sayasi-esse

Osy súraqtan mynanday jauaptar shyghyp keldi. Konstitusiya әrbir elding býkil zanynyng negizi ekeni aksioma. Onda, osynday ZAN-men zansyzdyq jasaugha әste, bolmaydy.

Sodan da, biz qazaq halqy osy «konstitusiya» degen halyqaralyq termindi «ATA ZAN» dep, óte dóp atadyq qoy. Onda «ATA ZAN» eng әdil, eng shynshyl, eng adal bolugha kerek.

Bizben tuystas  birneshe tәuelsiz elden mysal keltireyin: Monghol Eli «konstitusiyany» «ÝNDSEN HUUL» dep ataydy. Maghynasy «Tamyr zan, Dingek zan» degenge keledi. Yaghni, aghashtyng tamyrynan ding men bútaqtyng jayylatynyn menzep túr, tamyr myqty bolsa, bәri myqty degen sóz.

Týrkiya Eli konstitusiyany «Ana Iasa» dep atap, zannyng maqsatyn sol elding ishki-syrtqy qorghanyshy men azamattarynyng azattyghyn pash etken eng ýstem mәtin, basqa mәtinder tek osyny qúptaytyn baghynyshty mәtinder, deydi. Áriyne, búl barlyq elde solay bolugha tiyis ekeni anyq. Bizben tuys halyq túrghysynda olar «konstitusiyany» «ANA ZAN» dep ataghany, bizding «ATA ZAN»-gha úqsap túrghany, «ata-ana» sózining sonsha qúrmetin kórsetedi.

Basyndaghy súraqtyng kelesi jauaby bylaysha jalghasady. Konstitusiyany tәuelsiz elder ghana jaza alady, búl da aksioma. Al, tәuelsizdik degenimiz, óz shekarasy bar el ekeni mәlim. Álem tarihyna jәne qazirgi kezde qarap otyrsaq býkil shekaralar TIL arqyly ghana syzylghan әri elding atauy da sol elding tilimen atalghan. Fransiya, Ispaniya, Koreya.... federasiya qúramyndaghy elder de dәl sonday. Reseyde, Altay respublikasy, Tatarstan, Bashqúrtstan, Yakutiya... Qytayda Tiybet, Ishki Mongholiya, Qazaq, Úighyr...

Olay, bolsa dәl qazirgi kezende Qazaq Elinde ruhaniy-qoghamdyq qyzu talqygha týsken «Konstitusiyany talqylau» degen mәselede, eng kóp auyzgha alynghan osy Qazaq tilining mәrtebesi. Qazaq tilin «ATA ZAN» boyynsha «Memlekettik til» dep, atay túra Orys tilin resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady deu, konstitusiya boyynsha zansyzdyq. Óitkeni, biz Resey Federasiyasynyng qúramynan tys Mongholiya, Koreya, Japoniya siyaqty elmiz. (Resey federasiyasynyng qúramyndaghy Yakutiya, Tatarstan, Altay, Tuvalar óz zandarynda osylay jazsa, olardiki zandy)

Al, Qazaq Eli óz konstitusiyasynda olay jazuynyng zansyz bolatyny, elimizdegi orys etnosynyng tarihy jer-suy joq, Qazaqstandaghy basqa diaspora sekildi el ishinde teng qúqyly jeke azamat retinde ómir sýredi. Olay bolsa, elimizdegi basqa etnostardan bóle jaryp Orys tilin memlekettik tilmen teng qúqyly etip qong, zansyzdyq bolmay ne bolady?!

Ári, óz tәuelsizdigimizge de osynday bap arqyly kesir keltiru de zansyzdyq emes pe?!

IYә, biylik basyndaghy kóptegen túlghalar ashyq ta, túspaldap ta aityp jatqan Reseyding shovinistik pighylyn alday túru desek, onda Qazaq Tilimizdi uaqytsha sayasattyng oiynshyghy boldyru degen sóz.

Ótken otyz bes jyldyng nәtiyjesinde, óz tilimizdi ózimiz sayasattyng oiynshyghy boldyrudyng ashy jemisin tatqanymyzdy kórip otyrghan joqpyz ba?!

Memlekettik is qaghazdary 99 paiz orys tilinde boldy, tәuelsizdik kezende tughan auyldan kelgen oryssha bilmeytin jastarymyzdyng ózi osynyng kesirinen qalay uniyversiytetke týsti solay oryssha sóiley bastaydy, olarda esh kinә joq, is qaghazy men memlekettik qyzmet oryndary týgel oryssha sóilegen son, olar «avtomatty» týrde solay sóileuge tiyis. Jәne, elimizdegi ózge tildi etnostar da dәl solay, olardyng da esh kinәsi joq, resmy qoldanystaghy til qay til bolsa, kim bolsa da sol tilde sóiley jóneledi ghoy.

Odan da ókinishtisi, «Memlekettik til» degen qaghaz qalpaghy bar qazaq tilin osy elde, bireuge sóile desen, eng azy kinәli bolasyn, ary ketseng qylmysker bolyp shygha kelesin. Óitkeni, siz zang boyynsha «Memlekettik tilde sóileniz!» dese, әlgi qazaq tilin bilmeytin otandasyng «Men resmy tilde sóilep túrmyn ghoy, mende ne sharuang bar» dep, auyz jabady.

Mine, «ATA ZAN» boyynsha osynday, zansyzdyq jasaudyng sony etnosaralyq alauyzdyq tudyratyn pәleli faktorgha ainalghanyn halyq kórip, kuә bolyp otyr.

Eger, tu-basta, toqsanynshy jyldyng basynda Jogharghy keneste Sheraghang Sherhan «Ey, halayyq! Jylanda ghana aiyr til bolady, endi jylan bolayyn dedinder me?!» dep, zarlap túrghanda «Qazaq tili memlekettik әri resmy til» dep,  Ata Zangha tәuekelmen jazyp jibergende, býgingidey ónbeytin dau bolmas edi, bәlkim. Osy otyz bes jylda elimizdegi orystar da, basqalar da qazaqsha sóilep jýrui sózsiz edi.

Al, Qazaqstandaghy býkil qazaq júrty oryssha biledi, sóilep jýr, (tipti, mongholiyadan kelgen malshy qazaqtar da taghy basqa elden kelgen qandastar qazir oryssha qara-jayau emes), sonda deymin Qazaqtyng elinde jýrgen basqa etnostardyng qazaqsha bilmeui, sóilemeui ATA ZANGhA syya ma? (Al, óz tilin ózi bilmeytin qazaqtardyng boluy jeke adamdardyng sanasyzdyghy, namyssyzdyghy desek te, sol «resmy tildin» salqyny ekeni aidan anyq.

Mine, Qazaq tilin ATA ZANG arqyly resmy tilmen janshyp, shekteu, zang arqyly zansyzdyq jasau, delingen taqyryptaghy súraqty búltartpay dәleldep túr.

Kópshilik qauymnyng osylaysha dәlelmen de, emosiyamen de aityp jatqan pikirleri dәl osy «zang atymen zansyzdyq jasau» degen uәjben tike kelip toghysady.

Eger, otyz bes jyl boyghy «orys tili resmy týrde qazaq tili men ten» degen ashy tәjiriybeni ary qaray jalghastyrar bolsaq, ishki tatulyq, auyzbirlikti emes alauyzdyqty jalghastyrghan bolamyz.

Kópshilikting týgelge juyq bir pikirge kelip jatqan úsynysy «Qazaq Elinde orys tili jәne basqa etnostardyng tili qoghamda erkin qoldanylady» deui búl zandylyq әri әdildik.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz