Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4012 2 pikir 22 Mausym, 2022 saghat 14:26

Qajylyq nege sonsha qymbat?

Búl ózi kópten beri oida jýrgen mәsele edi. Jazudyng reti býgin keldi. Allagha sengen imandy jan ýshin qasiyetti meken Mekkege jetip, qaghbany kózben kórip qúlshylyq jasau - úly arman. Bes paryzdyng biri qajylyqqa shamasy jetken baratyny taghy bar.

Eki jyldyq ýzilisten keyin biyl Saud Arabiyasy ýlken qajylyqqa rúqsat berip, mýmkindik jasauda. Qazaqstan ýshin 3000-nan astam oryn da bólindi. Alayda “qajylyq nege qymbat” degen mәsele jyl sayyn jii aitylady. Tipti, jer-jerde “mýftiyge hat joldayyq, qajylyq baghasyn arzandatsyn” degen bastamalar da kóterilip jatyr. Biyl qajylyq baghasy ortasha 6500$. Tengemen, 2,8-3 mln tenge. 2016 jyly QMDB qajylyq missiyasy qúramynda ýlken sapargha baryp-qaytqan adam retinde, qajylyq kompaniyalaryna habarlasu arqyly “nege qymbat” degendi týsindirip kóreyin.

Birinshiden, qajylyq - turizm emes. Aqysyn tólep shetelge baryp qaytatyn jay sapar emes. Alla shaqyrghan, qalaghan pendening ghana qasiyetti jerge tabany tiyedi. Dәl osy qajylyq uaqytynda milliondaghan músylmandy qabyldaytyn Saud Arabiyasy qyzmetter men qonaq ýi, qauipsizdik, әue reysteri siyaqtylardyng aqysyn kóteredi. Biyl olar QQS 15% kóterip tastady. Ádette, 600-700 dollar bolatyn әue biyletter qajylyqta 1600-1700$ bolady. Sebebi, búl - tabys kózi.

Ekinshiden, Saudiya Qazaqstandy әl-auqaty bar, dәuletti, baquatty el sanaydy. Sondyqtan eshqanday jenildik, qayyrymdylyq jasalmaydy. Tipti, qajylyq kvotasy 3000 emes, 5000-6000 súralsa da rúqsat etedi. Biraq eldegi qajylyq kompaniyalar 3000 adamdy ghana iygerip jýr. Kópshilik kórshiles Ózbekstan, Qyrghyzstan, ózge Aziya elderimen salystyrady. Atalghan elder Qazaqstannan 1000-2000$ shamasynda arzangha barady qajylyqqa. Onyng basty sebebi, Saud Arabiyasy ol elderge týrli jenildikter qarastyrghan. Túrmysy tómendeu, ekonomikasy asa damymaghan dep biledi. Ol elderden baratyn qajylar әl-Haram meshitinen qashyqtau, qarapayym jataqhana siyaqty baspanalarda túrady. Demeushiler as beredi.

Ýshinshiden, qajylyq uaqytynda barlyq qyzmet aqysy dollarmen nemese jergilikti valuta rialmen tólenedi. Al dollar jazghy demalys kezinde aspandaydy. Bir apta búryn 430 tg shamasynda bolghan AQSh aqshasy qazir 450-den asty. Búl joldama aqysyna әser etedi.

Mysaly, Tawaf Travel degen kompaniya basshysymen sóilestim. “Qajylyq saparyn bizneske ainaldyrdy, baghasy tym qymbat, nege mýftiyat tegin aparmaydy” degen kópshilik kókeyindegi saualdardy qoydym. Sondaghy jauap: Qajylyq sapardy úiymdastyru - búl belgili dengeyde biznes. Kompaniyada birneshe menedjer júmys isteydi. Saudiyadan qonaq ýi, kólik, tamaq mәselesin úiymdastyru, Qazaqstanda jýzdegen adamgha qújattar rәsimdeu, kiyim tiktirip, týrli oqu qúraldary men baspa ónimderin әzirleu, biylet alu siyaqty qyruar júmys bar. Valuta baghamy oinap túrghanda artyq tólem jasap, shyghyn bolatyn kezder de bar. Bilikti imamdardan gid taghayyndau, olardy tegin alyp baru taghy bar. Sebebi ómirinde bir ret baratyn sapar sapaly, dúrys, sharighatqa say bolu kerek. Sonda osynsha júmysty úiymdastyru nәtiyjesinde, bәri dúrys bolsa, eshqanday oqys oqigha bolmasa әr adamnan 200$ shamasynda payda kóremiz deydi kompaniya basshysy.
Eng manyzdysy, qajylyqqa jappay baru, barlyq qalaghan adam baru mýmkin emes. Mal-mýlki, dýniyesi jetkender, Alla nәsip etkender ghana barady. Sondyqtan qajylyq qayyrymdylyq emes, jauapty sapar. Sosyn, elde keybir dәuletti jandar әkemdi jibermekshi edim, sheshem barsa dep edim dep qajylyq kompaniyalardan barynsha jaghday jasalghan komfort joldama súraydy. Qaghbanyng týbinde bolsyn, bes mezgil tamaq bolsyn, Arafatta kondisioneri bar shatyrda bolsyn dep talap etedi. Onday joldama, әriyne, arzan emes. Shamamen, biyl 10 myng $. Al múnday aqsha olargha sóz emes. Olar 6500$ túratyn joldamany mensinbeydi. Osydan kelip, qazaqtar auqatty, olar qymbat baghagha da kele beredi dep oilaydy saudiyalyqtar. Biyl mýftiyat arnayy saparmen Saud Arabiyasyna baryp әue biyletterining baghasyn 50$ arzandatyp, ózge de qyzmetterge barynsha jenildik súrap qaytty.

Toqeteri, qajylyq baghasyn arzandatu mýftiyattyq, qajylyq kompaniyalarynyng nemese memleketting qolynan keletin sharua emes. Sony úqtym. Demek, baghany arzandatyndar, nege tegin aparmaysyndar dep dauryghudyng qajeti az. Shamanyz jetse, barynyz. Jetpese, namazynyzdy oqyp, orazanyzdy ústap jýre beriniz! Al qajylyq sapargha niyet etken barsha jangha sapar sәtti bolyp, qajylyq qabyl bolsyn deymiz. Mekkeni kóru ózge músylmandargha da búiyrsyn. Áumiyn!

UPD Birden eskerteyin. Jazbada eshqanday mýdde joq. Post ýshin bir tiyn tólenbegen. Sosyn qajylyq baghasy arzandasa quanamyn, arzandauyna esh qarsylyghym da joq. Bireudi kinәlaghym da kelmeydi.

Postta aty atalghan kompaniyamen әkemizdi qajylyqqa jiberu josparda bar. Júrt qatarly aitylghan aqshany tóleymiz. Nege qymbat degendi sizder siyaqty kompaniyadan súradym. Sony post etip jazdym. Astar izdep әure bolmanyzdar.

Jaras Niyazbek

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347