«Taza minsiz asyl tas su týbinde jatady,
Taza minsiz asyl sóz oy týbinde jatady.
Su týbinde jatqan tas – jel tolqytsa shyghady,
Oy týbinde jatqan sóz – sher tolqytsa shyghady». 
Asan Qayghy.

Dәstýrli qoghamnyng qúndylyqtary... Olardy qaytsek aiyrmaqpyz? Olar men dәstýrsizdik arasyndaghy prinsiptik ózgeshelik nede? Dәstýrli qoghamdy qalpyna keltiruding sharttary qaysy? Tómende osy aitylghan filosofiyalyq-dýniyetanymdyq  saualdardyng jauabyn izdestirip kórmekpiz.

«Dýniyeni tanyp-biluding eki týrli joly bar, – deydi Shәkәrim «Ýsh anyq» atty enbeginde. – Birinshisi, Qúday bar, jan joghalmaydy deytin iydealistik, ekinshisi, Qúday joq, jan da joq, barlyq tirshilik iyeleri ózdiginen ósip-ónip jatyr deytin materialistik kózqaras». Qoghamdy dәstýrli jәne dәstýrsiz deuimizding kilti osy arada. Kez kelgen әdet-ghúryp, salt-sana tórkinin osy eki tanymnan izdeniz. Dәstýrli qogham ruhaniyatty tórge shygharmaq. Jan qalauy eskerilip, túrmysty sana biylemek. Osymenen erekshelenedi. Qay últtyng bolmasyn ghasyrlar boyy  tirnektep jinaqtaghan qúndylyqtary tamyryn osy iydealistik tanymnan tartady.

Mysalgha qazaq halqynyng sәlem beru, ýlkendi silau, uәdede túru, Qúdaydy tanu, anttan qorqu, aruaqty silau, meyirimdilik, qanaghat, raqym siyaqty adamgershilik qasiyetterin kózding qarashyghynday saqtau, eng bastysy, ómirde tastay ghyp ústanu paryz. Dәstýrli qoghamdy qúru, qalpyna keltiru degen osy. Ár adam jýregimen sezedi – Jaratushy Ie bar jәne Ol materiya emes (ózining de materiya ghana emes jan iyesi ekenin biledi). Biraq pende bolghandyqtan qym-quat tirshilikte ózinde bar ruhanilyqty kómip, úmyt qaldyrady. Óitkeni, әleumettik orta men ýstem iydeologiyagha baghynyp ómir sýru, әriyne, onay.

Dәstýrli qoghamdy qúru mәselesinen búryn dәstýrsiz qoghamdy sóz eteyik. Eger qoghamda  qanaghatsyzdyq, tútynushylyq, maqtanshaqtyq, mal shashpaq, sәnqoylyq, kerbezdik, elikteushilik, menmendik, kórealmaushylyq, arsyzdyq siyaqty adamshylyqqa jat әdet-qylyqtar – «it minezder» (Abay) qaulap túrsa, búl qogham dәstýrsiz delinedi. Búl imany әlsiz, sanany túrmys biylegen, materialdyq әlem jarqylyna tabynghan qogham. Osy aitylghan dәstýrsiz, yaghny jasandy qoghamgha últty últ qylu kereksiz, tek qana tobyrlyq sana saltanat qúrmaq. Qalyng búqara tútastay teris iydeologiya qúrbanyna shalynbaq. Fransuz oishyly Pier Buast (1765-1824): «Bilimdilik pen otansýigishtik últty, al nadandyq pen  ózimshildik toghyshar qalyng búqarany jasaydy» dep osyny aitqan. Últ pen tobyrdyng arasy jermen kóktey alshaq. Ghalymnyng sózinen osyny da angharugha bolady.

Tәn qúmary biylegen zaman qashan, qalay payda boldy? Búl saualdyng jauaby dayar – Qúday joq deytin dәstýrsiz qoghamdy orta ghasyrlyq Europa renessansy, dәldisinde, onyng materialistik tanymy dýniyege әkeldi. Oghan Amerika men Aziya elderin otarlau jýiesi shyrmap alghany aiqyn dәlel.

Kolonialdyq rejimning qozghaushy kýshi – úlyderjavalyq shovinizm. Eng jamany, әlemdi shyrmauyqsha oraghan otarshyldyq ejelgi әdet-ghúryp, salt-sanany túralatty. Onyng ezgisinen halyq «jaqsy menen jamandy aiyra almaytyn» dýbәrә hәlge úryndy. Dәstýrli qogham shanyraghy shayqalyp, oghan qosa, kisilik qasiyetter kýiredi. Abaydyn:

Bay seyildi,
Bir peyildi
Elde jaqsy qalmady.
...Tanymadyq,
Jarymadyq
Jaqsygha bir irgeli.
Qolyna alyp,
Pәle salyp
Andyghany óz eli, –

dep qamyqqany sol. Jan әlemi taptalghan, eskerilmegen jerde, eski salt-sananyng ornyn jasandy  «janasy» basady. «Sabyrsyz, arsyz, erinshek» (1886) degen óleninde Abay: «Bir sóz ýshin jau bolyp, Bir kýn  ýshin dos bolyp, Jýz qúbylghan salt shyqty» deydi.

Qalypty túrmys-tirshilikti jýz  qúbylghan dәstýrsiz salt-sana jenip, biylep ketetini nesi? Abaygha taghy bir jýgineyik, úly aqyn «Jýrekte qayrat bolmasa» (1898) óleninde bylaysha úqtyrady:

Tәn sýigenin bermese,
Jan shydamas jany ashyp.
Bere berseng ber dese,
Ýmit eter talasyp.

Abaydyng biluinshe, meyirimdilik, әdilettilik, jylylyq pen janashyrlyq – tek qana jýrekting (jannyn) isi. Ózimshildik, qatigezdik, aldap-arbau, sarandyq – tәnning isi. Songhynyng «ber, ber, bere ber» degen dәmesi zor. Sondyqtan jan men tәnning talasy tolastamaq emes. Adam óle-ólgenshe jýreginde «mahabbat pen ghadauat maydany» jalghasa bermek. Myqty últtyq iydeologiya joq jerde, oi-sanamyzdy ótkinshi, dәstýrsiz qúndylyqtar op-onay jaulap almaq.  Jýgensiz ketken materialdyq pighyldyng ruhaniyatty gýldey soldyrary anyq. Kýrdeli taqyrypty terenirek ashugha osy aitylghan dýniyetanymdyq-filosofiyalyq payymdar jetkilikti siyaqty.

Endi mәselege ómirlik, tәjiriybelik qyrynan keleyin. Sóz etilgen dәstýrsiz qoghamnyng naqty mysaly – kórshimiz Resey Federasiyasy. Álem tarihynda últtar arasynda jer ýshin soghys barshylyq. Biraq Ukraina men RF arasyndaghy etnosaralyq soghys jer ýshin ghana emes, eki týrli kózqarastyn, týptep kelgende, eki órkeniyetting arasyndaghy soghys bolyp tabylady. Qostanaylyq aqyn Aqylbek Shayahmet «Ukrain bauyrym» degen óleninde óz qoldauyn bylaysha jetkizipti:

Kótergen taghdyrdyng auyryn
Ne kýide ukrain bauyrym?!
Tastýiin bekingen shyghar-au
Pighylyn bilgen song jauynyn.
Tap berse qalyng jau sauytty,
Tóndirse zúlmatty qauipti.
Jol jauyp ýlken de, kishi de,
Qúr qolmen toqtatty tankti.
Aqyndar jazatyn dastan qyp,
Bar elding tilegi – bostandyq!
Erkindik keneytsin órisin,
Qaskóiden kelmesin qastandyq.

Shýbәsiz, qastandyq pen zúlymdyqty ay asty әlem birauyzdan aiyptap otyr. Óitkeni, tap qazir Ukraina erkindik, bostandyq pen damu baghytyn ózi tandau ýshin kýresude. Ózining shynayy azattyghyn qorghauda. Al, Resey Federasiyasy ózining óktemdigin jýrgizushi agressor, kózdegen maqsaty – keshegi alyp imperiyany qalpyna keltiru. Onyng halqynyng sanasyn úlyderjavalyq shovinizm ulap otyrghany qúpiya emes. Óitkeni, agressiyany halyqtyng 70-80 payyzy qoldap otyr. «Búl neghylghan el, ózi?!» dep býkil әlemning jaghasyn ústatqan jәit mine osy. Sóz joq, Resey qalypty elderge esh úqsamaytyn ozbyrlyq úyasy, zúlymdyq imperiyasy. Ayta bersek, búlay sanaluynyng sebepteri kóp.

Bizding Qazaqstan halqy she? Tayauda jýrgizilgen saualnama barysynda (1100 adam súralghan) orystildi respondentterding 60 payyzy, qazaqtildi respondentterding 40 payyzy «Reseydiki jón, jaqtaymyz» dep jauap beripti. Al, kerek bolsa? Aqty qara, qarany aq dep shatasuymyzdyng syry nede? Búl úlyderjavalyq iydeyany kýni-týni nasihattaghan aqparattyq qúraldardyng «jenisi» ekendigi talassyz. Qazaqstan halqy osy aqparat kenistigining tútqyny ekendigi aiparaday anyqtalyp otyr. Sebebi, әrbir imperiya, kez kelgen avtokratiyalyq-totaritarlyq biylik qoghamdyq sanany qúryqtaugha, búqarany qúldyq sana-sezimde ústaugha mýddeli. Keshegi kenestik iydeologiya әli de sanamyzda, býgingi zúlymdyqty jaqtaushylardyng kóptigi osymen de óz týsinigin tabady.

Aytylghan ahualdan qanday sabaqtar alugha tiyistimiz? Osyghan oiysayyq.

Memleket damuynyng eki ghana baghyty bar: biri – demokratiyalyq, ekinshisi – avtoritarlyq. Songhysy úlyderjavalyq shovinizmdi tu etken, sonday-aq,  ózimshil pendening sheksiz biylikke ie boluy arqyly payda bolghan oligarhtar mýddesin qorghaytyn, әleumettik bólinister shynyrau, saylau әdil ótpeytin memleketter. Olargha keregi – tobyrlyq sana, «aqyly joq» (Abay) toghyshar búqara (qazirgi leksikada «zombi» deydi). Teris baghytty tandaghan memlekette adam ómiri arzan, zattar qymbat bolady. Halqy qayyrymsyz әri ruhany soqyr bolady. Demokratiyany tandaghan elderde bәri basqasha. Halyqtyng peyili aq, niyeti týzu, qayyrymdy, yaghny «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym» iydeyasyn moyyndap ghúmyr keshedi. Múnday «qayyrymdy qala túrghyndary» (әl-Farabi) biri birine qúrmetpen qarap, syilastyqta sýrip,  aqyr sony, dini, nәsiline qaramastan bir últ bolyp úiysady. Demokratiyalyq memleket bolugha úmtyludyng manyzdylyghy osy arada.

Sonymen, alghashqy sabaghymyz – demokratiya dengeyi joghary boluy kerek. Sonda syny oilay biletin, әr mәselege ózindik kózqarasy bar, syrttan kelip týsken aqparat aghynyna («anau da, mynau, ýit, býit degen» deytin) kýmәnmen qaraugha qabiletti azamattar qalyptasady. Mysalgha Soltýstik Koreya azamatynda ózindik ústanym bolu mýmkindigi joq, ol tolyq maghynasynda avtoritarlyq, militaristik memleketting túrghyny. Ekinshi mysal, Úlybritaniya azamaty. Ony ózindik pikiri joq, kim aitsa, soghan kóne salatyn jan retinde kózge elestetuding ózi qiyn. Últtyq namysy biyik, dәstýrine berik búl elde әrbir azamat derlik birbetkey minez iyesi. «Tobyrlyq sana» derti júqpaghan halyq ýshin ózge memleketting nemese odaqtyng jeteginde jýru masqara esepti. Sondyqtan mine san ghasyr boldy, Angliya – әlemdegi eng ozyq elding biri. Demokratiya dengeyi nelikten joghary bolu kerek degenge aitpaghym osylar.

Kelesi sabaq – últtyq mýddeni tu etu, aldygha shygharu. Dәstýrli qúndylyqtardy (til, salt-sana, últtyq tәrbiye, mәdeniyet) tiriltu, zangha baghynyshty elge ainalu maqsaty últtyq mýdde delinedi.  «...Qazaq jerinde ghylymgha, sonyng ishinde tәuelsiz ghylymgha, últtyq dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniya ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúryluy tiyis, – dep ósiyetteydi últ kósemi Álihan Bókeyhan. – Onyng dúrystyghyna samuraylyq dәstýrge negizdelgen japon últynyng bar-joghy 20 jyldyng ishinde birtútas imperiyagha ainalyp shygha kelui dәlel bolsa kerek!».

Syny oilaytyn azamattarynyng qatary seldirgen, últtyq mýddesin úmytqan elding bolashaghy bar ma? Búl jayynda halyq jazushysy Múhtar Maghauin aghamyz bylay deydi: «Qazaq últtyq sypatynan aiyrylsa, kóp úzamay qazaq atymen atanatyn el de jer betinen kóshedi. Qalghan qarapayym júrt dәl býgingishe itshilep taghy da biraz tirshilik kesher». Búl sózding jany baryna kýmәning qalmaydy. Óitkeni, býgingi qazaq qauymynyng basym bóligi ana tilin úmytyp, ózara bóten tilde shýldirlesip jýr. Sondyqtan qazaq memleketqúrushy últ ekendigine mәn beriletin, sol ýshin últtyq iydeologiyany qolgha alatyn kez jetti. Ukraina soghysynan alatyn sabaqtardyng bastysy da osy bolsa kerek.

Noghayly dәuirining iri ókili Qaztughan jyrau ne deydi? Onyng aitqany:

Keyingi ósken jas bala,
Aq baltyryn týrinip,
Basaryna erinip,
Kókiregi kýiinip,
Tek tirlikke sýiinip,
Yqtiyarsyz jýgirip,
Auzy týkti kәpirdin
Etpegey edi júmysyn!

Eskirmegen payym! Keyingi óskinning jýregi japon, aghylshyndiki sekildi «óz elim, óz jerim» dep soghuy kerek! Búl – memlekettik mәsele.

Qoryta aitqanda, Qazaqstan – búqaralyq aqparat qúraldary derbes, demokratiya dengeyi joghary, azamattary syny oilaugha qabiletti, biyligi últtyq mýddeni kózdeytin memleket bolugha úmtyluy qajet. Sonda ghana jana Qazaqstan qúru mýmkin bolady. Áytpese joq.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz