Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 3919 7 pikir 11 Mamyr, 2022 saghat 13:17

Sanksiyalar: Resey halqy azayyp barady...

Resey demografiyasy úzaq jyldar boyy soltýstik kórshimizding basty mәselesi bolyp tabylady. KSRO qúlaghannan keyin Reseyde halyq sanynyng kemu prosesi bastaldy. Ony tipti «demografiyalyq úiyq» dep te atap jýr. Saldarynan Reseyde júmysqa qabilettiler sany azayyp, Reseyding birshama salasy syrttan keletin enbek migranttarynyng júmysyna tәueldi bolghan. Degenmen mәseleni 2020 jyly әlemge taraghan koronavirus pandemiyasy qiyndata týsti. 

2020 jyly Resey koronavirusqa baylanysty birqatar shekteuler qoyyp, elden jappay enbek migranttaryn shygharudy bastady. Olardyng sany 1,3 mln bolatyn. Aragha eki jyl salyp, Reseyge salynghan sanksiyalar kýsheydi. Reseyding Lugansk jәne Donesk oblystary separatisterining tәuelsizdigin moyyndauy men Ukrainagha ashyq basyp kirui oghan salynghan sanksiyalardy kýsheytti. Búl óz kezeginde Reseyden halyqtyng ózge aimaqqa ketuine әser etti.

Resmy derek boyynsha, 2022 jyly Reseyden tysqary shyghyp ketken halyqtyng sany 3,8 mln adamdy qúraydy. Onyng 204 myny Qazaqstan aumaghyna kirgen. Búl ýlken kórsetkish jәne Reseyden ketetin halyqtyng 20 jyldaghy ýlesi deydi mamandar. Sanksiya qysymynan qashushylardyng arasynda t.rli kompaniya ókilderi, blogerler, túrghylyqty jerin auystyrugha niyettiler men ózge de jandar jeterlik. 3,8 mln adamnyng ishinde enbek migranttary da bar ekenin eskeruge tiyispiz.

Sanksiyasyz da Resey demografiyasy onyp túrghany shamaly. Soltýstik kórshimizding halqynyng sanyna jýrek jәne obyr auruynan kósh bastauy men kedeyshilik jәne songhy eki jyldaghy pandemiya keri әser etken.

2021 jyly Reseyde bala tuu kórsetkishi 2,3%-gha tómendep, 2002 jylghy kórsetkishke jetken. Eger Reseydegi bala tuu kórsetkishine nazar audaratyn bolsaq, onda  1990-2000 jyldary kórsetkishting tómendegenin kóremiz, әsirese 1998 jyldan keyin eki jyl bala tuu kórsetkishi azayghan. Ol eldegi defolt pen әleumettik jaghdaygha tikeley baylanysty. Bala tuu kórsetkishi 1,99 mln adamnan 1,27 mlngha deyin týsken. Artynsha birtindep artyp, 2012-2014 jyldary 1,9 mlngha jetken. 2014 jyldan bastap qayta tómendep, 2021 jyly 1,4 mln adamdy qúrady. Yaghny 2014 jylmen salystyrghanda 500 myng balagha az.

Reseyde bala tuudy yntalandyru ýshin «Ana kapitaly» qabyldanghan bolatyn. Alayda ol ózgeristing de aitarlyqtay jaghdaydy týzeuge septigi tiymedi. Al sanksiyalardan keyin baghanyng sharyqtauyn esepke alsaq, «Ana kapitalyna» qyzyghushylar sany da kóp bolmasy anyq.

«Songhy segiz jyl ishinde reseylikterding ómir sýru kórsetkishi 14%-gha týsken, al halyqtyng 30% ay sayyn 19 myng rubliden tómen qarjygha kýn kóredi», - deydi mamandar. Búl da óz kezeginde demografiyagha әser etip, keri effekt beredi.

Demograftar Resey ekonomikasy defoltqa úshyrasa jәne elden ketushiler sany artsa, onda demografiyalyq jaghday tipti nasharlap, jyl sayynghy bala tuu kórsetkishi 800 myngha deyin tómendeui mýmkin degen joramaldy aituda.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434