Kórkem shygharmada keyipkerdi kez kelgen beynede kórsete aluyng mýmkin. Óitkeni, onday sәtte barlyq uaqigha jazushy qiyalyna tәueldi. Biraq tarihy jәdigerlerge engen, esimderi úrpaqtan-úrpaqqa jyr bolyp, últtyng úly túlghalary retinde qabyldanghan tarihy esimderge qiyanat jýrmeydi. Óitkeni olardyng attary halyq jadyna oiylyp jazylyp, Allanyng shuaghyna malynyp, tarih kóshimen birge algha jyljyp, últynyng namysyna, úrpaqtyng tuyna ainalyp, talay-talay tarihy sanany syndyrghan aghymdargha, qoghamdyq ózgeristerge qaramastan, tarih qatparlarynan menmúndalap, saghyn syndyrtpay, anyz-jyrlargha ainalyp, halqymen birge jasap keledi.

Kórkem shygharmada keyipkerdi kez kelgen beynede kórsete aluyng mýmkin. Óitkeni, onday sәtte barlyq uaqigha jazushy qiyalyna tәueldi. Biraq tarihy jәdigerlerge engen, esimderi úrpaqtan-úrpaqqa jyr bolyp, últtyng úly túlghalary retinde qabyldanghan tarihy esimderge qiyanat jýrmeydi. Óitkeni olardyng attary halyq jadyna oiylyp jazylyp, Allanyng shuaghyna malynyp, tarih kóshimen birge algha jyljyp, últynyng namysyna, úrpaqtyng tuyna ainalyp, talay-talay tarihy sanany syndyrghan aghymdargha, qoghamdyq ózgeristerge qaramastan, tarih qatparlarynan menmúndalap, saghyn syndyrtpay, anyz-jyrlargha ainalyp, halqymen birge jasap keledi.

Biz ózi qyzyq halyqpyz. Áueli batyrlarymyzdy týgendep aldyq, tamasha shygharmalar jazdyq. Odan song babalardyng eng batyry kim edi dep olardy salystyra bastadyq. Eshqanday órkeniyetti elde múnday josyqsyz tarihy shendestiruge jol berilmeydi. Eli ýshin, jeri ýshin qasyqtay qanyn tókken batyrlardyng bәri de - últtyng qorghandary. Bireu olardyng jeke erlikterin tarihtan syzyp tastay almaydy. Tarih erikkenning ermegi emes. Tarih últtyng úly múrattaryn bayaghyda-aq ekshep, tasqa qashap, oigha tanba salyp, eshqashan eshkim eshtene istey almaytynday zamana mórin basyp qoyghan.
Sonday úly tarihy túlghanyng biri - Shapyrashty Nauryzbay batyr. Al Shapyrashty Nauryzbay batyr enseli ordadan oryn alyp, úrpaghy eskertkish qoydy. Egemendik, tәuelsizdik shang basqan arhivterdi aqtarugha, Resey, Qytay jylnamalaryn zertteuge mýmkindik berdi. Auyz әdebiyeti alyptarynyng enbekteri jariyalandy, qoljazba qorlary qayta zerdelendi. Osylay batyrlarymyzdyng ruhyna tәu etu qúrmetine ie boldyq.
Shapyrashty Nauryzbay batyr - qazaq anyz-jyrlarynda ghana emes, orys jazbalarynda, orystyng geografiyalyq kartasynda esimi qalghan batyr baba. Jas tarihshy Jantas Rashatov 1848-1851 jyly orystyng әskery kartasynan Shapyrashty Nauryzbay bi, Nauryzbay qorghany degen attardyng orystyng әskery kartasyndaghy kóshirmesin jariyalady (374 qor, 1 tizbe, QR-nyng Últtyq múraghaty. № 2037 is-qaghaz).
... Qazaq-jonghar soghysynyng zardaptary orasan boldy. Osynday sәtte Abylay han esimi jasynday jarq etip kórindi. Jongharlarmen soghys shyn mәninde últ-azattyq soghystyng dәl ózi edi. Óitkeni, búl qantógis qazaq dalasynyng belgili bir bóligin emes, tútastay birligin qamtydy. Qazaqtyng basy birikken tús edi - búl.
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «qazaqtyng býkil tarihy birigu tarihy boldy» deui osynyng aighaghy bolsa kerek.
...Mine, osynday kezende tarih sahnasyna ondaghan, jýzdegen qazaq batyrlary shyqty. Olar «jangha - jan, qangha - qan» desti. Qazaq dalasy ólik sasyp jatty. Biraq egemendikting bastauy bolghan búl kýreste myndaghan úldar opat boldy. Onyng ornyna qazaq әielderi myndaghan úl tuyp, er jetkizip, mynjyldyq soghystyng sarbazdaryn tәrbiyelep jatty. Sondyqtan da qazaq eng aldymen Anagha bas iige tiyisti, sondyqtan da últtyng eng qasiyetti sózin de Ana tili dep atady.
IYә, tarihty synaugha, zertteuge bolady. Biraq ony dattaugha, qaralaugha bolmaydy.
Osy rette Orynbor ekspedisiyasynyng jetekshisi IY.K.Kirillovtyng qatyn patsha Anna Ioanovnagha joldaghan jedelhatqa jýginelik. Búl hattyng deregi Qojamqúl bek Balhidyng «Tariyh-y Qypshaqi» atty kitabynda bar. Oghan marqúm jazushy Baqtiyar Ábdildәúly «Shapyrashty Nauryzbay batyr» kitabynda silteme jasaydy.
«...Qazaq ordasy birlikte bolghan kezinde qalalary da, dalasy da - bәri de ózderining iyeliginde edi. Handar men súltandar solardy bólip-bólip alyp, óz betterimen ketken song barynan aiyrylyp qaldy. Birligi bar kezde 100 myng atty әsker shyghara alatyn qazaqtardyng ýsh jýzi jalghyz hangha baghynghanda, sonyng ghana búiryghyn tyndaghanda jonghar qalmaqtarynan jenilmeytin edi. Ýsh jýzding bireui jongharlarmen soghysyp jatqanda, ekinshi jýz syrttan qarap otyrady. Qazaqtar solay bәrinen aiyrylyp otyr».
IYә, sol dәuirding eng auyr shyndyghy - osynday. Orys әkimshiligi qazaq qoghamyndaghy alauyzdyqty dóp basqan. Biraq dәl sol kezende qazaq handary da, qazaq batyrlary da osyny úghatynday halde emes edi.
Jonghardyng kýsh jinauy Qytay imperiyasyn da alandata bastaghan bolatyn. Olar Qaldannyng kózin joydy, ózine biraz halqyn enshiledi. Qazaq dalasy birshama tynshyghanday edi. Al Qytay imperatory Suan E 1719 jyly Tiybetti basyp aldy. Jonghar Qontayshysynyng jaqtastary jayratyldy. Ýsh jylgha sozylghan soghysta qazaqtar jaghy beybit ómir sýrip, birshama kýsh jinaghanday edi. Biraq 1722 jyly Qytay patshasy Suani E ómirden ótti. Taqqa otyrghan Yunchjen soghysty toqtatyp, Seuan Rabdanmen kelisim jasady. Búl qazaqqa taghy da qyrghyn әkeldi. Otyz mynnan astam әskeri bar, zenbirektermen qarulanghan oirat Shona Louzan jylan jyly, yaghny 1723 jyly qazaq dalasyna tútqiyldan qayta soghys qimyldaryn bastady. Tashkent oq astynda qaldy, әri oirattardyng biyligine kóshti.
Jarar, mýmkin búl qazaqtyng basy qosylmay, ghaziz basy әr terektin, әr bútanyn, әr tastyn, qazaqtyng әr sayynda qalghan taghdyry turaly tausylmas óksigi bolar.
Biraq qazaqtyng auyzsha tarihy, jylnamasy, anyz-әngimeleri bar emes pe? Halyq tarihy osylay saqtalghan joq pa edi?
Ár dәuirding óz hany, óz batyry, óz aqyny, óz aqylgóii bolary haq. Osy orayda keshegi ótken Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay batyrlarmen ýzengi qaghystyryp qatar shyqqan Shapyrashty Nauryzbay turaly aitar sóz kóp. Ol jayynda «Jetisu» ensiklopediyasynda: Nauryzbay Qútpanbetúly, Shapyrashty Nauryzbay (1706-1781) - jongharlargha qarsy kýresken batyr. Úly jýzdegi Shapyrashty ruynyng Tólemis tarmaghynan. Jambyl audanyndaghy Jalpaqtas, Seriktas degen jerlerde túrghan. Abylay hannyng tu ústaushy ýsh batyrynyng (Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay) biri, qolbasshy - on myng basy. Nauryzbaydyng býkil ómiri jongharlargha qarsy soghyspen ótken. Jongharlarmen soghysta onyng Qúdaybergen, Sholpan, Dýisen degen ýsh bauyry birdey qaza tabady. Nauryzbaydyng 1729 jyly jonghar noyandary Shamalhan men Qaskelendi jekpe-jekte óltirgen erligi qazaq dalasyna keng taraghan. 1750-52 jyly ol Bәsentiyin Malaysary, Qystyq Malay, Shapyrashty Qasqary batyrlarmen birge jongharlardy Túrfannan asyra quyp, talqandaghan, kóp qazaqty tútqynnan bosatqan. Nauryzbaydyng Ontaghar, Jaqsylyq, Kashke degen balalarynan taraghan úrpaq XX ghasyrdyng 30-jyldary ýsh jýz týtinge jetken. Olar - Jambyl, Qarasay, Talghar, Ile jәne Enbekshiqazaq audandaryn mekendeydi (Jetisu. «Arys» baspasy, Almaty, 2004, 475-bet).
Al Nauryzbay jayynda jazylghan derekter, anyz әngimeler, jyrlar barshylyq. Solardyng ishinde bizge asa qúndysy ataqty Búqar jyrau Qalqaman úlynyng Abylay hannyng aituly batyrlary turaly tolghauy bolsa kerek-ti.
Qaldanmenen úrysyp,
Jeti kýndey sýrisip,
Sondaghy joldas adamdar:
Qarakerey Qabanbay,
Qanjyghaly Bógenbay,
Shaqshaqúly Jәnibek,
Sirgeli qara Tileuke,
Qaraqalpaq Qúlshabek
Tigeden shyqqan Esterek,
Shapyrashty Nauryzbay,
Qúdamendi Jibekbay qasynda,
Baq, dәuleti basynda,
Sekerbay men Shýikebay,
Tansyq qoja, Mamyt bar,
Qasqarauúly Moldabay,
Qatardan jaqsy qaldyrmay,
Aynaqúl Bәty ishinde,
Ónkey batyr jiylyp,
Abylay saldy jarlyqty,
- degeninen biz Abylay han babamyzdyng qasynda býkil qazaq dalasynyng barlyq ónirinen kelgen jaujýrek batyrlardyng bolghanyn kóremiz.
Búqar jyrau - qazaq ýshin tiri tariyh, sózi tarihy jәdiger. Ol qazaqtyng el basqaru isindegi hangha sóz aita alatyn, kerek jerinde kenes bere alatyn aqylman da, búghan eshkimning talasy bolmasa kerek-ti.
Qaldan handy qashyryp,
Shep salghan jerin búzdyryp,
Úrysty qatty
qyzdyryp,
Qasym hannyng
sheshesin
Han Abylay
alghan-dy.
Óitkeni, Búqar jyrau - qiyanattyng adamy emes, ardyng adamy edi. Ol qaharly hangha da, qarapayym halyqqa da birdey әdil bolyp, esimi anyzgha ainalghan jyrau.
Búqardyng býkil ólen, tolghau, anyz-әngimelerining shyp-shyrghasyn shygharmay jinap, hattap halyqqa jetkizgen Mәshhýr Jýsip Kópeyúly: «Búqar - Qarjas, altyn tory Qalqaman batyrdyng balasy. Búqar jyrau atanghan qariya toqsan ýsh jasynda Abylay hannyng aldynda jyr tolghaghan.
Óz zamanyndaghy jandar búl kisini «Kómekey әuliye» desedi eken. Bir sóz bilmeydi, tek sóilese kómekeyi býlkildep jyrlay bastaydy eken. Sol Búqarekeng Abylay hangha aitqan: «Senen búryn jeti handy jebeledim, ensegey boyly er Esimge de joldas boldym. Sen onyng bir týstigine de tatymaysyn», - degen eken (QR OGhK P-1177).
Búqar jyraudyng kim ekenin osy bir ýzindiden-aq tolyq biluge bolady. Ol Abylay handy ýnemi maqtap-marapattap otyrmaghan, retti jerinde shaghyp ta sóilegen, qara qazaqtyng taghdyrynan bezbegen. Bos sózdi de ezbegen. Jogharydaghy mysaldar - osynyng dәleli.
Ózinen búrynghy ótken aqyn-jyraulardyng jolyn quyp, aitysta aldyna jan salmay, qanshama ólen, tolghau, dastan, jyrlardy jatqa soqqan Jambyl aqyn:
Qarakerey Qabanbay
Qanjyghaly Bógenbay
Shapyrashty Nauryzbay
Solargha kezek bermegen.
Úly jýzding ishinde
Úranym mening - Qarasay.
Qarasaydyng úlymyn,
Aytulynyng birimin.
Nar kilemning týgimin,
Qyzyl tilin bezegen,
Nayzasyn tasqa egegen.
Aldy-artyndy buamyn,
Seni asyrmay kezennen - dese, búl ýzindi 1909 jyly Jambyl men Shashubaydyng aitysynan alyndy. Tarihy shyndyq, tarihy tanym osylay aitylghan, osylay qalyptasqan.
Jambyl aqynnyng izin ala shyghyp, jasynan óner quyp, ólenning jolyna týsken Shәdi Jәngirúly «Tarihat» atty dastanyn jazghan. Sonda mynaday joldar bar:
Bar edi neshe qily batyrlary,
Maydangha bet-betimen kirdi bәri.
Áleke, Altynsandyq dep aitylghan,
Álibek, Nayman Tólek erlik qylghan.
Shapyrashty Nauryzbay, Tabyn Serke,
Qarakerey Qabanbay ónkey qyran.
Jappastan Ótetileu, Eset-Tama,
Bógenbay Qanjyghaly, Qantay jәne
Taraqty Kóbek, uaq Sary, Bayan,
Qonyrattan Bәiteli men Jamanqara.
Alshynnan Abay, Arghyn Oljay baluan,
Jalayyr Jәten batyr, Qypshaq Shorman.
Osynday batyrlar bar maghúlymdanghan.
(Abylay han. «Tarihat», Jazushy, 1993, 132-b.).
Halqymyzdyng arghy-bergi tarihyn jaqsy biletin ýsh aqynynyng óleninen әueli mysal keltirip otyrmyn. Jogharydaghy atalghan maytalman aqyndar - Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay batyrlardy halqyn qorghaghan er dep tanidy, jalang qylyshtay jarqyldaghan qajyr-jigerin biyiktetip dәripteydi. Óitkeni, búl ýsheuin Abylay hannyng tu ústaghan bas batyry retinde óz el-júrty senim artyp, alaqanyna salyp ayalaghany tarihymyzdan belgili.
Halqymyzdyng keshegi tarihyn, batyrlar men baghlandaryn, el basqarghan kósemderin, sóz bastaghan sheshenderin zerdelegen Qazybek bek Tauasaryúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty kitabynda da, búl ýsh noyan turaly nebir derekter bar.
IYә, Shapyrashty Nauryzbay Abylay hannyng bas batyry dedik. Kemenger hanymyz turaly ghalymdarymyzdyng sózine qúlaq týrsek, orystyng ataqty ghúlamasy akademik V.V.Bartolid: «HVIII ghasyrdaghy eng kýshti Orta jýzding hany Abylay boldy» dep jazghan (V.V.Bartolid. Istoriya turesko-mongoliskih narodov. M. 1968, 5 t.). Sh.Uәlihanov qazaq-qalmaq soghystary kezenine tereng taldau jasay kelip: «Abylay ghasyry - qazaq erligining ghasyry edi» degeni de mәlim. Múnday baghagha býgingi tarihshylar da tolyghymen qosylyp, óz tarapynan jana zertteuler jasap kele jatqany belgili. Mәselen, akademik R.Sýleymenov pen V.A.Moiyseev «HVIII ghasyrdaghy Qazaqstan tarihynan» (1988) degen monografiyasynda Abylay ómirining kezen-kezenine ghylymy sipattama bergen. Qazaq elin halyqaralyq kólemde moyyndatqan, ózi dýniyeden qaytqansha júrtynyng yntymaghyn saqtay bilgen, eki alyp imperiya: Qytay men Resey tarapynan qazaq hany dep resmy tanylghan, Orta Aziyanyng da birtalay qalalaryna biyligi jýrgen Abylaydyng halyq jadynda erekshe tughan kiyeli jan bolyp qalyptasuy tarihy shyndyq. Ásirese, ghasyrlargha sozylghan ýzdik-sozdyq soghystardyng tiyluy, qazaq qosyndarynyng jerimizdi jaulardan azat etip, erkin, tynyshtyq zaman ornauy elding kópten kýtken ansary bolsa, soghan Abylay syndy kemenger hannyng basshylyghymen jetkenin halyq qapysyz tanyghan. Abylay handyq qúrghan dәuirding el úghymynda «Altyn ghasyr» sekildenip kórinuine dәlel jetkilikti» (Abylay han. Almaty, Jazushy. 1993. 5-bet).
Qarakerey Qabanbay qazaq erligining ghasyry bolghan Abylay zamanynda daraboz batyr atanyp, Shapyrashty Nauryzbay Abylaydyng bas batyry atanghany tariyhqa siymdy. Almaty oblysynyng Jambyl audanynda «Bas batyr» degen jer atauy әli de bar.
Tarihty emes, ózimizdi týzeyik!

Uәlihan QALIJAN,
filologiya ghylymdarynyng doktory,
enbek sinirgen qayratker 

"Abay-aqparat"