Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin demografiyalyq mәseleler óte ótkir túrdy. Sebebi KSRO qúlaghan song toqyrau kezeni bastaldy. Júmys joq, qarjy tapshy uaqytta kóptegen ózge últ ókilderi óz tarihy otandaryna kóshu prosesin bastady. Olardyng ishinde bir millionnan astam nemis últy men birneshe million orys últy bolatyn. Osylaysha Qazaqstan halqy eki jarym million adamgha azaydy. KSRO qúramynan shyqqanda 16 mln bolghan halyqtyng sany 14 mlndy ghana qúraghan sәtter boldy.

Qazaqstan óz tәuelsizdigining tanynda birqatar ekonomikalyq jәne әleumettik mәselelerge tap boldy: naryqtyq ekonomikagha kóshu kezindegi kýrdeli ekonomikalyq jaghday, halyqtyng kópshiligining ómir sýru dengeyining tómendeui, әleumettik qorghaudyng kýrt nasharlauy oryn aldy. Búl rette jýieli demografiyalyq sayasat aitarlyqtay nәtiyjelerge qol jetkizuge jәne el damuynyng jana dengeyine shyghugha mýmkindik bermedi. Sebebi әleumettik qamsyzdandyru birqatar qiyndyqtarmen tap keldi. Sondyqtan da demografiyalyq sayasatty ózgertu qajettiligi tuyndady. Qazaqstan ol maqsatty iske asyrudyng bir joly retinde Atajúrtqa qiyn-qystau sәtte elden ketuge mәjbýr bolghan qandastardy әkelu qajettiligin algha tartty. Osylaysha Úly kósh bastaldy. Qazirgi tanda elimizge kóship kelgen qandastardyng sany millionnan asady. Búl óz nәtiyjesin bergen sayasat boldy. Osy arqyly tituldy últtyng sany artty, qazaq tilining mәrtebesi birqatar dәrejede kóterile bastady.

Qazirgi uaqytta Qazaqstanda demografiyalyq qauipsizdik mәselelerin, sonday-aq otbasylardy qoldaudyng keng tetikteri men tәsilderin qarastyratyn institusionaldyq orta men normativtik qúqyqtyq aktiler jýiesi qalyptasty. Úzaqqa sozylghan әleumettik-ekonomikalyq daghdarys jәne odan keyingi reformalarmen sipattalghan birinshi kezende (1991-1999 j.j.) halyq sany 1,3 million adamgha qysqardy. Búghan kóbine emigrasiya prosesi yqpal etti: sol jyldary elden 2,6 millionnan astam adam kóship ketti, al jalpy kóshi-qon salidosy -1,8 million adamdy qúrady. Sonymen birge tuu jәne ólim-jitim prosesterinde qolaysyz ýrdis bayqaldy. Tuudyng 38,5%-gha tómendeui ólim-jitimning 9,7%-gha ósuimen qatar halyqtyng tabighy ósimining ýsh ese – 1991 jylghy 218,8 mynnan 1999 jylghy 72 myng adamgha deyin tómendeuine әkeldi.

Halyqtyng ómir sýru úzaqtyghy 3 jylgha, naqtylap aitsaq 1990 j. – 68,7 bolsa, 1999 65,7 boldy, al erler arasynda – 3,3 jylgha, әielder arasynda – 2,2 jylgha qysqardy. Áyelder men erler arasyndaghy ómir sýru úzaqtyghynyng alshaqtyghy 9,2 jastan 10,3 jasqa deyin ósip ketti. Búl ekonomika men júmysqa qabiletti jandar ýshin sәtsiz bolatyn.

1990 jyldardyng sonyndaghy ekonomikalyq jәne әleumettik reformalar Qazaqstan ómirining aitarlyqtay jaqsaruyna yqpal etkendikten, demografiyalyq jәne kóshi-qon ýrdisteri ózgerdi. Halyqtyng әl-auqatynyng ósui men densaulyq saqtau salasyndaghy ong ózgerister tuu kórsetkishi men halyq sanynyng ósuine qolayly әser etti.

Osylaysha, 2000 jyldan 2013 jylgha deyingi kezende halyq sanynyng tómendeuining teris tendensiyasynyng birtindep joyyluy bayqaldy. Halyqtyng ósimi 13,5% (nemese 2 mln. adamnan astam) qúrady, halyq sany 16,9 mln. adam shegine jaqyndady. Osy kezenning sonynda tuu kórsetkishi 1990 jylghy dengeyden asyp, 387 myng adamdy qúrady, al ólim kórsetkishi 9%-gha tómendedi. Osy kezende halyqtyng ómir sýru úzaqtyghy 5,17 jasqa artyp, 70,62 jasty qúrady.

Kóshi-qon ahualynda da eleuli ózgerister boldy – kóshi-qonnyng ong salidosy alghash ret 2004 jyly tirkeldi. Búl ýrdis 2004-2011 jyldar aralyghynda bayqaldy. Túraqty demografiyalyq kórsetkishterdi jәne údayy óndiristing qarqyndylyghyn qoldau elimizding memlekettik sayasatynyng manyzdy basymdyghy bolyp qala beredi jәne býgingi kýni onyng strategiyalyq manyzy bar.

Sonymen qatar, Qazaqstan memleketten barghan sayyn tiyimdi sheshimderdi talap etetin jana demografiyalyq mindetterge tap bolyp otyr. Songhy 10 jylda halyq qúrylymynda enbekke jaramdy jastaghy halyqtyng ýles salmaghynyng azangy, enbekke qabiletti jastan egde jәne әsirese jas halyqtyng ýles salmaghynyng artuy bayqalady. Yaghni, el demografiyalyq qartaidyng bastapqy kezeninde túr.

Birikken Últtar Úiymynyng sarapshylary Qazaqstangha dayyndaghan aldaghy birneshe onjyldyqtaghy demografiyalyq boljamdar 65 jastan asqan halyq sanynyng aitarlyqtay ósetinin kórsetedi. 2050 jylgha qaray «qalypty» boljam boyynsha egde jastaghy túrghyndardyng sany 2,2 esege artyp, 14%-dy qúraydy. 2050 jylgha qaray balalar sanynyng ýlesi 29%-dan 2050 jyly 23%-gha deyin tómendeydi dep kýtilude. Sondyqtan qazirden bastap atalmysh mәseleni retteu sayasaty bastaldy.

Ótken jyly jýrgizilgen halyq sanaghynyng nәtiyjesi biyl jariyalanady. Qazirding ózinde halyqtyng sany 19.2 mln ekeni anyqtaldy, endi naqty sandar aitylatyn kýn de alys emes.

Abai.kz