, 45 mlrd tengedey qarjy qajet. Ýkimet rezervinen qazirding ózinde 24 mlrd tenge qarjy bólindi», - deydi ol.

Qantarda zardap shekken әkimshilik, әleumettik nysandardy qalpyna keltiruge bólingen qarjy mólsheri 10 mlrd tenge kóleminde.

«Infraqúrylymdy qalpyna keltiruge jalpy qajettilik 22 milliard tengeni qúraydy. Qazirding ózinde ýkimet rezervinen 12 milliard tenge bólindi, qalghan 37 milliard tengeni de ýkimetten rezervke qoydyq. Qújattar bar. Naqty qarastyrylghan jaghdayda búl qarajattyng barlyghy bólinedi. Almatydaghy preziydent reziydensiyasyna ghimarattar men qúrylystardy demontajdau ýshin 6 mlrd tenge josparlanghan», - dedi ol.

Qarjynyng ekinshi bóligi kýshtik qúrylymdardyng dayyndyghyn arttyru men jaraqtandyrugha bólinbek. Oghan qosymsha 441 mlrd tenge bólu josparlanyp otyr eken. Onyng ishinde 4,1 mlrd tenge kompensasiya retinde beriledi.  Áskery tehnikalardy jóndeu, әskery nysandar men kýshtik qúrylym ghimarattaryn jóndeuge qarjy bólinedi. Kýshtik qúrylym qyzmetkerlerining sany men jalaqysyn arttyru ýshin qosymsha 92 mlrd tenge qarastyrylghan. Áskery qyzmetkererding jalaqasy 20%-40% artady.

Búghan deyin aimaqtargha qantardaghy shyghyndy qalpyna keltiru ýshin 75 mlrd tenge qajet ekeni aitylghan edi.

Ka Myrza

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322