Caentologiya shirkeui әu basta halyqaralyq úiym retinde tirkelipti. Negizin qalaghan - 1911-1986 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Lafayet Ronalid Habbard esimdi AQSh azamaty. Ol bastapqyda ghylymiy-fantastikalyq romandar jazyp, elge tanyldy. Atyshuly Alister Krouly bastaghan satanister sektasynyng beldi mýshesi bolghan. 1950 jyly «Dianetika: ruh saulyghy jayly zamanauy ilim» atty kitap shyghardy. «Saentologiya» diny aghymy osy enbekten bastau alady.

Caentologiya shirkeui әu basta halyqaralyq úiym retinde tirkelipti. Negizin qalaghan - 1911-1986 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Lafayet Ronalid Habbard esimdi AQSh azamaty. Ol bastapqyda ghylymiy-fantastikalyq romandar jazyp, elge tanyldy. Atyshuly Alister Krouly bastaghan satanister sektasynyng beldi mýshesi bolghan. 1950 jyly «Dianetika: ruh saulyghy jayly zamanauy ilim» atty kitap shyghardy. «Saentologiya» diny aghymy osy enbekten bastau alady.

Bastapqyda búl kitap - taza psiy­ho­logiyalyq zertteu baghytynda jazylghan. Biraq Habbardtyng zamandas ghalymdary qaghidalary kýngirt dianetikany ghylym dep tanudan bas tartty. Ghylymda olja salmaghan ilimine Habbard amalsyzdan dinning shekpenin japty. Biraq búl onyng shynayy betperdesin jasyra almady. 1954 jyly Kaliforniya shtatynyng bas sudiya­sy Ron Habbardqa «Ol jaratyly­sy­nan ótirikshi jәne ekijýzdi» dep bagha berdi. Onyng «Ólim karnavaly», «Adam ólti­r­gishter patshasy» sekildi kitapta­rynyng attary-aq Ronnyng adamy kózqara­syn baghalaugha mýmkindik beredi. Al saentologiya salasynda ol aqyrghy ýrim-bútaghyna deyin jeterlik múra qaldyrghan. Aytalyq, búl múra - 3000 leksiya, 84 filim, 3 ensiyk­lopediyalyq seriyadan jәne 40 millionnan astam sózdi qúraydy. Osy jerde Ron Hab­bardtyng әsker qatarynda bolghan kezinde kontr-admiral Braysetting onyng qyzmetke sәikessizdigi jayynda jazghan raportyn eske alyp ótuge bolar. Múnda «Búl ofiyser qalyp­tasqan jaghdaydy baqylau, kósh­basshylyq jәne birikken qimyldargha iykem­dilik sekildi qasiyetterden mýldem ada. Ol óz qadamdarynyng qanday saldary boluy mýmkin ekendigi jayynda esh oi­lanbaydy» delingen. Áskery «diag­noz­dyn» tura ekenine onyng zamandastary keyin­nen kóz jetkizdi. Dianetika men saentologiyany oilap shygharghannan keyin de onyng jany esh tynyshtamady. Álemning biraz elderi onyng keluine tyiym salsa, óz Otany - AQSh-ta salyq organdarynyng qudalauy­nan boy tasalaumen boldy. Oghan kózi tirisinde-aq «patologiyalyq suayt, ótirik­shi, bopsalaushy» degen aiyptar taghylyp, talay mәrte sotqa shaqyrylghan bolatyn. Osynday it tirshilik keshken Ron Habbard 1986 jyldyng qantarynda kóz júmdy.
Bizding qolymyzdaghy jazbasha kuә­lendirilgen qújattar onyng jeke basy mýd­desi men biylikke jetu jolynda ara­nynyng shekten tys ashylyp ketkenin dәlel­deydi. Ol jan-jaghyndaghy adamdargha jәne ózin qorshaghan ortagha tek «mening jo­lyma tosqauyl» dep qaraghan. Mým­kindiginshe, olardy yghystyryp tastaugha tyrysyp otyrghan: Ron Habbardtyng múnday kózqarasy ózi qúryp otyrghan úiymnyng jarghysyna әser etpey qoy­maydy. Ol ózi­ning sonynan ergenderdi by­lay dep ýi­retti: «Sen qol astynda­ghy­lardy baqylau ýshin, oghan óz degenindi jýrgizu ýshin ja­ratylghansyn. Sening aqy­lyn, әleueting qol astyndaghylardy da se­ning degeninmen jýruge mýmkindik beredi» Onyng ómirlik ústanymy - «Aqsha tap» dep atalatyn ki­tabynyng 273-betinde mynaday joldar bar: «Mýmkindiginshe, aqsha tap. Qol as­tyn­daghylardy da aqsha tabugha kóndir» Osy­laysha aram pighylyn dinmen býr­ke­meleymin degen oimen «Dia­netikany» «Saentologiya» dep ózgertti. Alghashqy «Saen­tologiya» shirkeui 1954 jyly Los-Andjeleste ashyldy. Artynsha jer-jerde dianetikalyq ortalyqtar men ins­tituttar qúrylyp, oghan Habbardtyng ózi bas­shylyq etti. Al 1966 jyly «Býkil­әlemdik kýzet basqarmasy» atty barlau qyzmeti jasaqtaldy. Onyng negizgi minde-ti - «Saentologiya» jaularyna kýres jýrgizu. 1968 jyly Ron Habbard tek úiym mýshe­lerine ghana beriletin memo­randumgha mynaday ózgerister engizipti: «Sening ili­mine den qoymaghandardyng bәri saen­tologtar tarapynan qatang jazalanyp, qudalanady. Bizge senbegenderding bәri aldanyp, tipti kózi joyyluy da mýmkin» Olardyng negizgi kodeksi ózine senbe­gen­derdi jazalaudyn, úryp-soghudyng 36 týrin belgilep bergen. Úiym qataryn tolyq­tyr­ghandargha kózqarastary men ústanym­dary qarsy keletinderding bәrimen ara­lasugha tyiym salyp, bir-birin anduyna da jol bergen. Tekseru kezinde Ofis Gar­dia­ny nemese kózi men qúlaghy dep tanylghan jandar ózderine degen senimine «selkeu týse bastaghandardyn» bәrin qatang jazalap, key jaghdayda óltirip, denesin órtep jibergen. Mysaly, «Saentologiya etika­synyng kirispesinde» mynaday joldar bar: «Bizding ilimnen bas tartugha dayyndalyp jýrgenderdi bayqap qalsan, birden tarpa bas salma, sonynan andy. Sonan song etikalyq bólimge, jazalau bólimine ýsti­nen raport jaz». 1977 jyly AQSh
L.R. Hab­bardty memlekettik qúpiya mәli­met­terdi úrlady dep aiyptady. 1978 jyly Fransiya ýkimeti ony tórt jylgha syrttay sottady. Avstraliyada saentologiyamen ainalysugha tyiym salynyp, zang búzghan adam eki jylgha bas bostandyghynan aiy­rylatyn. Al Londonnyng jogharghy soty «Habbard myrza kәnigi alayaq» dep ýkim shy­ghardy. Saentologiyada qúday, pay­ghambar degen úghym joq. Onyng ornyna Habbard dәripteledi: onyng uaghyzdary da onyng el ishindegi bedelin kóteruge ba­ghyttalady: Saentologtardyng «ilimin» jalghastyrushylardyng biri bylay dep jazypty: «Bizding maqsatymyz oryndalyp keledi. Biz әlemdi jaulaugha bet aldyq. Qazir әlemning 165 elinde 8000-nan astam úiy­mymyz bar. Olardyng qatary jyl emes, ay sayyn kóbeyip keledi» Múnday súrqiya derekterdi olargha qarsy kóterilip kele jatqan sot isteri de dәleldeydi. Osy­dan birneshe jyl búryn Beligiya sotynda olar qol astyndaghy qyzmet­ker­lerine ja­laqy bermegeni, qúl esebinde júmsaghany ýshin әshkerelengen. Olardyng 18 «kósh­basshysy» Ispan sotynyng qúryghyna ilindi: 1996 jyly Germaniya biyligi olardy ózderi jii aitatynday, ruhany emes, kom­mersiyalyq úiym degen sheshimge kelip, barlyq salyq jenildikterinen aiyrdy. Búl sheshimdi nemisting sayasy elitasy da qoldap, «olargha bizding jerde oryn joq» degen sheshimge keldi. Ózderin jer betine jaryq sәule taratamyz dep jariyalaghan «kósemder» jasandy salyq qújattaryn dayyndaumen, zansyz aqsha ainaly­symymen ainalysqan! Qol astyndaghy júmysshylary ýshin qalypty, deni sau atmosfera qalyptastyrudyng ornyna bir-birin andyp, aldap-arbaugha jol berip, bir-birine jan alghyshtay qaraytyn ahual qalyptastyrghan! Qazir «Dianetika-IYs­paniya» úiymynyng eki eks-preziydenti, «Narkonan» úiymynyng birneshe diy­rektory zang shenberine syimaytyn qa­tigezdikteri men alayaqtyqtary ýshin 30 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. «Saentologiya shirkeui» olardyng «kósh­basshysy» Habbard ólgen song da júmys­taryn jandandyryp, algha jyljytty. Olardyng enshiles kompaniyalarynyng biri - «Ruhany tehnologiya shirkeuinin» 1987 jylghy birjyldyq tabysy 503 million AQSh dollaryna jetken, «Bas kensesinin» qúryltayshylary Lihtenshteyn, Shveysa­riya jәne Kipr bankterinde 400 000000 AQSh dollaryn jasyryp qoigha ty­rysqan. Qazir jer betindegi saen­to­log­tar­dyng qatary 8 mln-gha jeteqabyl. Qazaq­standa saentologtardyng 11 shirkeui júmys isteydi. Sonday-aq Narkonan sauyqtyru ke­sheni, Performiya, Detoksikasiya orta­lyghy, Habbard kolledji, Esto biznes mek­tebi, Studema sekildi enshisi bólin­be­gen, aty bólek bolghanmen zaty bir úiym-dar bar. Kópshilikting dianetikamen tanysuy, kóbinese «Oksford testinen» bastalady. Dianetika men saentologiyanyng qanday aghym ekendigin qazaqstandyqtar bile bermeydi. Gipnoz qoldanylatyn dinning shyrmauyna bir týskennen keyin odan arylu óte qiyn bolatyndyghy turaly, adam densaulyghyna, әleumettik jaghdayyna zalal keltiretindigi turaly Resey baspa­sózderi jii jazyp, halyqty saqtandyryp otyrady. Saentologiyalyq medisinalyq úiymdar adam ómirine óte qauipti, sekta kәsiporyndardy bankrotqa úshyratady. Oghan kirgen adamnyng tolyq­tay sauyghuy ýshin shamamen 12 jyl kerek. Kóp­tegen saentologtar búl aghymnan ket­kennen keyin basqa sektalargha baryp qosylady. Saentologiya shirkeuining basqa konfes­siyalardan ózekti ereksheligi, ol tarapynan úsynylghan resimder men әdisnamanyng barlyghy aqyly negizde. Árbir kurstyng baghasy qomaqty. Alghashqy kezde janadan kelgender ýshin mindetti «Adam mýmkin­digining oksfordtyq testi» ghana tegin ótedi (200 saualdan túratyn saualnama). Saen­tologiyalyq resimderding baghasy ónirge qaray, jergilikti halyqtyng tólem qabi­letine jәne basqa da jaghdaylargha qaray әrtýrli bolyp keledi. Resimge alghan tó­lemaqy shirkeuge kómek retindegi mý­shelik jarna, qayyrymdylyq dep atalady. Yaghny belgili bir diny qyzmetke qatysty «aqsha alugha qúqyghy bar» degen tәrizdi. Eger de aqsha tólemeseniz, saentologiyany iygeru mýmkin emes.
Byltyrghy 1 qantardaghy jaghday boyyn­­sha, elding aumaghynda saentologiya shir­keuine qarasty bes qauymdastyq pen top qyzmet etedi. Olardyng ishinde tórteui diny birlestik úiymy retinde memlekettik tirkeuden ótken. Býginde «Saentologiya shirkeui» izbasarlarynyng sany shamamen 5 000-gha juyqtay deydi resmy derek. Olar ja­qynda ghana «30 000-gha juyq qazaq­stan­dyq saentologiyamen tanysyp jәne ony óz ómirinde qoldanady eken dep jar saldy. Almaty qalasy boyynsha Últtyq qauipsizdik komiytetining baspasóz bólimi «Almaty qalasy prokurorynyng sanksiya­symen tekseru jýrgizdik. Tekseru kezinde saentologtardyng Qazaqstandaghy mýshe­lerine qatysty qúpiya derekter qolgha týsti» dep habarlaghan edi. Biraq is sotqa jet­ken joq. «Saentologiya shirkeui» Al­matyda sayran saluyn jalghastyryp jatyr. Búl tek Almatydaghy nemese Qa­zaqstandaghy jaghday emes. Álemning әr týk­pirinde qolgha týskenderining ózi jenil ja­zamen qútylyp ketip jatyr. Demek, olar­dyng artynda mol qarjy jәne yq­paldy kýshter túr.
Siz de saq bolynyz!

Gýlbarshyn AYTJANBAY

"Ayqyn" gazeti