Búl әlipby – bizding últymyzben mәngige jasaytyn tól jazuymyz. Ol tek zaman talabyna ghana emes, IT qoldanysyna jaramdy boluy kerek. Ýkimet rúqsat bergen arnayy top ýsh әlipby týrin jasap el nazaryna úsynydy. Tek birinshi úsynylghan әlipby ghana QWERTY-ge jauap berdi.

Iske orys barlauy jasyryn aralasyp, keybireulerding auzyn alyp, jetildiriuge tiyisti әlipbiyimizdi balanyng oiynshyghyna ainaldyrdy. Ana tilimizding týpqazyghy 28 dybys. Biraq 70 jyldyq jazu jәne әripqúldyq babalarymyz sóilegen 28 dybysty 28 әripke ainaldyrugha mýmkindik bermey otyr. Osy mýmkindik bermeuding ar jaghynda Kremliding kólenkesi túr.

Qazaq barsha termindi 28 dybystyq qalypqa salsa, «orys әleminen» mýldem qol ýzedi. Ghalymdardan bólek, elimizding Batys, Ontýstik jәne Shyghys aimaqtarynyng jastary QWERTY-ge jauap beretin «Qazaq halyqtyq latynyn» ómirge әkeldi. Endi solardyng jazyp jýrgen Ýkimet pen maman tilshiler úsynuynan bólek últtyq halyqtyq әlipbiyin birizge týsirgen, atyn atamaudy ótingen fonolog tilshi aghamyzdyng jónge keltirgen әlipbiyin júrt nazaryna joba avtorynyng ótinishi boyynsha úsynyp otyrmyz.

Aa - Aa, Áә - Ae, Bb -Bb, Gg-Gg ,Ghgh-Xx, Dd-Dd, Ee-Ee, Jj-Zh, Zz-Z, Iiy-Jj, Kk-Kk, Qq-Qq, Ll-Ll, Mm- Mm, Nn-Nn, Nn-Ng, Oo-Oo, Óó-Oe, Pp-Pp, Rr-Rr, Ss-Ss, Tt-Tt, Uu-Ww, Úú-Uu, Ýý-Ue, Shsh-Cc, Yy - Yy, Ii- Ii.

Búl arada qazaq fonetikasyn bastauysh synyp ústazdaryna oqytu kerek. Óitkeni, әripting dybystyq oqylymyn, tirkestik oqylymyn týzeytin Til reformasy mektep partasynda otyratyn shәkirtten bastau alady. Kirme sóz qabyldaudyng erejesi, jón-josyghy, әlemdik әlipbiylerde ózgerisiz jazylatyn latyn sózderi qazaq latynynda joq әriptermen tanbalanuy kerek. Osy mәseleler eskerilse, 5-10 jylda últtyq latyngha qinalmay ótemiz.

Siz búghan qalay qaraysyzdar, aghayyn?!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz