Túrsynbek Kәkishev: «Sәken men Sәbit qazaq halqyn qúrtu ýshin, onbaghan jolgha týsiru ýshin kýresti me?!»
Seksen besting sengirine serek te sergek oiymen, qalghyp bara jatqan namysymyzdy qayraytyn qadau-qadau sýngili pikirimen jetken ghibratty ústaz. Qazaq әdebiyetindegi syn janry revolusiyagha deyin qalyptasqanyn dәleldegen beynetqor ghalym. Sәkentanu ghylymynyng negizin qalaushylardyng biri, biregeyi. M.Áuezovtyng meyirimin kórgen, S.Múqanovtyng tәlimin kórgen, Gh.Mýsirepovtyng syryn týigen qabyrghaly qayratker... Qazaq qoghamynda qúrmetke bólengen kórnekti әdebiyettanushy ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, Halyqaralyq joghary mektep ghylym akademiyasynyng qúrmetti akademiygi Túrsynbek Kәkishev turaly osylay deu layyq. Abyz aqsaqalmen jolyghyp, býkpesiz әngimelesuding sәti týsken edi.
- Túrsynbek agha, jasyrary joq, el ýshin qyzmet etken úly túlghalardy bir-birine qarsy qong, sýzistiru, sol arqyly batyl bolyp kórinip, arzanqol jarnama jasau - qazirgi qoghamdyq ómirimizde zararly әdetke ainaldy. Qayratker túlghanyng tútas tabighatyn týbegeyli tanymay «qúdyqtaghy baqanyng kózimen» úlylardy ólsheu ruhany ómirimizge zor kesirin tiygizetini sózsiz. Búl túrghydan kelgende últyna qyzmet etken úlylardy aq pen qyzylgha jikteu, «Alash, Alash» dep jalang úrandau, basqalardy yghystyru, mәselen Sәken men Sәbitti týrtpekteu sәnge ainalghan sekildi?
Seksen besting sengirine serek te sergek oiymen, qalghyp bara jatqan namysymyzdy qayraytyn qadau-qadau sýngili pikirimen jetken ghibratty ústaz. Qazaq әdebiyetindegi syn janry revolusiyagha deyin qalyptasqanyn dәleldegen beynetqor ghalym. Sәkentanu ghylymynyng negizin qalaushylardyng biri, biregeyi. M.Áuezovtyng meyirimin kórgen, S.Múqanovtyng tәlimin kórgen, Gh.Mýsirepovtyng syryn týigen qabyrghaly qayratker... Qazaq qoghamynda qúrmetke bólengen kórnekti әdebiyettanushy ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, Halyqaralyq joghary mektep ghylym akademiyasynyng qúrmetti akademiygi Túrsynbek Kәkishev turaly osylay deu layyq. Abyz aqsaqalmen jolyghyp, býkpesiz әngimelesuding sәti týsken edi.
- Túrsynbek agha, jasyrary joq, el ýshin qyzmet etken úly túlghalardy bir-birine qarsy qong, sýzistiru, sol arqyly batyl bolyp kórinip, arzanqol jarnama jasau - qazirgi qoghamdyq ómirimizde zararly әdetke ainaldy. Qayratker túlghanyng tútas tabighatyn týbegeyli tanymay «qúdyqtaghy baqanyng kózimen» úlylardy ólsheu ruhany ómirimizge zor kesirin tiygizetini sózsiz. Búl túrghydan kelgende últyna qyzmet etken úlylardy aq pen qyzylgha jikteu, «Alash, Alash» dep jalang úrandau, basqalardy yghystyru, mәselen Sәken men Sәbitti týrtpekteu sәnge ainalghan sekildi?
- Sәken jónindegi zertteuler búrynghyday emes. Sebebi, Kenes ýkimetining qúlauyna baylanysty jәne onyng «Jasasyn, Sovet ýkimeti!» degen ólenderi boluyna baylanysty, qazir júrt, gazet-jurnal, radio, televiydenie tóniregindegi jurnalister, keybir ghalymsymaqtar «Sәbit pen Sәken bolmasa, Kenes ýkimeti Qazaqstanda ornamaytyn edi, sondyqtan sonyng barlyq kýnәhary osy ekeui boldy» degendey pikir qalyptastyryp keledi. Basqalar qútyldy. Óngeni qoyghan uaqytynda Sәbitti alshy: túlday jetim, baqyrshy bala, kedeylikting barlyq taqsiretin kórgen. Soghan baylanysty ol: «kedeydi әdil biylikke jetkizem, elding bәrin tendikke jetkizem» dep kelgen ýkimetke qosylmasqa sharasy joq edi. Ásirese, Sәbittin. Al Sәkendi alyp qaraghan uaqytynda, bayshikeshting balasy, onyng aghayyn-tuystary myndy aidaghandar. Al әkesi sal-serilikpen jýrgen uaqytynda sharuasyna qúnttap qaray almaghan. Alayda, Sәkenning Ombyda oqyghan kezinde alghan tәrbiyesi, әsirese, ana Berezovskiylermen, taghy basqalarmen baylanysty bolghan uaqytynda kedey-kepshikke jәrdemdesu, eldi kóteru, jetkizu kerek eken deytin baghytty sol kezde úqqan, únatqan. Sondyqtan Sәken bastap, qinalmay-aq Kenes jaghyna shyghuy sodan. Ásirese, 1916-1917 jyldary Aqpan revolusiyasy bolyp jatqan tústa Sәken aghalaryna qarady. Alash azamattarynyng ne aitatynyn, ne qoyatynyn andaghan, sonda uh, jalghyzdyq dep jýrgen kezderi bolghan. Revolusiya bolghan uaqytynda «Asyghyp, tez attandyq» dep, oqytyp jatqan balalaryn tastay salyp, Aqmolagha kelip, sol jerde «Jas qazaq» úiymyn úiymdastyrghan. «Tirshilik» deytin gazet shygharghan. Osynyng bәri Sәkenning qara basyna kerek pe edi? Áriyne, búnyng barlyghy elding qamy ýshin jasaldy. «Kel jigitter, bolyndar er, orghyt túlpardy» deytin ólenderining barlyghy da sol Qazan revolusiyasynyng túsynda jazyluynyng bir sebebi osy. Sondyqtan, el mýddesin kózdegen, eldi jetkizu josparyn oilastyrghan Sәken, odan basqa oiy joq. Myna qazir Alash qayratkerleri jóninde ýlken maqalalar jazylyp, sharalar qoldanylyp jatyr, al shyndyghyna kelgen uaqytynda Alashtyng kózdegeni de, Sәkennin, Sәbitting kózdegeni de - qazaq halqynyng jayy. Biraq, olardyng joldary eki basqa boldy. Alash qayratkerleri demokratiyalyq aghartushylyq baghytpen ketti, al Sәkenderdiki aghartushy revolusiyalyq baghyt boldy. Tez istep, tez qamtu maqsatyn kózdegen. Ana joly maqala jazdym ghoy «Sәken jәne Troskiy» degen. Nege Sәken Troskiyge óleng arnady. «Oypyrym-ay, qu niyet, qoydyng ghoy jep» dep ózining keyipkerlerining auzyna nege sóz salady. Demek, revolusiyanyng alyp bara jatqan qarqyny, baghyty onsha bolmaghandyqtan da, anau әlgi Troskiyding әlemdik revolusiya, taghy basqa proletarlyq әdebiyetti jasauy mýmkin emes. Óitkeni, bizding әdebiyetimiz proletarlyqqa jetilmegen deytin iydeyalarynyng kóbi Sәkenning kóniline qonghan. Sondyqtan Sәken ýkimetti basqaryp otyrghan Leninge óleng arnamaghan, ólgennen keyin arnady. Kózi tirisinde Leninge arnaghan Sәkenning ólenderin men bilmeymin.
Osy jaghynan kelgen uaqytynda myna bizding jigitter birin-birine qarsy qoyyp, bir kebisti bir kebiske súghyp otyrmasa ishteri pysady, onan da tarihta bolghan qúbylystardyng tamyryn bilip, sonyng shyndyghyna jetip, kim, ne ýshin kýresti, sony faktimen bilgen dúrys. Sәken men Sәbit qazaq halqyn qúrtu ýshin, onbaghan jolgha týsiru ýshin kýresti me?! Jaraydy, olardyng jýrgen joly teris deyik, myna qazaq elining osynshama kórkeyip ósui, memleket bolyp qalyptasuy nening arqasy, ótken kýrdeli de kýdir tarihtyng arqasy. Olay bolsa ótkenning bәrine tas laqtyrugha bolmaydy.
- Túrsynbek agha, Sәkentanu ghylymyna keluinizge ne sebep boldy?
- Sәken aqtalghannan keyin E.Ysmayylov, qazaqtyng úly synshysy 1957-shi jyly shyqqan Sәken ólenderining jinaghyna alghysóz jazdy. Sodan keyin 1959-shy jyly Sәkenge qatysty derekterdi jinaytyn ekspedisiyalar úiymdastyrdy. Elu toghyz, alpys, alpys birinshi jyldary. Sonda men ol kisining shәkirti bolatynmyn, ol mening jetekshim bolatyn. Maghan sengen bolu kerek: men ekspedisiyany basqaryp jýrdim. Men qyryq tórtinshi jyly latyn alfaviytindegi Sәkenning «Tar jol, tayghaq keshuin» oqyghan edim. Maghan oqytqan adam - qazaqtyng ýlken әnshisi Qosymjan Babaqov bolatyn. Mynau Rabighanyng (Syzdyqova emes), qazaqtyng ýlken әnshisining aghasy edi. Sol, ózi de әnshi. Men qyryq tórtinshi jyly sol Babaqovtyng ýiinde jatqanda osy Almatydan M.Tólebaev pen Á.Ysmayylov, biri suretshi, biri kompozitor, sol ekeui bir ay Q.Babaqovtan әn tyndap, mynau «Birjan-Sara» operasyna kóptegen әnderdi sol Q.Babaqovtan alghan edi. Sol ýide men alty ay jattym: men de әrtis bolgham. Sol ekeumiz teatrda birge qyzmet istegenbiz. Sonda oqygham. Ýiinde kitaptyng ne alghy betteri joq, ne artqy betteri joq, kimning kitaptary ekeni belgisiz, júmyrlanghan birdeneni maghan «oqy, oqy» deydi. Ananyng ishinde, Aqmolanyng adamdary kezdesken uaqytynda ózinen-ózi taratyp, sóilep otyrady. Sóitip, men Sәkendi erteden biletinmin, iyә, dúrys aitasyn, jabyq kezinen. O kezde Sәkenning atyn ataugha bolmaytyn, iyә, óli әruaqpen de alysty, oqugha tyiym saldy.
Sosyn uniyversiytetke keldik. Oqugha týstik, sóitip jýrgen uaqytynda sol S.Seyfullinderge qúdasha bop kezdesetin bir qyzgha kezdestim, sol qyz maghan: «Seni S.Seyfullinning jesiri kórgisi keledi», - dedi. Synatayyn dep jýr ghoy, endi men ýilenetin bolghannan keyin. Sodan bardym, barsam әlgi әiel, uaqyttyng taby da bar shyghar, ol Sәkenge onsha kelinkiremeytin siyaqty bop kórindi maghan. Men de jigit kózimen qarap otyrmyn ghoy. Biraq, sóz, is, aitatyn oidy kesip-kesip, turap-turap aitqan uaqytynda, «E, bәse, Sәkendi osynday әielder ghana ústay alady eken ghoy» deytin qorytyndygha keldim. Ol - Gýlbaram Batyrbekqyzy Seyfullina. Sәken ústalghanda jiyrma toghyz jasynda qalghan, sodan keyin basqanyng týtinin týtetpegen ýlken azamat jengemiz, apamyz. Osynday baylanystar arqyly elu jetinshi jyly Sәken aqtaldy, Sәken aqtalghan kezde men sol kisining ýiine kelgen-ketken adamdardyng qolyna su qúighan adammyn. Sәbit Múqanov Mәriyam ekeui eng alghash kelip, sol ýiden dәm tatty. Qúttyqtap, birin-biri qúshaqtap, búryn da Sәbit aralasyp túrady eken.
1957 jyly 22-qarasha kýni Jazushylar odaghynda S.Seyfullindi eske alu keshi boldy. Sol eske alu keshinde S.Múqanov eki saghattay estelik aitty. Sondaghy Sәbitting úlylyghy mynada: «Sender búghan deyin Qazaq Sovet әdebiyetining negizin qalaushy dep meni atap keldinder ghoy, mine, shyn iyesi qaytyp keldi, endi búdan bylay qaray, Sәken Seyfullindi atandar» dep sol jerde aitty. Sol jinalystyng ayaghynda Júmaghaly Sain «Ou, Sәkenning әnderi bar ghoy, nege aitpaymyz?» dep «Kókshetaudy» bastap jiberdi. Sonda júrt ornynan túryp, «Kókshetau» әnin aityp, әrqaysysynyng kózinen jas sorghalaghanyn óz kózimmen kórdim. Sodan bastap, «E, Sәkenge enbektenuge bolady eken, Sәkendi nasihattau kerek eken» degen sheshimge keldim.
- Sәken múrasyn qalay jinastyryp, týgendedinizder?
- Mening Sәkenning tuystarymen, enbekterimen jaqyndyghymdy sezgen de, bilgen de mening ústazym E.Ysmayylov әlgi jerde ekspedisiya úiymdastyrdy, ýsh adam bolyp sapargha shyqtyq. Aldymen Janaarqagha bardyq, aqsaqaldargha, Sәkenning qúrbylaryna kezdestik, sóilestik, osynda sureti de bar olardyn. Sosyn, Qaraghandygha keldik, Sәkendi kórgen adamdar elu toghyzynshy jyly kóbi tiri bolatyn. Aqmola, Kókshetau, Petropavlgha bardyq, kól-kósir mәlimet jinadyq. Al endi Sәkenning shygharmalary jónine kelsek, Esmaghambet Ysmayylov bir tomdyqty shyghardy, sodan keyin Sәkenning jetpis jyldyghy tayady. Sәkendi nasihattau, akademiyanyn, ekspedisiyanyng nәtiyjelerin elge jetkizuimiz kerek qoy. Sәkenning birinshi, ekinshi tomdaryn qúrastyru qiyngha týsken joq. Óitkeni, dayyn kitaptardan aldy da berdi. Endi qalghan prozalyq shygharmalary bar, gazette jazylyp, jurnalda qalghandary bar. Solardyng barlyghyn jinau ýshin meni Leningradqa, Mәskeuge jiberdi arhivke. Qazaqstanda eski gazet-jurnaldar tolyq saqtalmaghan. Jyrtylyp qalghany bar, key kitaptar qoldy bolghan. Sonyng bәrin men Leningrad, Moskvadan alyp kep, sol jiyny alty tom bolyp shyqty. Besinshi tom «Tar jol, tayghaq keshu» bolugha tiyis edi, biraq ol shyqpady, jeke óz aldyna seksen myng tirajben eki ret basylyp shyqty, sol kezde. Artynan qosamyz dep jýrdik, biraq, bes tom bolyp shyqqannyn, sonyng tórtinshi, besinshi tomdary, altynshy tomyn da qúrastyrugha qatystym. Manday terim sol uaqta sypyryldy. Altynshy tom әigili «Qazaq әdebiyetining tarihy» degen maghynaly enbek. Soghan Sәbit «Qazaq әdebiyetindegi jana era» deytin alghysóz jazdy. Songhy sózi «Halyq qazynasy» deytin atpen mening bir jarym baspa tabaqtay Sәkenning halyq әdebiyetin jinaghan enbekteri, qazaqtyng ejelgi auyz әdebiyetine sinirgen enbekteri jóninde biraz nәrseler aittym. Búl alpysynshy jyldary. Al endi jetpisinshi jyldary, Sәkenning seksen jyldyghy kelgen uaqytynda akademiyanyng jigitteri, qazirgi Ádebiyet institutynyn, sol alty tomnan bes tom qylyp qysqartyp qúrastyryp shyghardy.
- Songhy kezde Sәkendi últtan alastatyp, qyzyl dep qyryn qaraushylar kóp ekenin aittyq. Alayda, sizding bastap qúrastyryp otyrghan Sәkenning on eki tomdyq mynau jinaghyna zer salsaq Sәken últtyng jan dýniyesining túnyq túmasyn qoryghan naghyz kóregen túlgha ekendigi bayqalatynday...
- Qazir biz Sәkenning on eki tomyn shygharyp jatyrmyz. Sórede tútas túr. Múny shygharyp jatqan, «Qazyghúrt» baspasy, onyng diyrektory Temirghaly Kópbaev deytin jigit. Búl kitapty qúrastyryp, shygharyp jatqan eki adambyz: Túrsynbek Kәkishev pen Kýlәsh Sadyqqyzy Ahmet. Qazir búl da doktor boldy. Ekeumiz birigip, mening arhiyvimde jatqan dýniyeni, qazynanyng arhiyvinde jatqan dýniyelerdi jinap, qazir on tomyn shyghardyq. Mynau segizinshi, toghyzynshy, onynshy tomdar Sәkenning otyzynshy jyldary ekspedisiyagha baryp, ózi әdebiyetten sabaq berip, studentterge dәris oqyp jýrgen uaqytynda qajet bolghan jyrshy, aqyndardyng barlyghyn jinap, shygharghan jinaqtar. Tipti, mynau Alpamys, Edige batyr, Shora batyr t.b. bylay qoyghanda, Aqan serining alghashqy jinaghyn shygharypty Sәken.
- Sәken Seyfullin 1931 jyly atylyp ketken Shәkәrim Qúdayberdiyevting múrasyn da qyzyl ókimetten qoryqpay qayta jariyalaghany, 1921 jyly jazym oqqa baylanghan dindar ghúlama Ghúmar Qarash turaly zertteu maqala jazghany erlik emes pe?
- Sәken 1935 jyly Shәkәrimning «Lәilә-Mәjnýn» dastanyn jariyalap jiberdi. Sonda bar aitqan sózi: «Búl jyrdy qazaqtyng aqyny Shәkәrimning audarmasy arqyly berip otyrmyz». Bir-aq auyz sóz. Odan basqany aitugha onyng pravosy da joq edi. Al sol qiyn kezde, úly aqyndy atqan oq-dәrining iyisi ketpey jatyp Shәkәrimdi eske alghan bir adam Sәken. Qazir keudesin kerip jýrgender maghan aitsynshy, kim ekenderin, al sol kezde Sәken ter tógip Aqmolla aqyndy shyghardy. Mynau tatar, bashqúrt, qazaqqa ortaq shayyr dep. Sol Aqmollanyng búryn jinaghyn kórip pe edinder? Kórgendering joq! Y.Altynsarinnyng da ólender jinaghyn shyghardy. Al qarashy: Búqar jyrau, Bazar jyrau, Shortanbay, Dosqoja, Kempirbay, Sýiinbay, Shóje. Osylardyng barlyghyn qazirgi jazarmandar «men tauyp, men jetkizip jatyrmyn, men ashyp jatyrmyn» degen sumaqay nәrselerdi aitady. Al shyndyghyna kelgen uaqytynda Sәken bayaghyda otyzynshy jyldary osyny jinaghan, jýielep jariyalaghan. Iә bolmasa, «Orynbay men Shójening aitysy», «Balta men Shójenin» aitysy, «Kempirbay men Shóje», «Janaq pen Týbek», «Orynbay men Serәli», «Orynbay men Toghjan», «Qúlmaghambet pen Jambyl», «Qúlmaghambet pen Maykótting aitysy». Mine, kól-kósir enbek, últy ýshin soqqan jýrekting nyghmeti, berekesi.
- Kenes odaghy kezeninde aityp ótkeninizdey S.Seyfullinning alty tomdyq tandamaly jinaghy jariyalandy. Altynshy tomgha «Qazaq әdebiyetining tarihy» degen S.Seyfullinning qúndy zertteui engen edi. Alayda, osy jinaqtyng da qyzyl senzuranyng kezdigine ilingenin býginderi ekining biri bile bermeytin sekildi...
- IYә, Kenes zamanynda sol «Qazaq әdebiyetining tarihy» degen әigili enbekting keybir taraulary rasynda júlmalanyp shyqty. Osynda, akademiyanyng ózi bolsyn, baspa bolsyn, sonda otyrghan jigitter Mәskeudi shapqan Edigening atyn estigen uaqta qorqyp, laqtyryp tastaytyn. Qazandy qorghaghan Shora batyrdan da ýreylenetin. Sol sebepten qayshygha ilikken edi. Qazirgi biz qúrastyryp otyrghan on eki tomdyqta sonyng bәrin qayta qalpyna keltirip berip jatyrmyz.
- Sәken Seyfullin kenestik Qazaqstanda ýlken biylikke qoly jetken sanauly qazaqtyng biri. Ol qolynda biylik barda últyna qyzmet ete aldy ma?
- Sәken Sovnarkom tóraghasy bop túrdy. Búl ministrler kenesining bastyghy, yaghny qazirgi týsinikpen Premier-Ministr dәrejesinde degen sóz. Ol kezde bizge budjetti Moskva beredi. S.Seyfullin biylik qolgha tiygen song sonyng teng jartysyn oqu-aghartu, mektep salu júmysyna júmsady. Sәkenge sol ýshin partiya úiymy eskertu jasaghan. Mening aitatyn dauym bar: qazir qazaq tiline memlekettik mәrtebe alyp bergen kim? Ol - Sәken. Jiyrma ekinshi jyly dekret qabyldaghan uaqytynda S.Mendeshev, sosyn Janaydar Saduaqasov deytin jan joldasy Kirsikte otyrghanda, qozghalmay, sodan Sәken Á.Jangeldindi, Ábdiyevti, N.Núrmaqov t.b. janyna ertip alyp, kezeksiz sessiya ótkizip, qazaq tilin órkendetu jóninde mәsele qoyghan. Sol jiyrma ekinshi jyly, jiyrma ekinshi qarashada dekret qabyldatqan: qazaq tilin memlekettik til bolsyn dep. Sol dekretting kóshirmesi mynau, ýiimde saqtauly túr. Al endi sonymen qatar, Sәken 1922 jyly on besinshi aqpan kýni «Qazaqty qazaq deyik, qateni týzeteyik!» dep maqala jazdy. Biz 1925 jylgha deyin «Kirgiziya» bop kelgen elmiz. Yaghni, qazaq últynyng tól atyn ózine qaytaryp, memleketti qazaq dep ataghan Sәken. Ol jiyrma ýshinshi jyly ýkimet basyna kelgen uaqytynda, A.Baytúrsynovtyng elu jyldyq toyyn ótkizdi, qyzyl memleket basshysy Sovnarkom tóraghasy bola túra. Sondaghy aitqan sózi ne? «Patsha zamanynyng ózinde qazaqqa jaqsylyq oilaghan. Qazaqty qalay jetkizem, órkendetem degen maqsatpen halqyna shyn jany ashyghan, shyn últshyl Ahmet Baytúrsynov» degen pikir aitqan. Osyghan baylanysty, osy pikirge qarsy shyqqan adam boldy. Ol - Ábdirahman Áytiyev, ishki ister ministri, Sәkenning qaramaghynda. Ol «Sovetskiy step» deytin gazetke «Otpisky y popravki» degen maqala jazdy. Sonyng ekpini Sәbitke tiydi. Sәbit «Qara taqtagha jazylyp qalmandar, sheshender!» deytin maqalany jazghan uaqta Sәkenning ýiinde jatqan, Sәkenning qamqorlyghyn kórip otyrghan adam. Sәbitting eng alghash ataghyn da, shataghyn da shygharghan, kýni býginge sheyin úmyttyrmay kele jatqan maqala - osy. Álgi Sәbit Sәkenning ýiinde jatqan sol kezde.
Sәken Sovnarkom tóraghasy bolghannan keyin sәuir aiynyng ishinde sol mekemening qyzmetkerlerin jinap alyp, isti qazaq tilinde jýrgizu mәselesin kóteredi. Álgi jinalysqa qatysyp otyrghan orystardy bylay qoyghanda, qatysyp otyrghan qazaqtar «iyә, bәse» deytin sózderdi mingirlep qoymaydy. Sony kórgen, sezgen Sәken «Enbekshi qazaq» gazetine, ózi redaktor, «Isti qazaq tilinde jýrgizu» deytin maqala jazady. Qazaq tilin memleket tiline ainaldyru jóninde Sәkende toghyz maqala bar. Eng songhy jazghan maqalasy audannyn, oblystyng basshylyghyna arnaghan «Ashyq haty». «Áy, aghayyndar-au, qazaq tili memlekettik til boldy, endi isti qazaq tilinde jýrgizbeysing be? Elinning jetpis bes, seksen prosenti qazaq» degende ónge emes, mynau Bayanauyldy basqaryp otyrghan basshylar qarsy shyghady. Joq, orys tilinde jýrgizemiz dep. Qúdaydyng qúdireti, sol sanadaghy sary indet kýni býginge deyin Pavlodar sekildi ónirlerge jayylyp dinkeletip túr. Tipti, әri beriden song orys tili qazirding ózinde basymshylyqta, ýstemdikte. Qanshama tәuelsizdik kelse de, qazaq jóninde, qazaq tili turaly tilmen ghana aiqaylap aitylady da, naqty is istelmeytin dengeyge jetti. Sondyqtan, Sәkenderding osynday enbekterin, batyldyghyn qadirleu, ýlgi tútu - qazirgi basshylargha ýlken sabaq. Alash kósemi Ahannyng qazaq tili jóninde aitqandaryna qarsylyghym joq, qazaq tilin kótergenine de. Biraq, qolynda móri, biylik bolmaghannan keyin ziyaly, oqymystynyng asyl sózi qúr sóz bolyp qalatyny da bar. Al Sәken qolynda biyligi túrghanda qazaq tili ýshin osynday iri qadamdardy jasap ketti. Sondyqtan, ýkimet basynan qudalanyp erte ketti. Eki jylday ghana uaqyt boldy Premier-Ministr oryntaghynda.
- Sәken Seyfullin «Tar jol, tayghaq keshu» romanynda alashorda qayratkerlerin kóp synaghan, sol sebepten de olardyng jazalanuyna osy roman sebepshi bolghan degen pikir bar. Búl týsinikti ózgerte alasyz ba?
- Biz qúrastyryp otyrghan osy on eki tomdyqqa «Tar jol, tayghaq keshu» romanyn alghash ret 1927 jylghy basylymymen berdik. Onyng ne ereksheligi bar: mynau bayshyl, últshyl, alashordashylar degendi qúrtugha, túqyrtugha ýgittegen adam Sәken bolyp otyrghan siyaqty bop kórinedi ghoy qazirgi senderge. Al «Tar jol, tayghaq keshudin» 1927 jylghy jariyalanghan núsqasynda múnday sózder joqtyng qasy. Kelesi jariyalanghan núsqalarda qyzyl senzura, lito bilgenin istep, tizege basyp, Sәkenning auzyna kýldibadam әshkerelegish sózderdi salyp jibergen tәrizdi. Al myna 1927 jylghy núsqada «qazaqtyng oqyghandary, qazaqtyng tóreleri» degen sózdermen Alashorda qayratkerleri turaly týsinikterin túspaldap beredi. Al 1936 jylghysynda bayshyl, últshyldar, alashordashylar deytin terminderdi Sәken ózi qoldandy ma, joq litoda otyrghan adamdar nemese redaktor qoldandy ma, men әli sony anyqtay almay jýrmin. Al Sәken kóp jaghdayda anau aldynghy tolqyn aghalaryna iltipatpen qarap otyrghan. Tek Á.Bókeyhanovqa tónip ketetin tústary kóp boldy «Tar jol, tayghaq keshude». Al Ahmet Baytúrsynov jóninde aityp otyrghany әlgi «shyn últshyl» degen. Qazir últshyl degendi jaman sózge ainaldyryp aldyq qoy.
- Sonda «Tar jol, tayghaq keshudin» 1927 jylghy núsqasy alghash ret jariyalanyp otyr ma?
- Alghash ret. Birinshi tom sonymen bastalady. Sonyng songhysy otyz altynshy jylghymen ayaqtalady. Sebebi, ekeuining arasy biraz nәrse. Búlay etip otyrghanymyz, mynau Kýlәsh Sәkenning sol jiyrma jetinshi jylghysyn zerttep, sondaghy alshaqtyqtardyng bәrin ashyp, tipti «Sәken jәne Alash azamattary» dep Sәkenning jýz jyldyghynda maqala jazyp, S.Qirabaev, M.Bazarbaev, R.Núrghaliyev, sosyn meni, barlyghymyzdy synap ótkeni bar. Búlar 1936 jylghymen ghana sóz sóilep kele jatyr dep. Shyndyghyna kelgende Sәkenning mynaday-mynaday aghalaryna aitqan sózderi bar dep, naqty sitattarmen sóilegen.
- Sәken shygharmalarynyng týpnúsqasy, qoljazbasy saqtalmaghan ba, izdestirip kórdiniz be?
- Qoljazbasyn kórgem joq. Ony әielinen, taghy basqalardan súradym. Arhivte jatsa, jatqan shyghar. KGB-den de izdedim. Ondaghy jigitter atyp tastaghan son, onyng qaghazyn ayaydy deysing be dep jauap berdi, bastyghyna sheyin. E.Ysmayylov ekeumiz Arystanbekovke deyin barghamyz. Joq. Artynan men «Sәken soty» deytin enbek jazdym. Arhiyvi de túr, onda kóptegen qaghazdar joq. Al men súrastyrghan uaqytynda әlgilerding aitqany sol. Ol jigitterding aitqanyna senbeymin, olay oilamaymyn, Beyimbetting de, Iliyastyng da qaghazdary sol qaranghy qapastyng bir týkpirinde jatyr. Bir nәrse aitayyn: mynau bizding arhiyvimizge ie bolyp otyrghan KGB ghalymdargha әli kýnge deyin senbeydi. Áli kýnge sheyin. Sәkenning materialdaryn oqyp otyrghanda qasymda, andushy starshyy leytenant otyrady «ne nado perepisyvati, chitayte y zapomniyte» dep. Toqsan ýshinshi jyldary sonday boldy. Al qazir qanday ekenin bilmeymin. Bayqauymsha, qazir de saqtyqtar jýrip jatyr.
Ómir shyndyghyn aitugha kelgende, Sәkende bir qylauday ótirik joq, istegen isi men enbeginde de. Anau jiyrma jetinshi jylghy «Tar jol, tayghaq keshu» bar ghoy, sol kezde Alash qayratkerlerining bәri tiri bolghan. «Áy, Sәken ne aityp, ne istep otyrsyn?» degen bireuining sózi joq. Tek qana N.Tóreqúlovtyn: «Sәken aspanda qansha júldyz bar eken? Qansha súlulardy kórdin?» dep qaghytqan maqalasy bolghan. Basqa eshtene bolghan joq. Al Alash qayratkerlerining eshqaysysy, ol kitapty oqymady emes. Óitkeni onyng alghashqy taraulary jiyrma ýshinshi jyldan bastap, «Qyzyl Qazaqstan» jurnalynda jariyalana bastaghan.
- Siz R.Berdibaev, Á.Narymbetovtermen birge 1956 jyldary qazaq tilining mәselesin kóterip, maqala jazyp, biylik tarapynan biraz qyspaqqa týsken naghyz ana tilding janashyrysyz. Ókinishtisi kóptegen ziyaly aghalarymyzdyng balasy orystildi mektepterde oqidy býginderi de. Óz balalarynyz qazaqsha sóiley ala ma?
Túrsynbek Kәkishev: Ana tilin úrpaqtyng zerdesine qúyatyn aldymen - ana. Álgi sen aityp otyrghan ózi qazaqsha sóilep, balasy oryssha sóileytin ziyalylardyng ýi-ishi, ne kelini orystildi-au. Songhy kezde qyzdarymyz basqa tilde sóilemek týgil iymenbey-aq sheteldikterge qosaqtalyp kete beretin boldy. Qazaqtyng intellektualdy әleueti qyzdardyng boyynda ketip bara jatyr jat elge. Óitkeni, oqityn jastarymyzdyng jetpis, seksen payyzy qazaqtyng qyzdary. Jәne olardyng kóbi shýldirlep oryssha sóileydi. Tapqan balalaryn oryssha tәrbiyelep jatyr. Kenes kezinde til bilmeytin qazaqtar qyryq bolsa, qazir alpys payyzgha shyghyp otyr. Ayttym, oghan ýles qosyp otyrghan qaragóz qyzdarymyz. Men óngeni bilmeymin. Óz ýiimde bar. Kelinim qazaqsha bilmeydi. Eki balasyn 12, 159-mektepke taksiyletip baryp, tramvaylatyp әkelip jýrip, qazaq tilinde oqytyp bitirttim. Biraq ýige kelgen uaqytta sheshesining ynghayymen nemereler keyde oryssha sóilep ketedi, men olargha tәk-tәk dep otyram.
- Siz qazaq synynyng tarihyn zerttediniz. Óziniz de synshysyz, baspasózde ýnemi qazirgi qoghamdyq ómirimiz turaly syny pikirler aityp otyrasyz. Synshy bolu ýshin adamda qanday qasiyet bolu kerek?
- Adaldyq bolu kerek. Synshy - adaldyqtyng kýzetshisi. Mening jan әlemime adaldyqtyng da, adamdyqtyng da nilin júqtyrghan - Sәken. «Tar jol, tayghaq keshude» jýrse de Sәken tura sóilegen. Adaldyqty, Sәkendi, Sәbitti únatpaghan adamdar meni de únatpaydy. Óitkeni, shyndyqty aitu, jazu qay zamanda da onay bolghan emes.
Ángimelesken -
Aqedil TOYShANÚLY.
«Abai.kz»