Goloshekin jәne repressiyanyng eki tolqyny
Basy: «Alash partiyasy әdildikke jaq, jebirlerge jau boldy»
Goloshekin biylikte túrghan kezde últ qayratkerlerine qarsy baghyttalghan sayasy repressiyalardyng jogharyda atalghan eki tolqyny ótti jәne ekeui de jasandylyq sipatymen erekshelenedi.
Marks pen Engelisting «Kommunistik partiya maniyfesinde» jazylghan júmysshylarda otan bolmaytyny jayyndaghy tújyrym biyliktegi bolishevikter sekildi oilaytyn Qazaq partiya úiymynyng jetekshisi Filipp Goloshekinning sanasyna da bekem úyalaghan-tyn. Sondyqtan da ol otangha bólinushilikti moyyndamaytyn júmysshy (proletariat) diktaturasynyng últqa bólinushilikti de joyatynyna kәmil sense kerek. Sol sebepti ózi, yaghny Qazaq Respublikasynyng bas kórikshisi, Sovet Odaghy kóleminde ornyqqan proletariat diktaturasynyng kórigin keng dala tósinde qyzdyryp, revolusiyalyq is-sharalardy ortalyq guberniyalardaghyday ýlgimen jýzege asyrghysy keledi, alayda onday әreketterine qazaqtyng últ qayratkerleri kedergi keltirude. Endeshe búdan bylay tiyimdiligi tómen ýgit-nasihatty dogharyp, olargha endi revolusiyanyng qaharly qaruyn júmsau kerek. Sol arqyly mәjbýrleu, jazalau tәsilderin batyl da keninen qoldanu qajettigi anyq. Búl ýshin ózi sekildi mәskeulik emissarlar dóngelentip otyrghan arnayy qyzmet júmysyn tiyimdi paydalanu lәzim. Qúpiya polisiya Qazaqstanda sovet ókimeti ornaghaly últ qayratkerlerin múqiyat qadaghalap, baqylauda ústap jýrudi mindetke ainaldyrghan bolatyn. Endi Goloshekin oghan jana mindetter jýktedi... Arhiv qújattaryna kóz salayyq...
Birikken Memlekettik Sayasy Basqarmanyng (OGPU) Qazaqstan boyynsha Tolyq ókiletti ókildigi (PP) Mәskeuge jibergen jәne Mәskeude ortalyq OGPU jýrgizgen tergeulermen tolyqtyrylghan «Baytúrsynov Ahmetti, Dulatov Mirjaqypty (Mir Yakubty) jәne 44 adam ishindegi basqalardy aiyptau jónindegi № 78754 isti» qarap shyqqan OGPU Shyghys bólimi 2-bólimshesi bastyghynyng kómekshisi Pavlov aiyptau qorytyndysyn jazyp, 1930 jylghy 12 nauryzda qolyn qoydy (qorytyndygha «kelisemin» dep OGPU ShB bastyghynyng kómekshisi Sobolev, «bekitemin» dep OGPU ShB bastyghy Dykov qol qoyghan). Ayyptau qorytyndysynda aldymen qazaq últtyq memlekettigin janghyrtu tarihyna nazar audarylghan. «Aqpan revolusiyasynan keyin Qazaqstanda «Alash» degen atpen qazaq intelliygensiyasyn biriktirgen últshyl partiya payda boldy» dep bir týiip, «Alash» partiyasy serkelerining bastamasymen 1917 jylghy jeltoqsan aiynda jalpyqazaq sezi shaqyrylghanyn aitqan. Sosyn sezding «Qazaqstan (Kirkray) avtonomiyasyn jariyalaghanyn» jәne «Alash-Orda» dep atalghan ýkimetti saylaghanyn eske alghan. Odan әri alashordashylardyng orys aqgvardiyashyldarymen birlesip covet ókimetine qarsy jasaghan әreketterine sholu jasalady. «Kolchak pen aqtar ýkimetterining talqandaluy» alashordashylardy sovet ókimetimen beybit kelissóz jýrgizuge mәjbýrledi, sonda «olargha kontrrevolusiyalyq qyzmetin keshirgen amnistiya qoldanyldy» deydi. Osylardy tize kele, Pavlov: «Osy sәtten «Alash-Orda» ózining partiyalyq jәne ýkimettik úiym retindegi qyzmetin doghardy», – dep habarlaydy. Sosyn aiyptauynyng negizgi bóligine ótu ýshin: «...biraq kontrrevolusiyalyq ózegin saqtap qaldy da ózining antisovettik qyzmetin jalghastyrdy», – degen baylamyn aityp alady.
Sodan song aiyptaushy «taptym» dep taqyryp qoyyp, mynanday dәlelderin keltiredi: «antisovettik qyzmet», qúddy «Baytúrsynov pen Ermekov 1921 jyldyng basynda Mәskeude, sonda jýrgen Validovpen kelissóz jýrgizgen» shaqtan bastalghan. Olar «qúpiya úiym qúru qajettigi turaly kelisken» kórinedi. Úiymnyng ortalyghy retinde Orynbor tandap alynypty.
Ayyptau qorytyndysynda: «Úiymgha Baytúrsynov, Bókeyhanov, Omarov Eldes, Bolghanbaev, Ádilov Dinmúhamed jәne basqalar kirgen. 1921 jylghy qystyng sonynda Dulatov pen Dosmúhamedov Halilding bastamasy boyynsha osynday úiym Tashkentte qúryldy. Osy eki úiym arnayy ókilderi arqyly Búharada jasyryn jaghdayda jýrgen, ortaaziyalyq kontrrevolusiyalyq úiymdy basqaratyn Validovpen baylanysyp túrdy» delingen.
«Validov úiymynyn» basshylarymen bolghan kelissózden keyin, «Alash-Orda» úiymynyng ókili Ádilov Ferghanada әreket etip jýrgen «Janúzaqovtyng basmashylyq shaykasyna» qúddy «qazaq basmashy jasaghyn qúru maqsatymen» jiberilipti.
Zәky Validov pen Mústafa Shoqaev shetelge qashqannan song «alashordashylar» birinshi kezekte olarmen shetelge oqugha jiberilgen jastar arqyly qúpiya baylanys ornatqan eken.
Sosyn sovet ókimetimen ashyq kýresu taktikasyn kenes apparatyna (әsirese Narkompros pen baspasózge) jәne partiyagha kirip alu taktikasyna auystyrypty. «Jastardyng basyn ainaldyru» salasyna neghúrlym kóbirek kónil bólse kerek. Mәskeudegi jasyryn «Alqa» әdeby ýiirmesi Orynbor, Qyzylorda jәne Tashkentpen baylanysta bolghan, óz iydeyalaryn qazaq baspasózi arqyly nasihattaugha mәn beripti.
Ne kerek, tergeu materialdary boyynsha iske tartylghandardyn: «1) 1921–22 jj. astyrtyn úiym qúrghany; 2) Shekaradan tys jýrgen Validovpen baylanys ornatqany; 3) Kýsh dayyndaugha baghyttalghan qyzmeti (jastardyng basyn ainaldyru – «Alqa» ýiirmesi, baylarmen baylanys ornatu jәne t.s.s); 4) Sovet ókimetine qarsy, ony qúlatu maqsatymen qaruly kóteriliske dayyndyq jasaugha qatysqan kontrrevolusiyalyq isteri dәleldendi» degen úigharym jasalghan eken.
1927 jylghy «aghylshyn-sovet qarym-qatynasy búzylghan» jәne 1928 jylghy «Qazaqstanda bay mýlki tәrkilengen uaqyttan» bastap, aiyptalyp otyrghan alashordashylar «jappay qazaq qozghalysyn kóteru ýshin» qyrgha ketuge dayyndala bastaghan kórinedi. Osy maqsatqa alashordashylar aldymen «baylardyng qaruly shaykalaryn» paydalanbaq bolypty, «olargha Dulatov qajet sәtte Batys Qytayda jasyrynyp qalugha mýmkin bolu ýshin ókimetten alysyraq, qytay shekarasyna jaqynyraq» jýrudi tapsyrypty.
«Shayka» bastyghyna ainalghan «Dulatov Asqar, 61 jasta... ózining inisi, kontr-revolusiyalyq úiymnyng jetekshisi Dulatov Mirjaqyppen baylanysta bolghandyqtan, Qostanay okrugi, Nauyrzym audanynda kontrrevolusiyalyq baylar tobyn qúrdy». Ayyptaushynyng tújyrymdauynsha, Qostanay okrugindegi kontrrevolusiyalyq ereuil «alashordashylardyn» tura osy dayyndyghynyng saldary bolatyn.
Sonymen birge, Ayyptau qorytyndysynda «alashordashylardyng basqarushy toby» Asqar Dulatovtyng kontrrevolusiyashyl baylar tobymen qatar «alysta jatqan Sarysu audanyndaghy Ádilovting bandasyna ýlken mindet artty» dep kórsetildi. Qorytyndynyng «Ádilovting bandasy» dep atalghan tarauynda oghan sipattama berilgen.
«Bandanyn» basynda «...sayasy qauipti jәne qylmys jasaghan qylmysker tórteu – Bayseyit, Múqysh, Asqar jәne Ábuәli Ádilovter» túrghan eken. Baylardyng qojalyqtaryn tәrkileuge dayyndyq jýrgizilgen kezende Ádilovter «Sarysu audanynyng barlyq bandittik elementterin ózderining manyna toptastyryp, kәmpeskege qaruly qarsylyq kórsetu ýshin jinaugha tyrysqan» kórinedi. Búghan dәlel retinde: «1928 jyldyng jazynda olar jekelegen shaykalardyng bastyqtary Kenshimov Mәdibek, Toqmanbaev Baqay jәne Ábdikeev Biytimbaymen jinalys ótkizdi» deydi. Olardyng bәri Bayseyit jәne Múqysh Ádilovtermen birge «1922 jyly milisionerler jasaghyn qarusyzdandyrugha jәne jasaq bastyghy Ábubәkirovty atugha qatysqan» dep kórsetilgen.
Alayda 1928 jylghy tәrkileu (konfiskasiya) nauqanynda qaysysynyng jәne atalghan «bandanyn» naqty ne istegeni, «banda» mýsheleri QazSIK Dekretin jýzege asyryp jýrgen ýkimettik komissiyagha ne birigip, ne jekeley qanday qarsylyq kórsetti – búlar jóninde eshtene aitylmaydy, óitkeni naqty eshqanday fakt tabylmaghan bolsa kerek..
Osy «Ayyptau qorytyndysy» boyynsha 1930 jylghy 4 sәuirde shygharghan SSRO OGPU alqasynyng ýkimimen aghayyndy Ádilovter ishinen 28 jasar Múqysh (Dinshe, Dinmúhamed) Ádilov atu jazasyna, onyng inisi, 24 jasar Asqar, aghalary Ábubәkir (37-de), Ábuәli (39-da) Ádilovter jәne Bayseyit-Múqysh «bandasymen» qatysy, yaky baylanysy bolghan tuystary, auyldastary men tanystary Ákpar Ybyraev, Núrlan Kәribaev, Aghabek Baydullaev, Múhamediya Arghynbaev, Artyqbay Áliyn, Mәdibek Kenshimov, Tәjibay Qúlmúratov, barlyghy 16 adam, týrli merzimge kesildi.
Bayqalyp túrghanday, sayasy qughyn-sýrginning alghashqy tolqynynda, tútqyndardy Mәskeuding Butyrka týrmesinde OGPU qosymsha tergep, týrli jazalau sharasyn qoldanghan repressiyagha aghayyndy tórt Ádilov iliktirilgen. Olardyng bәrining aghasy – «sayasy qauipti jәne qylmys jasaghan qylmysker tórteudin» ýlkeni Bayseyit Ádilov jazalanushylar tiziminde joq (onyng esimi 12 nauryzdaghy jaza súralghan aiyptalushylar tizimine de kirmegen). Nege? Sebebi ol OGPU-ding Qazaqstandaghy ókildigi qúrghan arnayy jasaghynyng ózin quyp kelip, tútqyndau operasiyasyn jýrgizgen kezinde oqqa úshqan bolatyn.
Bayseyit Ádilovti qamau ýshin Shu boyyndaghy qúmgha attanghan qaruly jasaq qúramynda jasóspirim Bauyrjan Momyshúly da bar edi. Bertinde ol ózining biografy jazushy Mamytbek Qaldybaygha aitqan esteliginde qúm ishine tigilgen jalghyz ýidi jasaq qorshaugha alyp, jauyngerding biri syrttan oq atqan kezde Bayseyit Ádilovting qaza tapqanyn, sýiegin týiege artyp alyp kele jatqandarynda onyng inisi Dinshe-Múqysh Ádilovti qolgha týsirgen jasaqpen kezdesip, audan ortalyghyna bәri birge barghandaryn aitqan eken.
Al «Jartyfeodaldar» operasiyasyn jýrgizushilerding jetekshisi chekist Iliya Shumilov ózi basqarghan GPU qaruly jasaghy Dinsheni 1928 jylghy 17 jeltoqsanda tútqyndaghanyn sol oqigha kezinde jasaghan aktisinde atap kórsetken. Demek Bayseyit te sol kýni qaza bolghan. Al tergeu amaldary Bayseyitsiz jýrgizildi. Tergeu materialdarynda onyng ólimi jayynda eshtene aitylmaghan, biraq «qylmystyq isteri» jayynda derekter barshylyq.
Tergeu materialdary boyynsha «bandany» Bayseyit jәne Dinmúhamed Ádilovter (ekeui de alghashqy KazSIK mýsheleri) basqarghan. Bayseyit (aghayyndy jeti jigitting ýlkeni) 1922/1923 jyl qysynda Aqmola ýiezdik atqaru komiytetining atynan salyq jinau jeleuimen Shu boyyndaghy el ishine kelip, týrli ozbyrlyq jasau arqyly әri ózderining amoralidyq qylyqtarymen sovet ókimetining bedelin týsirip jýrgen topty zalalsyzdandyrushylardy basqarghan. Toptyng basshysy men kómekshisin Bayseyitting qatysuymen ótken júrtshylyq jinalysy ólim jazasyna kesken. Kezinde Týrkistan Respublikasy biylik buyndary sot jýiesi әzirge qalyptaspaghan, tribunaldar ghana bar dәuirdegi halyq sheshimine týsinistikpen qarap, jauyp tastaghan osy is 1928 jyly «Ádilovter bandasy konfiskasiyagha qarsylyq kórsetti» degen jasandy jeleumen qayta kóteriledi.
Jogharyda aitqanymyzday, Bayseyit 1928 jylghy 17 jeltoqsanda artynan arnayy jasaq tútqyndaugha izdep barghanda ýy ishinde oqqa úshady. Ózi qaza tapqanmen, Memlekettik sayasy basqarma tergeushileri ony «Alashorda mýshelerining kontrrevolusiyalyq úiymy» arqa sýiegen «Ádilovter bandasynyn» jetekshisi dep, marqúmnyng syrtynan aiyptaydy.
El-júrty arasynda óte bedeldi bolghan, biraq kýshtining qúqymen oidan qiystyrylghan «bandiyt» jәne «halyq jauy» sanatyna jatqyzylghan Bayseyit Ádilovting sýiegin jerlesteri, chekisterding qadaghalauymen asyghys jer qoynyna berilgen orynnan, 90 jyldan keyin Sarysu audanyndaghy Saudakent auylyna әkelip jerleydi. Qazirgi tanda sayasy qughyn-sýrgin qúrbany Bayseyit Ádilovti jazyqsyz jabylghan aiyptan arashalap, tolyq aqtau mәselesin sheshu súranyp túr.
Jalghasy bar...
Beybit Qoyshybaev,
jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi
Abai.kz