Elordamyz Astanada «Núr Otan» Halyqtyq Demokratiyalyq Partiyasy «Jas Otan» Jastar qanatynyng II sezi bolyp ótti. «Jasotandyqtardyn» sezine Preziydent Núrsúltan Nazarbaev qatysyp sóz sóiledi. Atalghan jiyn barysy búqaralyq aqparat qúraldarynda tegis jariya kórdi. Sondyqtan onyng úzyn-yrghasyna toqtalyp jatpaymyz. Toqtalyp jatpaytyn sbebemiz qúryltayda qabyldanghan sheshimder, jas sayasatkerlerding aldaghy kýnderge qoyghan talaby keler kýnderding enshisindegi dýniye. Alayda, jastarymyzdyng «jalyndap» sóilegen sózderine mәn bermeske amal kem. Óitkeni olar Elbasymyzdyng múqym júrtqa bylayda belgili ataghy men danqyn, bedeli men biligin kótere sóileu jaghynan kelgende agha buynnan asyp týspese, kem soqqan joq. Áriyne, baldardyng (balalar degendi keyde osylay aita beretinimiz bar) sóileytin sózderi, oqityn bayandamalary Aq Ordada sýzgiden ótip, pysyqtalghanyn bek týsinemiz. Sol ýshin de ini-qaryndastarymyzdy albaty sóge jamandamaghanymyz jón shyghar. Óitkeni  shaldar, keshirinizder... agha buyn baspasóz betinde jastargha «ýlgi-ónege kórsetip» bylay deydi   (http://old.abai.kz/content/avtory-belgisiz-allanyn-kolenkesi-siyaktanyp) :

«Jauyna jebe bop ta qadalatyn

Abyzdan azamat er bata alatyn.

Allanyng toqsan toghyz esimi bar:

Biri - Núr, biri - Súltan atalatyn.

 

Elordamyz Astanada «Núr Otan» Halyqtyq Demokratiyalyq Partiyasy «Jas Otan» Jastar qanatynyng II sezi bolyp ótti. «Jasotandyqtardyn» sezine Preziydent Núrsúltan Nazarbaev qatysyp sóz sóiledi. Atalghan jiyn barysy búqaralyq aqparat qúraldarynda tegis jariya kórdi. Sondyqtan onyng úzyn-yrghasyna toqtalyp jatpaymyz. Toqtalyp jatpaytyn sbebemiz qúryltayda qabyldanghan sheshimder, jas sayasatkerlerding aldaghy kýnderge qoyghan talaby keler kýnderding enshisindegi dýniye. Alayda, jastarymyzdyng «jalyndap» sóilegen sózderine mәn bermeske amal kem. Óitkeni olar Elbasymyzdyng múqym júrtqa bylayda belgili ataghy men danqyn, bedeli men biligin kótere sóileu jaghynan kelgende agha buynnan asyp týspese, kem soqqan joq. Áriyne, baldardyng (balalar degendi keyde osylay aita beretinimiz bar) sóileytin sózderi, oqityn bayandamalary Aq Ordada sýzgiden ótip, pysyqtalghanyn bek týsinemiz. Sol ýshin de ini-qaryndastarymyzdy albaty sóge jamandamaghanymyz jón shyghar. Óitkeni  shaldar, keshirinizder... agha buyn baspasóz betinde jastargha «ýlgi-ónege kórsetip» bylay deydi   (http://old.abai.kz/content/avtory-belgisiz-allanyn-kolenkesi-siyaktanyp) :

«Jauyna jebe bop ta qadalatyn

Abyzdan azamat er bata alatyn.

Allanyng toqsan toghyz esimi bar:

Biri - Núr, biri - Súltan atalatyn.

 

Kóginen Ay tughanda qiyaqtanyp,

Kónilden otyrghany kýy aqtaryp.

Ol keyde kórinedi jerde jýrgen

Allanyng kólenkesi siyaqtanyp».

Rafaeli NIYaZBEK

("Aybozym menin" (Elbasy jayly ólen-roman),

Astana, "Kýltegin" baspasy, 2006 j.)

 

«...Men Núrsúltandy ózim azamat tarihyndaghy eng úly adam dep baghalaytyn Músylman júrtynyng ardaqty perzenti Múhammed payghambargha úqsatamyn".

Fariza ONGhARSYNOVA

("Shyqqan kýndey jarq etip...",

"Egemen Qazaqstan", 6 shilde, 2010 j.)

 

«Elbasy Núrsúltan Nazarbaev adamzatty topan sudan aman alyp shyqqan Núh payghambargha úqsap, Qazaqstandy sonau 90-jyldary Tәuelsizdik jolynda bastalghan kýreste aman alyp shyghyp, el qyldy...»

Sherhan Múrtaza,

halyq jazushysy

("Kóbeymesek, kósegemiz kógermeydi",

"Almaty aqshamy", 22 qazan, 2009 j.)

 

"Elbasynyng esimi perishte dәpterining eng tóbesinde túrugha layyq" (114-bet)...

"Perishte ýnsiz".

Osy kezde Elbasymyz qalyng úiqygha ketedi. Álden uaqytta perishte qayta oralyp, preziydentke til qatady.

"- Pendem... mana, әlgide, ózing úiyqtap jatqan kezinde jazbalarymdy Jaratqan IYege kórsetip alayyn dep asyghys aspangha úshpaymyn ba? Jaratqan IYening aldy bos emes. Yghysyp, esebin tauyp jýrip, aldyna jetip, dәpterimdi ashyp kórsetpeymin be? Jaratqan Ie tizimge kóz salyp otyryp, dәpter jiyegindegi sening esimine nazar salghany... Jaratqan Ie tereng oilanyp, otyryp-otyryp bylay dedi: "Endeshe osy pendemning esimin eng tóbesine jaz...»

Dýkenbay DOSJAN

("Aq Orda" romanynan,

"Jazushy jazbalaryndaghy Jaratushy nemese Dýkenbay Dosjannyng diny sauaty qanshalyqty", Úlaghat Hanzada, "Jas Alash", 19 nauryz, 2009 j.)

 

...men sóilesem, Sizding el ýshin etip kele jatqan eren enbek, qajyrly qyzmetinizdi jaqtap sóileymin.

...Biraq mening onday sózimdi keybir ataq-abyroyly qúrmetti inilerim únatpaydy eken. Alghashynda sol inilerime renjip, búl joly ýndemey otyrayyn desem de, kópten beri kórispegen Sizben didarlasatyn bolghandyqtan, bir auyz sóz sóilemey ketudi jón kórmedim.

...Eng sonynda aitarym, ardaqty Núreke, men Óziniz qalyptastyrghan jana qazaq memleketin, boydaghy kýsh-quatynyz sarqylghansha Siz basqarsanyz eken dep tileymin. Konrad Adenauer 91 jasyna deyin el basqardy. Uinston Cherchilli de úzaq otyrdy. Men qazaq Nazarbaevtyng el basqaru aqyl-parasaty nemis Adenauer men aghylshyn Cherchilliden bir mysqal da kem dep eseptemeymin...

Ázilhan NÚRShAYYQOV

("Óner men әdebiyet - halyqtyng jany",

"Egemen Qazaqstan", 5 aqpan, 2010 j.)

 

Óz elinin, adamzattyng kýndiz-týni qamyn oilaghan, tanyghan ony bar ghalam, qúrmet tútqan qazaqtyng әr kәrisi, әr jasy - Nazarbaev Núrsúltan atty Elbasy. Osy Elbasymyz naghyz ýsh qanatty qas qyran! Onyng ýsh qanaty - óz elining jәne әlemning Ótkeni men Býgini, alaulaghan Erteni! Ol qanday qúrmetke, qanday syilyqqa bolsyn layyq! Osy sózding tereng mәnin úghayyq!

Arqalaghan dýnie jayly búla mún, jýregine jaghyp Prometeyding ot-shyraghyn, jastardy qalghytpay, qarttardy aljytpay, sanany silkip, týisikti týrtip dabyl qaqqan, kókirekting kózin ashqan, ónerding órinde ósken, filosofiya patshalyghynda ómir keshken, adamzattyng qamyn jegen, adam ýshin qúrban janym degen, zamangha zanghar múzarttan qaraghan, aitqan sózi әlemge taraghan mening gimn-úranym, danghyl-dauylpaz ýsh qanatty qyranym!... Álemdi sharlap, aqyl-oyynmen barlap, sharyqtap shalqyp úsha ber talmay, ruhy tekti, ýsh jýrekti, qúdiretti ýsh qanatty, Qyranym!

Áubәkir NILIBAEV,

Ýndistannyng Halyqaralyq Padma

Shry syilyghynyng laureaty,

Pәkistannyn, Ikbaldyng Altyn

Eskertkishi syilyghynyng iyegeri,

("Ýsh qanat" (filosofiyalyq poema),

"Ayqyn", 1 mamyr, 2010 j.)

 

...Danyshpan dep atau ýshin, Sokrattyng týsindirip ketkenindey adamzat balasy eng aldymen ýlken túiyqqa tirelui kerek, sonan song sodan shyghatyn joldy tabuy tiyis. Sonda ghana ol túlghany zamandastary men keyingiler danyshpan dep aitugha qúqyly.

...Olay bolsa, N.Á.Nazarbaev últtyq kóshbasshy ghana emes, sonymen birge qazaqtyng mandayyna bitken danyshpan perzenti. Múny men emes, Sokrat aitty dep oilanyzdar.

Tóregeldi Sharmanov,

medisina ghylymdarynyng doktory, akademiyk,

Qazaq Taghamtanu institutynyng preziydenti

("Danyshpandyq jol",

"Dala men qala", 9 tamyz, 2010 j.)

 

 

Úly isterden tapqan dәiim múratyn,

Bar ómiri irilik pen erlikterden túratyn.

Siz, Núreke - halqymyzdyng baqyty

Tәuelsizdik sәuletkeri - úly aqyn!

Sәbit DOSANOV

("Egemen Qazaqstan", 14 jeltoqsan, 2008 j.)

 

...Elordamyz Astana әlemdik gumanizmning kindik tórine ainalyp bara jatyr. "Daghdarys jayly tolghanys" degen ólenimde:

...Kilt bireu ómir sýretin,

Dostasyp әlem janylmas.

Nazarbaevtay erkin biletin,

Ázirshe dana tabylmas, - degenim de býgingi ómirding bir kórinisi...

Nazarbaevtyng eldi barynsha úzaq basqaruyna qay jaghynan da jaghday jasau arqyly biz Qazaqstannyng kemel keleshegine, berik bolashaghyna jaghday jasaymyz, әrqaysymyzdyng enseli ertenimizge negiz qalaymyz. Tipti, әiteuir saylau ótkizu kerek qoy dey bermey, eldi әure-sarsangha salmay Elbasynyng ókilettiligin úzartudyng zang shenberindegi qanday joldaryn bolsa da qarastyrudyng artyqtyghy joq der edim...

Kәkimbek SALYQOV

("Elorda - Elbasynyng erenghayyp erligi",

"Egemen Qazaqstan", 17 mausym, 2009 j.)

 

Adamzat ózi jaratylghannan beri qiyndyqtan qútqarushysyn, jarylqaushysyn izdep keledi...

Aytalyq, «úrlanghan Kýnnin» ornyna óz jýregin júlyp alyp, adamzatqa núr shashqan Prometey osy qiyndyqtan qútqarushyny, jarylqaushyny izdeuding mifologiyalyq bir mysaly...

Mәselen, qiyndyqqa tap bolghan elin qútqaru ýshin jayly jer izdep Músa (Moysey) qyryq jylghy ghúmyryn sarp etip, aqyr ayaghynda Israyl balalarynyng jarylqaushysyna ainalghan. Aavramizm dep atalatyn din bastauynda túrghan Tәuratta (Tora) osylay delinedi. Onan song halqynyng bar azabyn óz moynyna alghan Isa (Iusus) ómirge keledi... Múnan song әbden azap shekken jәne azghyn jolgha týsken arabtardyng jarylqaushysy retinde Múhammed tarih sahnasyna shyghady...

Al men bolsam, ghasyrlar toghysynda iri qayratker retinde tarih sahnasyna N.Á.Nazarbaevtay dana túlgha shyqqan adamzat baqytty der edim... Ol - adamzattyng býkil tarihynda birde-bir memleket basshysy qolgha almaghan jasampaz iydeyalardyng bastamashysy ghana emes, sonymen birge, jýzege asyrushysy bola jýrip, anyzdyng emes, aqiqattyng Prometeyine ainaldy.

Saghyndyq CATYBALDIYN,

ekonomika ghylymdarynyng doktory,

әl-Faraby atyndaghy QazMU-ding professory

("Prometey. Anyz ben aqiqat",

"Dala men qala" 19 shilde, 2010 j.)

...Qoghamdaghy taldaysyz әr izdi Siz,

El aldynda úghynyp paryzdy Siz.

Qazaq últyn topannan saqtap qalu,

Jolyn biler Núh payghambar tәrizdisiz...

 

...Jasay bersin Núrsúltan Nazarbaev,

Úrpaq berer esimi - Ataqazaq!

Aytuar ÓTEGENOV,

aqyn, enbek ardageri

("Ataqazaq", "Egemen Qazaqstan",   23 mausym, 2010 j.)

 

Búl Allanyng bizge bergen baqyty, Alla bizge Núraghang siyaqty kemenger basshy berdi. ...Myng shýkirlik, myng tәuba deyik, aghayyn!

...Álemdegi 7 keremetting qataryna qosylar 8-keremetimiz qútty bolsyn, aghayyn.

Maghzúmbek MAShAYYQÚLY,

Úlytau audanynyng qúrmetti azamaty

("Segizinshi keremetimiz qútty bolghay",

"Egemen Qazaqstan", 25 qarasha, 2009 j.)

 

Aghalar osylay anqyldap jatqan song jastar qalay sanqyldamasyn?!. Olar bylay deydi:

 

«Núr Otan» HDP «Jas Otan» jastar qanaty at­qa­ru­shy hatshysynyng mindetin at­qa­rushy Núrlan Sydyqov:

- «Qúrmetti Núrsúltan Ábish­úly, Siz enbekten qashpaugha, man­day terimizben jinaghan yrysy­myz­dy shashpaugha shaqyrdynyz. Tәtti nan­nyng ashy termen keletinin úghyndyrdynyz. Arman men enbek úshtasa kele, keleshek kýnge degen nyq senimdi qúraydy. Elbasy se­nimining arqasynda enseli elordamyz erke Esil ózenining jaghasyna oryn tepti. Astana - alty Alash­tyng aibynyna, jasampazdyqty jalau etken jastardyng arman qalasyna ainaldy. Sol sebepti de sezding basty ústanymy - «Arman! Enbek! Senim!».

 

Áliya Sharajeeva, sol­týs­tikqazaqstandyq múghalim-dele­gat:

- «Býgin men «Diplommen - auylgha!» baghdarla­ma­syna qatysushy myndaghan qa­zaqstandyqtardyng biri retinde osy sezge qatysyp otyrmyn.  Búl sezdegi sózimdi biz­ding mektepting oqushylary da Internet jelisi boyynsha tyndap otyr. Sondyqtan men erekshe tol­qu ýstindemin. Astanagha jol jý­re­tin kezimde ózim ústazdyq etetin mektepting oqushylary Elbasyna ózderining rizashylyqtaryn bildirgen sәlemin jetkizudi ótindi».

 

Erkebúlan Baltabekov, Semey qalasynan say­langhan delegat:

- Mening osynau keng de sәndi sport kesheninde aman-sau túryp sóz sóileuim Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyng tabandy she­shi­mining nәtiyjesi dep bilemin, dedi semeylik jas. Ózim 1991 jyly Se­mey qalasynda dýniyege keldim. Dәl sol jyly jarty ghasyr yad­ro­lyq synaqtar jasalghan Semey yadrolyq poligony jabylghan bolatyn. Siz sol sheshiminiz arqyly jer­lesterime, tughan-tuystaryma, bý­kil qazaqstandyqtargha bola­shaq­qa zor ýmitpen qaraugha mým­kindik berdiniz. Bayandy, baqytty ómir syiladynyz.

Vashington men Seulde ót­ken yadrosyz әlem qúru turaly halyqaralyq jiyndarda iri der­ja­valardyng basshylary Elbasymyzdy ortagha alyp, pikirlesip túrghanyn teledidardan kórgende, meni maqtanysh sezimi biyledi. Obama da Siz beregen qazaq túmarynyng arqasynda saylaudan sýrinbey ótip, qaytadan AQSh preziydenti boldy. Áytpese onyng jaghdayy qiyn edi.

 

Núrsúltan Tompiyev, Nazarbaev Uniyversiytetining tә­limgeri:

- Qúrmetti Preziydent, Siz 1991 jyldyng 15 nauryzynda Jezqazghan qala­sy­nyng túrghyndarymen kezdesu ót­kiz­gen ekensiz. Sol kezdesuge mening әkem de qa­tysypty. Kezdesu ótip jatqanda, әkeme mening dýniyege kelgenimdi habarlapty. Ákem Sizding qúrme­tiniz­ge maghan «Núrsúltan» degen esim bergen eken. Men búl esimge eshqashan kir keltirmeymin.

2010 jyly As­tanada halyqaralyq dengeyde bilim beretin Nazarbaev Uniyver­siyteti ashylghanyn әlem júrt­shy­lyghy estidi.  Men jәne men siyaqty kóptegen jas osynau bire­gey uniyversiytette oqudy armandady. Oqugha qabyldanu onay bol­maghanyn jasyrmaymyn, konkurs óte qiyn boldy. Býginde men Nazarbaev Uniyversiytetining studen­ti ekenimdi maqtanyshpen ataymyn.

Jiyn ýstinde búldardan ózge  Londondaghy para­oliym­piyalyq oiyndargha qa­ty­sushy Ánuar Ahmetov, Pavlodar oblysynan kelgen sezd delegaty Sapar Shalabaev, temirtaulyq delegat Oliga Doljenko, t.b. sóilep qúlaq qúryshyn qandyrdy.

«Abai.kz»