«...El búzylsa, qúrady shaytan órmek,
Perishte tómenshiktep, qayghy jemek...
(Abay)

Internetti aqtaryp, aqparat aghynyna kóz jýgirtu - kýndelikti әdetimiz. www.tengrinews.kz-ti ashyp, myna bir aqpargha an-tanbyz. Jetisu júrtshylyghy jezókshelerding «júmysyn» zandastyru kerek degen talap qoyypty. Al әitpese... «Atyng shyqpasa, jer órte...»
Taldyqorghandyq dәrigerler osylay dabyl qaghuda. Olardyng oiynsha, tәnin saudalaghandargha «jaghday jasasaq» (zanmen bekitsek) jynystyq aurulardyng taralmauyn qadaghalau onaygha soghady-mys. Medbiykelerding úyatty úsynysy halyq qalaulylarynyng da nazaryn audarsa kerek. Qoldaushylar da, qarghaushylar da tabyldy. Mәjilis deputaty Svetlana Romanovskaya: «Men Europada búl mәselening zandastyrylghanyn bilemin. Gollandiya men Germaniyada jezókshelerding saulyghy jiti baqylanady. Sondyqtan biz de qadaghalauymyz kerek», - dep oghash oigha ýn qosypty.
Mәjilis deputaty Kamal Búrhanovtyng pikirinshe, jenil jýristilerding «kәsibin» zandastyru jayly úsynys dinimizge de, tarihymyzgha da, dәstýrimizge de - jat. Halyqtyq sana múny qabylday almaydy.

«...El búzylsa, qúrady shaytan órmek,
Perishte tómenshiktep, qayghy jemek...
(Abay)

Internetti aqtaryp, aqparat aghynyna kóz jýgirtu - kýndelikti әdetimiz. www.tengrinews.kz-ti ashyp, myna bir aqpargha an-tanbyz. Jetisu júrtshylyghy jezókshelerding «júmysyn» zandastyru kerek degen talap qoyypty. Al әitpese... «Atyng shyqpasa, jer órte...»
Taldyqorghandyq dәrigerler osylay dabyl qaghuda. Olardyng oiynsha, tәnin saudalaghandargha «jaghday jasasaq» (zanmen bekitsek) jynystyq aurulardyng taralmauyn qadaghalau onaygha soghady-mys. Medbiykelerding úyatty úsynysy halyq qalaulylarynyng da nazaryn audarsa kerek. Qoldaushylar da, qarghaushylar da tabyldy. Mәjilis deputaty Svetlana Romanovskaya: «Men Europada búl mәselening zandastyrylghanyn bilemin. Gollandiya men Germaniyada jezókshelerding saulyghy jiti baqylanady. Sondyqtan biz de qadaghalauymyz kerek», - dep oghash oigha ýn qosypty.
Mәjilis deputaty Kamal Búrhanovtyng pikirinshe, jenil jýristilerding «kәsibin» zandastyru jayly úsynys dinimizge de, tarihymyzgha da, dәstýrimizge de - jat. Halyqtyq sana múny qabylday almaydy.
Ras, Europa ruhany daghdarysty bastan keshude. Qúndylyqtar qúlauda. Allanyng qarghysyna úshyratar bir jynystylardyng ýilenuine rúqsat berilude. Demokratiyany jeleu etip. Qasiyetti Qúrandy órteuge, Qúdaygha til tiygizuge, әz payghambardy kelemejdeuge әdettenip aldy. Onymen qoymay, soghan elding etin ýiretude. K.Búrhanov aitqanday, Batystyng qansyghyna tansyq bola beru jaqsy әdet emes.
Basy ashyq nәrse: últtyq sanagha jat, sýiekke tanba, dәstýrge tompaq jaman qylyqty qoghamgha engizuding alghysharttary mynaday: әueli ol jayly «jaghymdy» pikir tarata beru, estir qúlaqty ýiretu, qoghamdyq kózqaras qalyptastyru, úyatty úsynysty qoldaytyndardyng oiyn júrtqa jetkize beru, t.b. Búl bizding emes, psihologtardyng tújyrymy. Sonyng aighaghynday mysal keltireyik kerek deseniz. Shetelge azdy-kópti kýnge saparlap barghan tanys bir kisining basynan ótkergen oqigha búl. Shahardyng sasyq auasyna basy auyryp, jýregi ainysa kerek. Mazasyz kýnder birazgha sozylady. Adam aghzasy ýirengish emes pe? «Bir kýni jergilikti júrttyng jaghdayyna endim. Sasyq iyiske etim de múrnym da ýirendi», - deydi әlgi kisi.
Sol sekildi, qoghamgha oghash oy tastau - túrghyndardyng tamyryn basu. Tәnimiz titirkenip, qayta qalpymyzgha kelsek, әlgi adamnyng mysalynday bolamyz. Jamandyq ataulyny joyyp jiberu ýshin әueli imany immuniytetti kóteruimiz kerek-ti. Dәrigerlerding tәn saulyghyn basshylyqqa alatynyn týsinuge bolatyn shyghar. Biraq odan da manyzdysy bar. Ol - jannyng saulyghy. Iman - antivirus. Ruhy biyik últtyng úpayy kóbeymek. Mәselening sebebimen emes, saldarymen kýresken abzal.
«Ýndemegen ýidey pәleden qútylady». Búl maqaldy qazirgiler: «Ýndemegen ýidey pәlege jolyghady», - dep jýr. IYә, zamanyna say әr mәseleni sheshuding óz joly, әdis-tәsili bar. HHI ghasyrda múnday jaghdaylardy órkeniyetti týrde retteuge bolady. Shashau shygharmay, býlik tudyrmay degendey... Payghambar (s.gh.s.) danalyghynda da kýnәli isti qolmen toqtatu, eger oghan shama kelmese, sózben, ol da bolmasa, onda jýrekpen jek kóru qajettigi aitylady.
Tәnin saudalaghandardyng «isin» zanmen bekitu jayly oidyng ózi qauipti. Qazaq tarihynda kezdespegen jat qylyq. Búl - jamandyqtyng esigin aiqara ashumen ten.         
Bәrimiz de bala boldyq. Úyat bolady degen sózdi ata-әjelerden jii estiytinbiz. Biraq sózding bayybyna bara bermeytinbiz. Sóitsek, úyat - ol iman eken. Payghambar (s.gh.s.) ósiyetinde: «Úyat pen iman ekeui - egiz. Eger biri (kisi boyynan) ketse, ekinshisi de ketedi», - depti.
Rasynda da, búl úsynys úyat bolady. Úyat boldy da...
"Abai.kz"