Keyde, qay dengeydegi bolsyn, memlekettik qyzmet qúlaghynda jýrgen jandardyng kórgen kýnin oilaghanda kәdimgidey janyng ashyp ketedi. Kerisinshe, syrtqa shygharyp battityp aitpasa da, olardyng siz ben bizdi «Osy bayghústar shynymen qalay kýn kórip jýr eken?» dep ishtey mýsirkeytini siyaqty. Búl eki jaq eshqashan ortaq oidyng ayasyna birigip, tabysqan emes. Áriyne, olardy aqyl, oi, óre, bilim, parasat jaghynan birtekti qúbatóbelder qataryna qoya almas edik. Ishinde nebir marghasqalar jýr. Sol ýshin bәrin bir doyyrmen shyqpyrta beru dúrys bola bermeydi.

Sizge únay ma, mening búl oiyma qosylasyz ba, joq pa, ol jaghyn bilmedim. Óz basym búlardyng denin boyyna belgili bir qasiyetter men beyqasiyetter tobyn jinaqtau arqyly daralanghan qoghamdaghy erekshe tipter qataryna jatqyzudy jón kóremin. Nesin aitasyz, sonau Aqordadan bastap auyl әkimdigining dәlizine deyingi aralyqtaghy san týrli nәrseni - memlekettik dengeydegi iri әreketter men kәduilgi túrmystyq mәsele arasyndaghy shym-shytyryqtyng bәrin bilip, estip, kórip, sezip, onyng ainalasyndaghy taghy talay dýniyening kýnde kuәsi bolyp jýrgen song ishteri qamba toly qanar qaptay bolyp ketse de qasqalardyng auzy myqtap buuly ghoy. Keyde sol - ekining birinde kezdese bermeytin әlgi myzghymas «qasiyetine» riza bolasyn.

IYә, qanday da bolsyn qyzmet tútqasyn ústap túrghan kezde olar ózining ýstinen qaraytyn, әiteuir shybyn qaghugha qauqarly basshydan asyp óz betinshe pikir aityp, bastamashy bolyp, artyq-auys әngime, sóz, sheshimge aralasa bermeydi. Tym juas qonyr bolsan, ol da qiyn. Áriyne, búl olardyng bilimsiz, әlsiz, dәrmensiz halinen emes, әkimdik dәlizinde ejelden qalyptasqan jartylay әskery jazylmaghan zang solay. Ózderin buddalyq janghyrudyng («prosvetlennyi») joghary dengeyine jetken erekshe qauymnan sanaytyndardyng deni osy jerde.

Keyde tipti semiz qyzday serpip silkip, ýstinen qaydaghy joq juyndy men kýresindi shelektep qotaryp jatqanda da mynq etpeydi ghoy, shabazdar. Búl ne degen shekten shyqqan shydam? Sondyqtan da, әkimdik tabaldyryghyn kórgen «balany» ol jerden bosagha kórmegen shala qarpylghanmen salystyrugha hәm olargha esh ókpe artugha bolmaydy. Bizding auyldyng jalpaq tilmen aitqanda, búlar jasynan «jalmauyz» bolady.

Áriyne, ol búlardyng bәrin birdey sabyrdyng suyna toghytyp alghandyqtan payda bolghan immuniytet emes, әriyne. Onyng ýstine ol tipterge mindetti týrde «solay bol» dep janyn qinap jatqan da jan balasy joq. Aqiqatyna baqsanyz, «Bastyq aitty» degen jalghyz auyz sóz jetip jatyr. Osy stereotiyp-daghdy bәrin sheshedi. Estidi, boldy, sauly ingendey qayqang ete qalady, qasqalar. Ári qaray kóp aramter bolyp qajeti shamaly. Búl morzalyq kodty týsinbegen keshshening qyzmettik ghúmyry tym qysqa. Jo-joq, ketirmeydi, óz erkinmen ketip tynasyn. Onday kezde әlipting artyn bagha almay, sotqa jýginetinder bar. Olay etsen, ómirdegi alghashqy hәm songhy qateliging sol boluy bek mýmkin. Óitkeni, olay etuge mýldem bolmaydy, әri qaray jóndi ómir sýrging kelse. Dúrysy - dymyndy bildirmegen!

Qalay desek te, qanday dengeyde bolsyn, belgili bir qyzmet atqaryp, biylik tútqasyn ústap túrghan kezende olar әngime, sóz bylay túrsyn, synyq mәlimet kózin syrtqa shygharmaugha tyrysady. Kerisinshe, estigenin estigendey júta beredi, qylghytyp júta beredi. Qaytip shashalyp ólmeytinin bir Qúdaydyng ózi bilsin. Osy jaghyna tanym bar. Biraq adam balasy sonyng bәrin boyyna sinirip, tútyp, ústap túra beretin býtin emes qoy. Búiyrsa, kóp adam zandy zeynetke shyghyp alghan son, moyyndaghy qamytty sypyrghan kezden bastap tegenemen tókkendey etedi. Biraq, kónergen mәlimetting kimge, ne oryngha keregi bar deysin? Qansha jyl boyy qanyna qatyp qalghasyn shyghar, ol da onay jibip, aqtaryla almaydy. Degenmen, bizding qoghamda qanday nәrse bolsyn, ilip shygharudyng tetikteri jasalghan.

Asyly, adamnan aila aspaghan ghoy. Onasha qalghanda olardyng da sausaq býgip jylyn, kýnin, әrbir sәtin sanap, әlgi moldalar aita beretin kýndi kýtkendey zeynet kýnin kýtetinin bile bermeysiz ghoy. Kóp adamgha sol zeynet kýnin kóru baqyty búiyrmaydy. Qatang tәrtipti týrme, itjekkendegi auyr júmyspen salystyrugha kelmes, ol sәl-pәl artyqtau bolar. Dese de olar qyzmettik ghúmyr ayasynda soghan óte qatty úqsaytyn erekshe kýidi keshumen jýredi. Týie soyghanda ghana kóretin quyrdaqtay, aitylmaghan mәlimet qatarynyng qanday týrine bolsyn sol kýndi kórgen jannan bir qaryq bolyp qaluynyz bek mýmkin.

Berik Jýsipov

Abai.kz