«Kak nam obustroiti Rossii» (1990j,shilde, http://www.lib.ru/PROZA/SOLZHENICYN/s_kak_1990.txt ) maqalasyn jazghan orys shoviniysi A.Soljenyisyingha (qazaqy trankripsiyamen - osylay) jauap retinde jazylghan búl jazyndy búdan 20 jyl búryn jaryq kórgen edi.

Soljenyisyin jazbasy barynsha túiyqqa tireldi. Orystyng shovinistik qoghamy artymen sýngigen ýirekting kýiin keshude.Qarap túrsam, sol mening arman-jazbamnyng býgingi Qazaq elinen kórinis tapqany birshama eken. Sondyqtan da oqyrmangha oy salu ýshin birshama ýzikterin berip otyrmyn.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Serik Erghaliy

 

ÝZINDILER

 

Kirispe

Bodan bolghanymyzgha әrisin bilmeymiz, berisi -  300 jyl. Al, songhy 70 jyl otar ekenimizdi de úmyttyryp, mәngýrtkeni mәlim.

«Kak nam obustroiti Rossii» (1990j,shilde, http://www.lib.ru/PROZA/SOLZHENICYN/s_kak_1990.txt ) maqalasyn jazghan orys shoviniysi A.Soljenyisyingha (qazaqy trankripsiyamen - osylay) jauap retinde jazylghan búl jazyndy búdan 20 jyl búryn jaryq kórgen edi.

Soljenyisyin jazbasy barynsha túiyqqa tireldi. Orystyng shovinistik qoghamy artymen sýngigen ýirekting kýiin keshude.Qarap túrsam, sol mening arman-jazbamnyng býgingi Qazaq elinen kórinis tapqany birshama eken. Sondyqtan da oqyrmangha oy salu ýshin birshama ýzikterin berip otyrmyn.

 

 

KÓSEGE  QAYTSE  KÓGERER

(«Alashordanyn» 75 jyldyghyna arnaldy)

Serik Erghaliy

 

ÝZINDILER

 

Kirispe

Bodan bolghanymyzgha әrisin bilmeymiz, berisi -  300 jyl. Al, songhy 70 jyl otar ekenimizdi de úmyttyryp, mәngýrtkeni mәlim.

Aytyp - aitpay ne kerek, azattyghymyzdy jariyaladyq. IYә, ony alghan joqpyz, jariyalaghan bolatynbyz. Aldyq dep aitugha әli kýnge memleket, últ tarapynan subektivtik jayttar jetkiliksiz. Al, tәulsizdigimizdi jariyalatqan obektivtik jaghday ghana. Sondyqtan da, aituly kýsh júmsamay, alyspay-júlyspay jariyalaghan Azattyqqa basqany qoyyp, ózimiz de keyde mensinbey qaraytyndaymyz.Ter sinbegen jemisting qadyry әruaqytta solay ghoy. Azattyq ta - enbek pen kýres arqyly auyzgha týsetin jemis. Qay halyqqa da bodandyq búghauyn búzu jenil bolmaghan, onay búzghannyng ózinde onyng artynda týiedey tólemi jatady...

 

 

San men sapa jәne uaqyt

Ádette atalmysh aspaptyng iske jarauy últtyng subektivti jaghdayyna (qara basyna) baylanysty.  Al, ol jaghday últtyng sany men sapasynan túrady.

Memleketimizdegi sanymyzdyng azdyghyna ózimiz qynjylyp, jauymyz betke salyq etude...

Al, sapamyzdyng tómendigi sóz bolghanda últtyng bastan keshken tarihy obektivti jaghdayyn eskermey, onyng subektivti minderin sanamalap ketetinimiz bar. Ashyghyn aitsaq, jalqaulyq, auyzbirsizdik, paryqsyzdyq, daraqylyq, iske iykemsizdik siyaqty minning bәri qazaqy kemshilik emes. Búl minder - qazaqtyng qanyna singen subektivti jayttar emes, bar bolghany obektivti jayttardyng saldary ekendigine kóz jetkizetin uaqyt jetti.

Sayasatta batyrlyq emes, batyldyq bar

Sayasattaghy taktikanyng mәnin tayyz úghatyndar úshqary da ýstem sóileytin qayratkerlerdi naghyz sayasatshy dep týsinetini bar. Sóitip, bәseng sóileushi sayasatshyny jaltaq, qorqaq sanaydy, onyng әreketin sayasy jenilis dep baghalaydy. Al, jalpy sayasatta «qorqaq», «batyr sayasatshy» degen úghymdar atymen joq, eger batyr ekendigin dәleldeuge tyrysqan bolsa, onyng shyn aty - populist! Biraq, sayasattyng sýiikti qasiyeti - batyldyq. Batyl qadam jasalmasa, sayasy beysharalyq - sol!

 

Qazaqqa kәzir qay qabylet qajet?

... Abay ataghan min azayghan joq, ýstemelendi. Eng auyry qazaqy parasattan (intellekt) ajyrap, ebropalyq parasatty iygere almay orta jolda qalyp otyrmyz. Búl - últtyghymyzdyng eng osal túsy.

Últtyq parasat - últtyng ruhany dingegi. Búl dingek últtyng taghdyryna baylanysty qalyptasqan obektivti jaghdaygha baylanysty ne kógerip, ne qurap otyrady. Qazaqy parasatqa ýlken  núqsan keltirgen osy ghasyrdyn  4 onjyldyghy...

 

Últtyq sana men parasat

Últtyq sana degenimiz - kez kelgen últtyq mәselege býkil halyq bolyp bas qatyru kórinisi bolsa kerek.

Últtyq parasat - últtyng asyl qaruy. Parasat bolmay, últtyq birlik te qylang bermeydi. Parasat bolmay, eshbir últtyq asu alynbaydy. Últtyq parasattyng boluy óz aldyna,ony últtyng iygiligine jarata bilu - erekshe bólek mәsele.

 

Azattyq kósemsiz alynbaydy

Dәl solay! Últazattyq prosess - úly is. Úly is әruaqytta iri túlghalardy qajetsinedi jәne tudyrady, ósiredi. Onyng mysaly az emes: Ámrikada - Vashington, Ýndistanda - Djavaharlal, Týrkiyede - Atatýrik, t.b. osylay tizilip kete beredi. Eger biz qazyrghy jayymyzdy últazattyq proses retinde moyyndasaq, onda osy proseste iri túlghalardyng jýruin qalauymyz qajet jәne ony tany bilgenimiz jón. Qysqasy, Azattyq әruaqytta últtyq kósemning boluyn qalaydy, olay bolmaghan kýnde proses jýrmeydi, jýrse de kesirge tap bolady...

Áriyne, qyzyl iydeya «kósem» úghymyn «payghambarmen» qatarlastyryp, asyra nasihattap, mәnine núqsan keltirgeni ras. Al, «kósemnin» o bastaghy mәnine oy jibersek, ol - bar bolghany últty úly iske júmyldyrushy. Al, kәzirgi Qazaq jaghdayynda búl maghynany qanaghattandyratyn túlgha retinde Núrekendi (Núrsúltan Nazarbaev) moyyndau әdiletti әri shynayy...

 

Sayasy qalyp

Sayasy qalyp negizinen syrtqy sayasatta ózin kóbirek bayqatady. Mәselen, AQSh kәzirgi kezde dýnie jýzine birden bir sayasy yqpal etushi retinde pandana qimyldauda. Al, Resey ózin búrynghy KSRO-nyng qanshalyqty múrageri etuge tyrysqanymen, onyng sayasy qalybyna búl ambisiya syimay otyr... Resey qazyr beyne bir shaypau әiel sekildi. Birde búlay, birde olay. Búdan onyng jana memleket retindegi jana sayasy qalyby әli qalyptaspaghandyghyn kóremiz. Endeshe onyng sayasy irgetasy qalanbaghany. Búl Resey ýshin ghana emes, ózgeler ýshin de qauyp. Búl jaghynan Qazaqstan ózining sayasy keypin birshama qalyptastyru ýstinde. Onyng sayasy qalybyna ústamdylyq, baysaldylyq, úmtylghyshtyq pen beybitqoylyq tәn ekendigi aiqyndala bastady...

 

Geosayasat - elding syrtqy túrpaty

Qaybir tәuelsiz memleket ózining dýniyege keluimen birge sayasy dýniyeden ózining ornyn ala otyryp, ainalasymen qarym-qatynastyq auan dәiekteytini bar. Sayasy ainalany (geosayasatty) dәiekteude kәzirgi sayasy qalyptyng biraz yqpaly bar. Shynyn aitu kerek, Qazaqstannyng ishki keypi kýrdeli bolghandyqtan, onyng geosayasaty da qarapayym bola qoymaydy. Sondyqtan búl jayt Qazaqstan jaghdayynda ejiktelip baryp, somdalatyn bolar...

 

Qanday odaq qajet?

Júrttyng bәrining esinde, federasiya ýshin de, konfederasiya ýshin de bizding preziydentimizding bәrinen búryn odaqshyl yntasynyng bolghandyghy. Tipti, aqyrynda TMDsyz qalatynymyzgha bóget bolghan da sol. Ne sebep? Preziydent sonsha nege odaqshyl? Bar mәsele: Qazaqstan jaghdayynda imperiyalyq búghaudan bosaudyng taktikasynda. Ol búl taktika boyynsha Reseyden irgeni ýzildi-kesildi aulaq salu qanshalyqty qauyp ekenin jaqsy biledi...

Odaq demekshi, TMDdan qayran joq ekeni ras. Alayda, onyng qausaghan syqpytynyng ózi Qazaqstan ýshin, aitalyq, Qytay sekildi qorqaudan qorghaytyn serik ekeni ras...

Áriyne, odaqtyng bir núsqasy: Orta Aziya-Qazaqstan. Alayda, búl odaqtan Qazaqstannan basqasyna ghana sayasy payda kóbirek. Al, bizding soltús shekarany әldeqanday jaghdayda ortaziyalyq bauyrlardyng qorghasugha dәti bara ma? Tipti, búl odaqtyng Tәjikstan shiyelenisine de aralasuy neghaybyl...

Týrkilik odaq qanshalyqty mýmkin? Tayau mezgilde múnday odaq jónindegi bastamanyng bola qongy da neghaybyl. Bola qalghannyng ózinde Qazaqstannyng ishki әlpeti onday odaqqa jibere qoyy ekitalay.

Al, búl bastamany jalghyz egemen týrki eli Týrkiya qolgha alsa, ýmit molyraq. Biraq, jaghalay jalanash elge jalghyz Týrkiya qamsau bolugha jýregi daualamas...

 

Qoghamdyq sayasy syqpyt

Sayasy úiymdardyng sany jóninen maqtana almaytynymyz ras. Kәzirgi ótpeli ólara kezeng ýshin búl bizding baghymyz da shyghar. Ekonomikalyq quatsyz, әleumettik әlsiz kezde sayasy belsenim qogham ýshin bәrinen búryn basty kesel. Múny, TJMKden (GKChP) keyin alghash qúrylghan respublikashyl (1991 jyly «Azattyn» negizinde qúrylghan) partiyanyng bastamashysynyng biri bolsaq ta, ashy shyndyq retinde moyyndaugha tura keledi. Qoghamdaghy sayasy belsendilik, әsirese, bizding mesheu de jas memleket ýshin asa qauypty. Onday belsenim ýkimet auystyrugha qúshtar, sol qylyghymen-aq, memleketting damuyn joldan qaldyrady, tәuelsizdenu qarqynyn tejeydi.

Qazaqstan ýshin qazyrghy memlekettik qúrylys ayaqtalmay, jalpyúlttyq biylik ornyqpay, qazyrghy ýkimetke taytalas (oppozisiya) boludan saqtanu kerek, oghan aparatyn arandatudan abay bolghan jón...    Shynyn aitu kerek, әldebir tarihy jaghday qalyptaspasa, qazyrghy sayasy úiymdardyng yqpaly joq. Bәlkim, búl paydaly da bolar. Áytpese, «Azatpen» qosarlanyp «Edinstvo» arenany bermese, memleketimiz ne kýide bolmaq. Áriyne, búl uaqytsha jaghday jәne osy sayasy auan әleumettik jabaghy kóterilgenshe saqtala túrghay...

Qazyr Qazaqstandaghy sayasatpen ýsh jaq ainalysuda. Birinshisi - resmy basshylyq, ekinshisi - qoghamdyq-sayasy úiymdar bolsa, ýshinshisi -  eng enjar da biraq dýley sayasy kýsh - qarapayym búqara. Songhy jaq әzirge, úiymdargha da, basshylyqqa da tótenshe de tútqiyl qarsylyq kórsete almaydy. Oghan qoghamdyq psihologiya jetilmegen jәne әleumettik kónbistilik etek basady. Ras, búqara týrli enbek újymdary dengeyinde basshylyqqa talap qoy kórinisimen óz narazylyghyn bildirude. Alayda, múnday jaytty qazyrghy әkki «kommunistik» basshylyq ainalyp ótu tәjiriybesin iygerip te aldy. Endeshe Qazaqstan sayasatyna alghashqy eki jaq qana auan jasaydy.

 

IYdeologiyalyq bosang (vakuum)

KSROnyng ydyrauymen birge kýiregen marksizm-leninizmning orny jyny alastalghan sarayday danghyraytyny ras. Áriyne, atalmysh iydeologiyaday túghyrtasty bolmaghanmen, onyng ótkinshi týrleri iyesiz qalghan eski ýide soqqan ókpektey azynap ótude. Aytalyq, TJMKden (GKChP) keyin barlyq respublikalar jappay tәuelsizdik iydeologiyasyna bas qoydy. Odan song bazargóy ekonomika minbeden sóz aldy...

Aytalyq, bazargóy ekonomika turaly kóp nasihattyng ornyna, búrynghy kommunistik iydeya taptauryn etken sanagha qajetti qarapayym da nәzik iydeologiya arqyly sharua adamyna qalay baydyn, shaghyn kәsiporyndy qalay qúryp, basqarudyng negizderi ýgittelip otyrsa, qogham qanshalyqty algha basyp, búqara naqty ispen ainalysudy bastap, eski jýiening qúrym kiyizin jamyludy dereu tastaghan bolar edi...

Qazaqstannyng ishi men syrtynan últtyq memleketke dúshpankóz iydeologiya bas kótermey túryp, Qazaqstan otanshyldyghyna, bauyrlastyqqa, demokratiya men bazargóy ekonomikagha taban tiregen pragmatikalyq iydeologiyany jolgha salatyn uaqyt jetti. Áriyne, iydeologiya qúr nasihat pen ýgitten túryp, onyng ómirdegi naqty kórinisi bolmasa, ol demogogiyaly myljynnan әri aspaytynyn taghy eskeru kerek...

Biylik qúrylymy

 

...Kenes dәuirli eski Qazaqstanda shyn mәninde kólbeu biylikting ornyna, totalitarizm jýgeni ghana boldy, al kólbeu biyliksiz qoghamda tiginki biylik әruaqytta bodandyq pen demokratiyasyzdyqtyng belgisi bolyp tabylmaq.

Qazyrghy Qazaqstan biyligin sóz etsek, kólbeu biyliktin, yaghni, biylik bólisining irgetasy qalanuda, alayda, Qazaqstannyng kәzirgi jaghdayy oghan týpkilikti naqty últtyq syipattaghy biylik qúrylymyn belgileuge mýmkindik bermey otyr. Sol sebepten de Qazaqstan ózining biylik qúrylymyn qúruda da, atazang (konstitusiya) qabyldauda da ótpeli syipatty dýnie iyelenuge dushar boluda.

Aytalyq, bizge kenes ókimetine, múra bop qalghan qazyrghy Jogharghy Kenes ala-qúla zandardy balalatatyn organ ghana emes, onyng dúrys oryndalu barysyn baqylau men qabyldanghan zandardy búqaragha úghyndyru, nasihattau jayyn iske asyru mýmkindiginen tys qalyp keledi. Búl -biylikting qauqarsyzdyghynyng kórinisi...

Jana Qazaqstannyng biylik qúrylymy kez kelgen memleket siyaqty onyng jeraumaq boyynsha biylik bólisine baylanysty. Qazaqstanda kәzirgi kezende biylik qúrylymyn jetildiruge mýmkindik bermey otyrghan sebepting biri de osy әkimshilik-jeraumaqtyq bólinis. Memleketting qazyrghy búl bólinisi totalitarlyq otarlanghan quyrshaq memleketke arnalghan tamasha jýie ekenin moyyndayyq. Totalitarlyq tәueldi oblysqa, audan-qalalargha odan auyl-qystaqqa bólinim, ashsa - alaqanynda, júmsa - júdyryghynda bola qalady. Jәne alda-jalda onyng bir bóligin Reseyge qosu kerek (onday sәt 70 jyl ishinde kez kelgen uaqytta mýmkin edi) bolsa, soltústan bastap oblystardy aumaq-aumaghymen shekitip ala ber. Al, eger de olay bolmay, Qazaqstan birden audandargha bólingende ol totalitarly týrde biyleuge de mýmkin emes. Jәne sayasy jaghynan reseylik ortalyqtyng uysynan shyqqan bolar edi. Al, Qazaqstandy oblystargha bólu olardy tikeley Mәskeuge baghyndyratyn ólkelerge ainaldyrugha da op-onay bolatyn. Qysqasy, Qazaqstannyng qazyrghy әkimshilik bólinisi tәuelsiz elding jýiesi emes, otar eldiki...

Azat Qazaqstannyng biylik-jeraumaq bólinisi qanday boluynda onyng biregey (unitarly) memleket ekendigi, jeraumaghynyng kendigi, demografiyalyq aluandyghy jәne damushy el ekendigi eskerilip baryp, әri qazaq halqynyng tarihy әkimshilik bólinisining dәstýrleri kórinis tabatynday bolugha tiyis. Eng bastysy - bolashaq órkeniyetti de qúqyly, demokratiyalyq Qazaqstannyng ishki sayasatynyng oidaghyday jýrgiziluin qamtitynday memleketting ishki organy jan jaqty oilastyrylghany abzal...

Kәzirgi kezdegi jergilikti әkimshilik bóliniske jatatyn jәne bir birin biylik jaghynan qaytalap, auqymy jaghynan ghana ajyratylatyn oblys pen audannan bir ghana birlik jasaqtaghan tiyimdi. Dәlirek aitqanda, oblystyq birlik joyylghany jón. Múnday bólinis memlekettik biylikting ortanghy zvenosy bolyp tabylatyn oblysta jónsiz qaralmay-aq, audandargha yqpalyn birden tiygizuge ynghayly jәne iyerarhiyaly týrde audandardy totalitarlyq jýiemen baghyndyryp kelgen oblystyng endigi jerde mәni de, sәni de joq, demografiyalyq әleuet te kótermeydi, әri atqaru biyligi ýshin úlystyq biylikting birden audandargha taraluy memlekettik biylik tәrtibin tiyimdi etedi.

Áriyne, oblystyq bólinis birligi qysqarghan jaghdayda audandardyng mәn-maghynasy oblysqa tenesip qoymay, olardyng jeraumaghy da ýlken ózgeriske týseri haq. Sonymen, naqty aitsaq, kәzirgi 220-gha tayaghan audandardyng sanyn 200-ben shekteu qajet. Búl audandar jeraumaghyn, demografiyalyq jaghdayy men ekonomikalyq, әleumettik ahualdarynyng bir birine barynsha qaraylas boluy baylanystyryla qarastyrylyp baryp qayta qúryluy kerek.Audangha qazyrghy oblystyq baghynystaghy qalalar jatqyzylatyn bolady. Sonda kәzirgi audandardyng jeraumaghy birshama ózgerip qoymay, keneyip, al, keybir audandar qysqarysqa týsedi. Árbir audandy auyldar, kentter (poselka) men qalalar qúraydy.

 

Astana jәne kindik qalalar

Astana - qashannan da memleket qúrylysyndaghy aiyryqsha qasiyetti qúramta (komponent). Qazaqstanday iri memleket ýshin astanagha birneshe erekshe jaghday qajet. Atap aitqanda, jaghyrapiyalyq jaghynan elding ortalyq aumaghynda ornalasuy; kólik qatynastary men baylanystyng astanalyq torabynyng boluy; demografiyalyq qúramynyng últtyq ýles paydasynda boluy; qoghamdyq-sayasy auany men ekologiyalyq jaylylyghy jәne tabighat kórkemdigi, sonday-aq tarihy qasiyetti mekenge jaylasuy men el halqy ýshin erekshe qasiyetti oryn ekendigi; sonymen birge qazyrghy órkeniyetke say sәuletti de sәndiligi. Al, bizding Almatymyz astananyng múnday talabyna say kele me?

Áriyne, bir ghana qanaghattandyratyn talaby - kórkem tabighaty. Onyng ózi de qanshalyqty tabighy әsem bolsa, sonshalyqty jersilkinis qaupy mol jaghdayy taghy bar. Basty kemshiligining taghy bireui - onyng elimizding ontús shyghys shekarasyna tayau ornalasqandyghy. Múnday astanany bir samghauyr (samolet) nemese bir úshaqqa (vertolet) jýk bolatyn desant toby-aq basyp aluy qyiyn emes. Qysqasy, Almaty astana bolar talapty qanaghattandyrmaydy. Onyng ýstine songhy kezdegi qoghamdyq-sayasy auany men әdeti jaghymsyz ýrdiske ainaluda. Sebebi, kәzirding ózinde Almatydaghy qoghamdyq-sayasy qatpar (sloy) sayasy ilimsiz, qaghidasyz, shuly tobyrgha kóbirek úqsap, iri memlekettik qadamdar kezinde dúrys yqpaldan góri kesiri tiyinkireude.

«Áyeldi synasan, ishinde anang da ketedi» demekshi, astanalyqtargha topyraq shashqanday bolsaq ta, bayqalghan myna bir soraqylyqtardy atasaq, jala dep eshkim sókpes. «Ákesi ólse de estirtedi»: almatylyq aghayyndar elding basqa ónirlerinen astanagha yntygha barghandar ýshin kóbine lepirmelik, danghoylyq, dauryqpalyq, mansapqoylyq, ishtarlyq, menmendik, jikshildik daghdylarymen kórinui. Áriyne, óte ókinishti.

Ásirese, astana retinde qazaq últyn biriktiru faktory boludyng ornyna, kerisinshe, jýzge, rugha bólinip, jikteluding ordasy ispetti; qay jýz, qay rudan ekenindi Almatydan ýirenip qaytatynyng eshtene emes, rulyq, jýzdik dengeydegi jikteliske boy aldyryp, oralatynyna astana týrtki bolsa, qynjyludan basqa amal qalmaydy. Bir qyzyghy, astanada әli kýnge atalghan soraqylyqtargha qarsy atoylap shyqqan ziyaly qauymdy kóre almay otyrmyz. Beyne bir shetinen ziyaly qauymnyng ókili emes, intelliygentter (ziyaly qauym men intelliygensiya úghymdary qabyspaydy) ghana sekildi. Al, eger birli-jarymy (Oljas, Múhtar, Núrsúltandar) attan salsa, basqalary ózge elding adamdarynday әlgi atoygha mәn bermeydi.

Almatynyng astana boluynyng ózi әuel basta kýmәn tudyrady. Óitkeni, kenes imperiyasy Qazaq astanasyna basynda soltústaghy Orynborgha kelisedi, imperiyalyq ókimet ornyqqasyn Aqmeshitke kóshirip, ony «Qyzylorda» atap nyqtaydy, al sonan song Qazaqstannyng úlanghayyr jeraumaghyn ontúsqa qaray tyqsyrghysy kelgendey, astanany ontús shyghystaghy Vernyy qalashyghyna bir-aq audardy. Qyitúrqylyq qayda jatyr! Áriyne, tәuelsizdik alghan Qazaqstan búl qyitúrqylyqqa kóz júmuy mýmkin emes. Jogharyda atalghan astanalyqtardyng minezi bir jaghynan keshirimmen qaraugha bolatynday obektivti sebepteri de bar. Óitkeni, Almaty qazaq ýshin júmaqpen teng boldy. - respublikadaghy eng iri, eng әueli en, en... astana! Sol sebepti sol júmaqqa jetken qazaqtyng kókiregine nan pisetini, әriyne, bir jaghynan moyyndarlyq jayt. Onyng ýstine qyzyl imperiya qazaq últyna qúldyq, mәngýrttik minezdi myqtap ekkeni belgili...

Ornyn dәlirek aitsaq, astanagha layyqty әri kópshilikting auyzynda jýrgen, tarihtyng ózi kuә Úlytau bar ekeni ras. Shyndyghyna kóz jibersek, Sary arqa Alashtyng әmir Temirge deyingi Tayqazany - ortaq jaylauy da, Úlytau astanalyq mekeni bolghany, oghan songhy ret Úly Temir qypshaqtektini jyinap, kókten týsken gharyshtasqa (meteoriyt) bar rudyng tanbasyn bastyruy kuә. Úlytau biyiktigine oray emes, ózining kóshegender ýshin mәni zor astanalyghyna baylanysty, úly mәseleler birigip sheshilip, taryday shashyraghan Alashtyng (ejelgi týrkilerdin) auyq-auyq iri isteri qaralyp, bas qosatyn ornyna oray atalsa kerek, әriyne. Onyng ýstine anyz boyynsha jerdi qaptaghan topan sudan tóbesi kóringen jalghyz nýkte Qazyghúrt ta osy ýstirtting qasiyetti shyndarynyng jalghasy bolyp esepteledi.

Úlytaudaghy taghy bir erekshelik: kәzirgi Qazaqstannyng naq ortasy (epiysentri) ekendigi jәne shóleyt-shóldi beldeu men suy da nuly beldeu aralyghy bolyp tabylady, mal sharuashylyghy men soltústy qaptay ornalasqan egin sharuashylyghy qyiylysqan, batystan shyghysqa qaray sozylghan jolaqta ornalasqandyghy, demografiyalyq jaghynan: Úlytau many negizinen maldy meken bolghandyqtan, qazaq júrty tútasa túryp jatyr jәne ózge júrtty soltústyng demografiyalyq beldeuimen shektelui kónil audararlyq jayt.

Al, endi bolashaq astananyng qoghamdyq-sayasy ahualy men mәdeny auany, әriyne, ózimizge baylanysty. Eger de 300-400 myndyq túrghyny bolatyn astanalyq qalany salushylardy iriktey bilsek, astana túrghyndary da solar bolyp shygha keledi. Últtyq astana bolarlyq Alash qalasy salynar bolsa, onyng sәuleti de últtyq órnekke malynghan erekshe qala bolary sózsiz. Sóitip, ol respublikadaghy barlyq qalalardyng sәulettik symbatyna yqpal eter edi. Úlytaudan oryn teber Alash qalasy Qazaqstannyng geosayasy ainalasyna kindik bolatyny taghy belgili, óitkeni, ol respublika ýshin tórt qúbylagha týgel birdey aralyqta ornalasyp, geosayasattyng iske asuyna birden bir septigi tiyer edi jәne múnday geografiyalyq oryn kólik qatynasy men baylanysqa ynghayly ekeni ayan.

 

Almaty

Áriyne, kóz ýirenip, oigha singen, jol toraptanyp, boygha bitken qazyrghy astana turaly qasang pikirden jeme jemge kelgende arylu da onay emes. Degenmen, aru Almaty bәrinen búryn súlulyqtyng nyshanynday óner men sporttyn, turizm men sayahattyng jәne bilim beru men biznesting qalasyna ainalsa, qúba qúp bolar edi, әri osy baghytqa layyqty da. Almaty múnday mәrtebeni alar bolsa, oghan alghyshart jasalghany jón. Ol ýshin iri óndiris oryndaryn kóshirip, tabighy ainalasyn tazartyp, sәuletine últtyq әr men sәuletti qosa týsip, jetistire týsu qajet. Sonda ghana Almatygha kelgen qazaqtyng dosy da, dúshpany da súqtana týsedi. Aytpaqshy, Almatyny alaqanymen kómkerip túrghan Tәnirtaudyng «Tyani-Shani» atauymen auysuyn qolgha aludy ýlken sayasy is dep úqqan jón.

 

Týrkistan

Yassy qalasynyng Týrkistan atalyp, jalpytýrkilik astana boluy da Temir әmirding atymen baylanysty. Ol mandy Aqsaq Temir nege tandady? Oghan basty eki sebep bar edi:

-         sol kezde Yassynyng Temir handyghy ýshin ortalyq oryn bolghandyghynda;

-         Yassynyng ekinshi Mekke bola alatynday jaghdayy men týrkilerdi toptastyru ruhynyng barlyghynda.

Mine, sol sebepti de astana aty Yassy bolyp qayta atalmay, Týrkistan bolyp janghyrdy. Al, búl týrkilerge jalausha jelbiregen atau edi:

-         Q.A.Yassauy mazary ekinshi (týrkiler ýshin) qajylyq oryngha ainaluy qajet (eng bolmasa ruhaniy);

-         týrkilik jәne әlemdik tilder zertteu instituty, týrkilik jәne әlemdik tarihty zertteu instituty, týrkilik óner men mәdeniyet, etnografiya zertteu instituty ashyluy tiyis;

-         sәulettik kelbetin jandandyru ýshin jer betinde qansha týrki júrty bolsa, sonsha bolatyn jәne sәulettik syipaty sol júrttargha tәn mikroaudandar salynsa qúba qúp...

 

Bayqonyr (Leninsk)

Leninsk atalyp jýrgen bolashaq Bayqonyr qalasynyng dýnie jýzi boyynsha adamzat tarihynda gharysh qaqpasyn alghash aiqara ashqan qala retinde-aq onyng taghdyryna enjar qaraugha qaqymyz joq. Ári onyng qazyrghy mәni de bir memleketke jeterlik abyroy. Alayda, Bayqonyrdyng kәzirgi ótpeli taghdyry óte qynjylarlyq, degenmen, Dýnie jýzindegi iri gharysh ailaghy bolyp qalatynynda kýmәn joq.

Sondyqtan da onyng mәrtebesi tehnikalyq progress bolyp belgilenip, әlemdik dengeydegi tehnika janalyghynyng laboratoriyasy men Qazaqstannyng gharyshtyq janaryna ainalghany maqúl bolar edi. Búl ýshin, sirә, Bayqonyrda ghalamshar, gharysh jәne jer zertteu instituty qúrylghany jón bolar.

 

Degeleng (Kurchatov)

Týbinde osy qalanyng atauy, júlym-júlymy shyghyp, yadrolyq jarylys kesirinen jer astyna jútylghan Degeleng tauynyng atauyn alsa, ondy bolar edi. Degenmen, onyng atyna emes, zatyna toqtalayyq. Kurchatov qalasynda dýnie jýzindegi eng iri әskery poligondy ghylymy qamtyghan ghalymdar shoghyry qazyrghy kezde setiney bastaghan bolar. Áytse de, qazaqqa tórt birdey úly adam (Qúnanbay, Abay, Shәkәrim, Múhtar) syilaghan búl topyraqqa dýniyege kelgen qalanyng da taghdyry beker emes dep oilaymyz. Sondyqtan búl qalany ydyratudan Qazaqstan ýlken ziyan shegedi. Oghan, tipti, kenes kezindegi mәrtebeden de joghary saty belgilegen jón.

Eger Kurchatov kenes kezenindegi yadrolyq jabyq qala bolsa, endi ol barlyq tabighy ghylym salasy jәne tehnologiya qalasy bolyp mәrtebelenui әldeqayda paydaly jәne yqtimal jayt.

Sonymen, astanany qosa eseptegende, mәrtebeli qalalar memlekettik baghynysta bolatyndyghy onsyz da angharylyp túr. Búl qalalar ózderine qajetti jeraumaghymen eshbir audangha ne kirmeui, ne baghynbauy dúrys. Sonday-aq, búlardyng bas jospar boyynsha ghana damuy qolgha alynsa, núr ýstine núr.

QARASTYRYLGhAN ÓZGE TAQYRYPTAR:

Memlekettik qúrylym

Últtyq mýdde

Ishki sayasat

Syrtqy sayasat

Ekonomikanyng keybir qaltarysy

Til

Din

Halyqnama (demografiya)

Tariyh

Jurnalistika

Tәrbie men bilimdendiru

Quat

Jol qatynasy

 

«Aqtóbe» gazeti,

«Kósege qaytse, kógerer?»,

2 qazan, 3 qarasha, 4,18 jeltoqsan 1992 j.,

5 qantar 1993 j.