«Últtyq ruhany janghyru» jobasynyng qabyldanghanyna da biyl 5 jyldyng jýzi boldy. Joba bizding memleket pen últ ýshin jәne iydeologiya negizinde óte manyzdy. Sebebi Qazaqstan úzaq jyldar boyy iydeologiyalyq vakumde ómir sýrgen memleket. Otarlyq sayasat pen kenestik iydeologiya últymyzgha tәn qasiyetter men qúndylyqtardy joya bastady. Til, tarih pen dәstýr ada boldy. Tәuelsizdikti alghannan keyin, anyghy qalpyna keltirgen son, joghalghandy izdep, býlingendi qalpyna keltiru júmystaryn bastadyq. Ol qughyn-sýrginge úshyraghan halyqty aqtau, últ ziyalylaryn tanytu men enbekterin basyp shygharu, asharshylyq jyldaryn keninen zertteu jәne basqa da qadamdardan túrdy.

2017 jyly «Últtyq ruhany janghyru» jobasy qabyldandy. Jobanyng aty aityp túrghanday, últtyng ruhany janghyruy memleket ýshin manyzdy edi. Kez kelgen memleket elding damuy ýshin eng aldymen iydeologiyalyq jaghyn qalypqa salugha tyrysady. Demokratiyalyq qúndylyqtardy engizu dәuirinde iydeologiyany ústanu da, úsynu da qiyn. San týrli tandau bar, alayda sapaly jәne halyqqa qajet ónim úsynu arqyly, memlekettik mýddege say keletin kózqarasty algha jyljytugha bolady. Sonyng biri «Últtyq ruhany janghyru» jobasy bolatyn. Ol san salany qamtidy. Tildi reformalau, tarihty tiriltu men men tarihy múralardy kórkeytu, memlekettik tilge әlemdik kitaptardy audaru, tughan jerge degen sýiispenshilikti oyatu jәne basqa. Sonyng ayasynda birshama algha jylju bayqaldy. Kitaptar audaryldy, tarihy oryndargha jóndeuler jýrgizildi.

Preziydent Toqaev atalmysh jobany damytu ýshin arnayy jarlyqqa qol qoyghan edi. 2021 jyldyng 13 qazany Memleket basshysy Q.Toqaev «Últtyq jobalardyng tizbesin bekitu turaly» Jarlyqqa qol qoydy. Onyng negizinde 10 naqty últtyq joba belgilendi. Onyng ishinde 3 baghytty, 7 tapsyrmany, 21 indikatordy jәne 66 auqymdy sharany qamtityn «Últtyq ruhany janghyru» jobasy bar.

Qoghamdaghy qazaqtildi ortany barynsha jenildetu, ony kýndelikti ómirde emes, ghylym men bilimnin, biznes pen qoghamnyng tiline ainaldyru maqsaty talqylanuda. Ekinshi baghyt «El ruhy» dep atalady jәne mәdeniyet salasyndaghy qyzmetterding qoljetimdiligin arttyru, sonday-aq otandyq ónimdi, onyng ishinde shetelde ilgeriletu jónindegi sharalar keshenin biriktiredi. Búl ýshin 2025 jylgha qaray 5 naqty nәtiyjege qol jetkizumen 13 iri is-sharany ótkizu kózdelgen. Atap aitqanda: infraqúrylymdy damytu, onyng ishinde jana mәdeniyet nysandaryn salu esebinen auyldar men shalghay eldi mekenderding túrghyndarynyng 92,5 payyzy mәdeny qyzmetpen qamtylady. Jalpy, mәdeniyet nysandaryna baru sanyn eki esege, al halyqtyng mәdeniyet salasyndaghy qyzmet kórsetu sapasyna qanaghattanu dengeyin 75 payyzgha deyin arttyru josparlanuda. Osy maqsattar ýshin 250 jana mәdeniyet nysany salynady jәne 1200 qoldanystaghy mәdeniyet nysany kýrdeli jóndeuden ótedi. Elimizding shygharmashylyq әleuetin tikeley qoldau arqyly otandyq mәdeny ónimderdi molaytu jýiesi qúrylady, onyng ishinde kinoprokattaghy otandyq filimderding ýlesin 25%-gha deyin úlghaytu, negizinde 40-qa juyq animasiyalyq filimder shygharu kózdelip otyr. Sonymen qatar shygharmashylyq perspektivasy bar daryndy túlghalardyng 150 jobasyna qoldau kórsetiledi. Búl ruhty týletetin sharalar bolmaq.

«Ruhany janghyru» jobasy ayasynda Jambyl Jabaev (175 jyl), Múqaghaly Maqataev (90 jyl), Álihan Bókeyhanov (155 jyl), Ybyray Altynsarin (180 jyl) syndy kórnekti túlghalardyng ómir joly men mәdeny múrasy atalyp ótildi. Ústaz Ybyray Altynsarin (180 jyl), kýishi Dina Núrpeyisova (160 jyl) jәne Latif Hamidiyding (115 jyl) mereytoyyn da esten shygharghan emespiz.

Tәuelsiz memleketimizding eng iri de manyzdy jobalarynyng biri – qoghamnyng sanasyn janghyrtu osylaysha iske asuda. Qazaqstannyng bay tarihy ótken joly bar. Myndaghan jyldar boyy ata-babalarymyz azattyghymyz ýshin kýresken jerimiz bar. Osylaysha, «Ruhany janghyru» baghdarlamasynda Qazaqstannyng ótkenine de, bolashaghyna da qatysty barlyq mәseleler qarastyrylghan. Ony jýzege asyru jas elding ótkeni men býgini jәne bolashaghyn biriktiruge yqpal ete alady. Qazaq halqynyng qúndylyqtaryn janghyrtu da manyzdy bolmaq. Qazaqstannyng evolusiyalyq jәne tarihy ótkeni arqyly patriottyq týsinikti yntalandyru qajet. Adamgershilik, ruhany jәne mәdeny qúndylyqtardy saqtau jәne arttyru qazirgi úrpaq ýshin asa manyzdy.

«Qazaqstannyng 100 jana esimi» jobasy elimizding týkpir-týkpirinen kelgen týrli jastaghy talantty, talapty túlghalardyng ómirbayanyn kórsetedi. Búl bir salada jetistikke jetken, qazirgi Qazaqstannyng túlghasyna ainalatyn adamdar desek te bolady. Kópshiligi túlgha dengeyine jetip ýlgergen.
«Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» – bilim men tәjiriybe jinaqtaugha, qazaq tilin damytugha jәne últtyng ózindik sanasyn damytugha baghyttalghan, jalpy respublika azamattarynyng bilim sapasyn arttyrugha septigin tiygizetin joba. Búl joba ayasynda barlyq audarylugha tiyis kitaptar audaryldy, qazirding ózigde gumanitarlyq sala studentteri atalmysh kitaptarmen bilim aluda.
«Sakaraldy Qazaqstan» jobasy elimizding kiyeli jәne mәdeniy-tarihy jerlerine sýiene otyryp, turizm salasy damytugha da baghyttalghan. Búl jobada memleketimizding mәdeniyetin shetelde keninen nasihattaugha baghyttalghan «Jahandyq әlemdegi zamanauy qazaq mәdeniyeti» jobasy da bar.
Al tilding damuyna, onyng әlemdik kenistikke enuine tyng serpin beru jobanyng basty erekshelikterining biri. Azamattardyng memlekettik tildi mengeruine qyzyghushylyq pen yntalandyru mýmkindigin jasau maqsatynda qazaq tilin latyn grafikasyna kezen-kezenimen kóshiru jobasy qarastyrylghan jәne birtindep iske asuda. Jana әlipbiyding ýlgisi jasalyp, san mәrte talqydan ótti.

Áleumettik mәselelerdi sheshuge, azamattardy «kishi otanyna», tughan jerine qamqorlyq jasaugha, damytugha, kórkeytuge ýgitteytin «Tughan jer» arnayy jobasyn aita ketken de jón bolady.

«Ruhany janghyru» songhy bes jyldyng ishinde osynday jobalardy jýzege asyruda. Jana talaptar men geosayasy jaghdaylar jana ózgeristerdi talap etedi. Sondyqtan baghdarlama ol ózgeristerge de beyimdelude. Mine, búl barynsha qajettilik jәne jobany ómirsheng ete týspek.

Qazirgi geosayasy qaqtyghystar әlemde órship, sana men saltty joygha baghyttalghan sayasy qadamdar jasalyp jatqan aumaly-tókpeli zamanda әr últ ýshin ózining últtyq bolmysyn, qúndylyqtaryn saqtap qaluy asa manyzdy. Mine, atalmysh joba sol ýshin de qajet, sol ýshin de ózekti. Álemdegi adam sanasyndaghy shekaralar búzylyp, san týrli iydeologiyalyq qaqpandar әr sәtte, әleumettik jeli men sayttarda, teledidar men noutbukte qúrylghan mezette óz últyna tәn qasiyetti saqtap qalu asa qiyn. IYdeologiyalyq baghyt berip, sanany silkip otyru ýshin osy jobanyng qajettiligin uaqyttyng ózi dәleldep keledi.

Abai.kz