Qazaqtyng úly oishyl, danyshpan aqyny Abay ólenderin qanshama ghalymdar taldady. Bizding biluimizshe solardyng ishinde ýsheui ghana Abay ólenderine syn aitypty. Olar: A.Baytúrsynúly, M.Áuezov jәne T.Álimqúlov.

Men búl jerde jiyrmasynshy-otyzynshy jyldardaghy belgili Kenestik әdebiyet synshysy Ghabbas Toghjanúlyn esepke almadym. Sebebi, Kenestik sayasattyng «taptyq túrghysynan» jazylyp, Abaydy «bilimsiz, dindar, kósilip otyryp, keninen tuylghan, teren, ýlken temaly poeziya jasay almady»,– dep synaghan Ghabbas Toghjanúlynyng «Abay» atty ghylymy monografiyasynan adal syn, tereng zertteu men әdeby teoriyalyq túrghydaghy taldaulardy kóre almadyq. Sondyqtan da, Gh.Toghjanúlynyng Abay turaly syny, birjaqty qaradýrsindeu jazylghan qarabayyr enbek bolyp kórindi.

Eng alghash ret Abay ólenderi turaly syny pikir aitqan A.Baytúrsynúly: «Jalghyz-aq mini bar. Ol min – óleng bunaqtary tekserilip ornyna qoyylmaghandyq. Onyng oqyghanda ya әnge salyp aitqanda kemshiligi zor bolady. Dauystyng aghynyn búzyp, ólenning ajaryn ketiredi. ...Búl kemshilikti týzeuge bolady. Ólenning ýsh buyndy bunaqtary men tórt buyndy bunaqtary almasyp ketken jerlerin alyp, óz ornyna qoysa týzeledi. Múnan basqa Abay ólenderinde min bar dep óz basym aita almaymyn»,- dep jazdy. («Qazaq» gazeti. 1913 jyl)

Qazaq әdebiyeti teoriyasynyng negizin salushy, tilshi-ghalym A.Baytúrsynúly 1913 jyly jazghan «Qazaqtyng bas aqyny» atty maqalasynda Abaydyng qay ólenderining bunaqtarynyng orny auysyp ketkenin naqty atyn atap jazbapty. Búl tústaghy oqushynyng týsinigi men bilim dengeyin eskergen A.Baytúrsynúlynyng búl maqalasynan ony kýtuge de kerek emes. Avtordyn: «Ólenning ýsh buyndy bunaqtary men tórt buyndy bunaqtary almasyp ketken»,-deuine qaraghanda, A.Baytúrsynúly Abaydyng aralas buyndy «Boyy búlghan», «Taygha mindik», «Sen meni ne etesin», «Ata-anagha kóz quanysh» sekildi ólenderining birin tilge tiyek etti me eken,- dep, joramaldadyq.

1909 jyly Sankt-Peterburg qalasyndaghy Boraganskiyler baspasynan shyqqan Abay ólenderining túnghysh jinaghyna redaktorlyq jәne tekstologiyalyq taldau jýrgizilmegendikten, baspadan kóptegen qatelikter ketken. Onyng ýstine, búl tústaghy A.Baytúrsynúlynyng qolyna Abay ólenderining halyqarasynda bireuden bireu kóshirip jazghan qoljazba núsqasy týskenin eskersek A.Baytúrsynúlynyng Abay óleni turaly synyn tipten eleusiz, kishkene ghana syn dep qabyldaugha bolady.

Abay ólenderi turaly A.Baytúrsynúlynyng synyna qaraghanda M.Áuezov pen T.Álimqúlov syndarynda naqtylyq basym. Desek te, jetkizbek bolghan oiymyz jýieli de týsinikti boluy ýshin M.Áuezov pen T.Álimqúlov ómir sýrgen  Kenes dәuirindegi «Partiyalyq әdebiyet» bekitken әdeby zertteu men әdeby – syn jazudyng ózindik ýlgisi men pishinine az - kem toqtala ketudi jón sanadyq.

Ádebiyetti «iydeologiyalyq tәrbie qúraly» retinde paydalanghan Kenestik jýiede – әdeby zertteuler men әdeby - syn maqalalar jazudyng qalypty ýlgisi men pishinin «partiyalyq әdebiyet» bekitip berip, әdeby shygharmalar men әdeby zertteulerdi «partiyalyq әdebiyet» senzura arqyly qatang baqylauda ústaghany tarihtan belgili. Ádebiy-syn maqala jazudyng «partiyalyq әdebiyet» bekitken ýlgisinen auytqugha eshkimning qúqyghy da bolmaghan, tәuekeli de jetpegen. «Partiyalyq әdebiyet» bekitken búl әdeby ýlgiden, sanaly ghúmyryn Kenes ókimeti túsynda ótkizgen M.Áuezov te, T.Álimqúlov ta attap kete almaghan.

Baghdarlay qarap, terenine ýnilsek, Kenes ókimeti túsynda jazylghan әdeby – syn maqalalar eki baghytty qamtyghan. Birinshisi: Kommunisttik partiyanyng sayasatyn nasihattaytyn – iydeologiyalyq baghyt. Sodan keyin keletin ekinshi baghyt – әdebiy-syn maqalada taldanyp otyrghan әdeby enbekting kórkemdigi men poetikasy. Siz qanday әdebiy-syn enbek jazsanyz da «partiyalyq әdebiyettin» kýndelikti nasihaty – «sayasy iydeologiyadan» attap kete almaysyz. Sonymen, Kenes ókimetining túsynda jazylghan әdebiy-syn enbekterde birinshi – Kenestik iydeologiya, sodan song baryp, әdeby shygharmanyng jetistigi dep sanalghan kórkemdigi men poetikasy taldanylghan. Bir sózben aitqanda, birinshi sayasat, sodan song baryp әdeby kórkemdik. «Partiyalyq әdebiyettin» búl qatang talaby – últ әdebiyetindegi ghylymy zertteuler men әdeby túrghydaghy syny taldaulargha keri әser etip, әdebiy-syn maqalalardyng bir qalyptan shyqqanday bolyp jazyluyna mәjbýrli jaghday tughyzdy. Biz jogharyda Gh.Toghjanúlynyng «Abay» monografiyasy Kenes ókimetining «taptyq iydeologiyasy» túrghysynan jazyldy dep, qansha jerden synasaq ta, M.Áuezov te, T.Álimqúlov ta Abay shygharmashylyghyn taldaugha arnaghan ózderining ghylymy enbekterinde jogharyda biz aityp ótken «partiyalyq talaptan» attap óte almay, Abaydy «iydeologiyalyq» túrghydan synaugha mәjbýr bolghan. Avtorlar shygharmashylyghyn iydeologiyalyq túrghydan synau, búl – partiyalyq talap bolatyn.

Kenes ókimetining osy aitylghan «partiyalyq talabyn» býgingi kýnning «tәuelsiz oy – tәuelsiz әdebiyet» deytin oy sarabyna salyp qarasanyz kýlki shaqyratynday mәsele bolyp kórinui mýmkin. Alayda, búl talap – halqymyzdyng basynan ótken «qan - qasap» zamanynyng qatal tarihy shyndyghy bolghany aqiqat.

Abay shygharmashylyghyn taldaugha arnaghan «Júmbaq jan» atty ghylymy enbeginde Abaydyng «Jaz» ólenin taldaghan T.Álimqúlov: «Búl ólende baydyng auyly suretteledi. Bay auyldyng jazghy sәn-saltanaty jyr bolady. Jalshylar ómiri kómeski qalady»,- dep [1.31 – bet] dep Abaydyng «jetilmegen әleumettik sanasyn» synap ótetin jeri bar.

Mine, osylay Abay ólenin «partiyalyq әdebiyetting iydeologiyasy» túrghysynan synaghannan keyin ghana aqyn ólenining kórkemdik quaty men poetikasy jóninde sóz qozghaugha bolady. Kenes ókimetining túsynda «partiyalyq әdebiyettin» iydeologiyasyn attap ótip, birden shygharmanyng poetikasy men kórkemdik quatyn sóz eter bolsanyz, sizding enbeginiz baspa betinen mәngilik jaryq kóre almay ketui bek mýmkin. Sondyqtan da, Kenestik avtorlar әdeby enbekti taldaghanda birinshi oryndy partiyalyq sayasattyng «nasihatyna» bergen. Kóptegen avtorlar Kenestik iydeologiyany nasihattaymyn dep, әdeby enbekting kórkemdik quatyn taldaugha az oryn qaldyrghan nemese mýldem taldamay ketuge mәjbýr bolghan. Mine,  osynday sebepterge de baylanysty, Kenes ókimeti túsynda jazylghan әdeby zertteuler men әdeby - syn enbekter sayasy iydeologiya әserinen bir jaqty, óte tómengi dengeyde jazyldy.

Mýmkin, «Kenes әdebiyeti» synnyng shekpeninen shyghyp, әli kýnge óz mektebin qalyptastyra almaghandyqtan da bolar, qazirgi әdebiyet syny da  tәuelsizdik túsyndaghy qazaq әdebiyetine baghyt-baghdar berip, býgingi qazaq әdebiyetining dýniyejýzilik әdebiyettegi alatyn ornyn anyqtap bere almay otyr. Onyng negizgi sebebi: Bizde tamyryn terenge jiberip, ózindik bet-beynesin qalyptastyrghan myqty әdebiy-syn mektebi joq. Ádeby syn bolmaghan jerde synnyng qos qanaty – zertteu men taldau bolsa da joq. Mening búl pikirimning keshegi Kenes ókimeti túsyndaghy qazaq әdebiyeti men býgingi tәuelsiz qazaq әdebiyetining syn janryna ghana qatysy bar. Bolmasa, Kenes ókimeti túsyndaghy qazaq әdebiyetin týgeldey joqqa shygharatyn pikirlerge men týp-tamyrymen qarsymyn.

Mening oiymsha, Kenes ókimetining túsynda bizde óte myqty últtyq jazba әdebiyetining negizi qalandy. Al, 60-90 jyldarda qazaq әdebiyeti әlemdik dengeyge kóterildi. Men búl pikirimdi dýniyejýzi әdebiyetinen habary bar maman - әdebiyetshi retinde aityp otyrmyn. Eng ókinishtisi sol: Biyik dәrejedegi әdeby synnyng joqtyghy men audarma isining aqsap túruyna baylanysty biz ózimizding әdeby jetistikterimizdi әlemdik dengeyde nasihattay almay kelemiz. Sóz reti kelip qalghan song ghana aityp otyrmyz. Bolmasa, búl – óz aldyna bólek túrghan ýlken taqyryp.

Degenmen, Kenes ókimeti túsyndaghy әdeby syn zertteu enbekterding barlyghy birdey tómengi dәrejede jazyldy dep oilap qalugha bolmaydy. Kenes ókimeti túsyndaghy «partiyalyq әdebiyettin» iydeologiyalyq sayasatyn «sipay qamshylap», ony ýlken sheberlikpen ainalyp ótken talantty әdeby zertteuler qazaq әdebiyet tarihynda barshylyq. Mine, sonday әdeby zertteulerding biri – M.Áuezovting Abay shygharmashylyghy turaly eluinshi jyldary jazylghan «Abay (Ibrahiym) Qúnanbayúly» atty ghylymy monografiyasy bolsa, ekinshisi Abay shygharmashylyghyn taldaugha arnalghan T.Álimqúlovtyng «Júmbaq jan» atty esse monografiyasy.

T.Álimqúlov ózining «Júmbaq janynda» Abaydyng «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai» óleni turaly: «Abay «Qarasha jeltoqsaqsan men sol bir eki ai» deytin óleninde auyldaghy tap qayshylyghyn jitirek kórip, tereninen ashady», -  dey kelip, [1.32 – bet] ólende suretteletin kedey men bay ýiining ómirin salystyra taldaydy. Ólendi «taptyq túrghydan» taldaghan avtor: «Áriyne, osynday tap qayshylyghyn kórgenmen, ashqanmen, oghan sayasy mәn berip, sayasy úrangha shaqyrarlyq dәrejege Abay jetken joq. Qoghamdyq qúrylystyng әdiletsizdikterin qanshama shenese de, onyng tórkinin týgel bilgen joq... Tap qayshylyghy ýgitpen bitise almaytynyn úghynbaydy»,- deydi [1.33 – bet]

Tәkenning dәl osy pikirin býgingi kýn túrghysynan taldap kórelikshi. Abay bir qazaqty bay jәne kedey dep tapqa bólmese de:

Kedeyding ózi jýrer maldy baghyp,

Otyrugha otyn joq ýzbey jaghyp, - dep kedeyge jany ashyp, el ýstinen kýn kórgen jebir top – by - bolys, atqa minerlerdi syn sadaghynyng uly jebesine baylap, olardy el denesindegi aiyqbas dert retinde surettep, qarapayym halyqty «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym»,- dep qalyng qazaqty elim,- dep eljirey sýietin búqarashyldyghy aqyn shygharmalarynyng ón-boyynan anyq angharylyp túrady. Aqynnyng osy búqarashyldyghyn tap qayshylyghymen shatastyru jón emes. Búghan qarap Abay zamanyndaghy qazaq qoghamynda tap qayshylyghy bolmaghan eken,- degen oy tuyndamasa kerek. Bizding aitpaghymyz: Abay óz shygharmalarynda tap qayshylyghyn jyrlaghan joq. Ol bir qazaqty bay jәne kedey dep ekige bólmegen últ aqyny. «...Zang quaty qolymda bar kisi bolsam, adam minin týzep bolmaydy degen kisining tilin keser edim»,- degen Abay (37 – qarasóz) barlyq qoghamdyq qayshylyqtardy oqu-bilim, tәrbie arqyly sheshuge bolady dep eseptegen. Tәrbiye, bilim-ghylym, morali mәselesine qatty mәn berip, tereng bilim, jaqsy tәrbie arqyly qoghamdy ózgertuge bolady,- dep oilaghan Abay, әleumettik qayshylyqtardy basqa jolmen sheshuge bolady dep eseptemegen de sekildi.

Kenes ókimeti túsyndaghy abaytanushylardyng barlyghy derlik, Abay ólenderindegi tap qayshylyghy dep, mysalgha aqynnyng «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai» ólenin alady. Sebebi, Abaydyng osy atalghan óleninen basqa birde-bir óleninde kedey ómiri turaly bir kórinis te surettelmeydi.

Anyghyna kelgende, Abay «Qarasha, jeltoqsan men, sol bir eki ai» óleninde kedey men bay ýiining ómirin Tәken Álimqúlov aitqanday taptyq túrghydan emes, realistik túrghydan suretteydi. Abay ne sezindi, neni kórdi – sol suretti shynayy týrde, realistik túrghydan óleng týrinde qaghaz betine týsirdi. Kedey nege kedey? Bay qalay bayydy? – degen súraqtar tónireginde aqyn Abay tipten oilanbaydy da. Sebebin taghy da qaytalaymyz: Abay qazaq halqyn tapqa bólmegen últ aqyny! Búl jerde Abaydyng halyqty bay jәne kedey dep tapqa bólgeni «partiyalyq әdebiyet» ruhynda tәrbiyelengen jazushy Tәken Álimqúlovqa kerek bolyp túrghan sekildi. Ol ýshin jazushyny kinәlaudyng esh qajeti joq. Búl – sol kezdegi týsinik boyynsha «ýstem taptan» shyqqan Abaydy kedeylerding «Kenes ókimetine» jaqyndatu ýshin abaytanushy ghalymdardyng oilap tapqan amaly edi.

Múhtar Áuezov te ózining Abay shygharmashylyghyn taldaytyn «Abay (Ibrahiym) Qúnanbayúly» atty ghylymy monorgrafiyasynda Abaydyng dәl osy «Qarasha, jeltoqsan men sol bir eki ai» óleni turaly: «Búndaghy ózi kórsetip bergen tap qayshylyghy qarsylyqtary arqyly Abay qazaqtyng enbekshi qalyng elining joghyn joqtap, sonyng tóniregindegi bar sheri men armanyn aitady»,- dey kelip: «Eng songhy joldarda... Bir qys saqta, tas bolma, sen de o qúrly,- deu arqyly aqyn, birjaghynan kedeyge sol auyrtpalyq hәlden shyghar jolyn atay almaydy. Ekinshiden, bay men eki arasyna bitimshi bolghanday anghar tanytady. Áriyne, aghartushylyq jolynda, qazaq kópshiligining qanaushy jauyn mol mysalmen, batyl synshyldyqpen keng ashyp bergen Abay, ózining zamanynda enbekshi elding tartysy qalay bolu kerek ekenin atap bere almaydy»,- dep jazady. [2.151 - 152 – better] Búdan ary qaray avtor, enbekshi elding tartysy qalay bolu kerek ekenin Tolstoy da bilgen joq,- degendey Leninning «Tolstoy – orys revolusiyasynyng ainasy» enbeginen dәiek sózder keltiredi.

Tәken de, Múhtar Áuezov te óz enbekterinde últ aqyny Abaydy kedey tabyna jaqyndatyp, sol tústaghy ýstem sayasat Kenestik iydeologiya arqyly úly aqyn Abay shygharmashylyghyn qazaq halqynyng sanasyna sinire beru ýshin amal oilap: «Kedeylerge jany ashydy, biraq, tap qayshylyghyn sheshu joldaryn taba almady, oghan tarihy jaghday mýmkindik bermedi»,- dep Abaydy kinәlaghan bop, ólende joq «tap qayshylyghyn» oidan tauyp, tereng bilimderining arqasynda,  qos klassik jazushymyz, Abaydy kedeyding «Kenes ókimetinin» arqasynda sәtti qorghap shyqqan.

Salystyrmaly týrde aitsaq: Múhtar men Tәkennin: «Abay kedeylerge jany ashydy. Biraq, tap qayshylyghyn sheshuding joldaryn kórsetip bere almady»,- dep Abaydy synauy, búl – Múhtar men Tәkenning әdebiy-syn zertteulerining iydeologiyalyq baghyty bolatyn. Mine, osy birinshi iydeologiyalyq baghyttan song ghana M.Áuezov pen T.Álimqúlov ekinshi baghyt, Abay shygharmashylyghynyng kórkemdigi men poetikalyq quaty turaly sóz qozghap, onyng keybir ólenderine syn aitqan.

M.Áuezov Abay shygharmashylyghynyng kórkemdik quatyn synauda aqynnyng «Ázim» poemasynan bastaghan. M.Áuezov: «Búl poemanyng taqyryby «Myng bir týn» ertegisinen alynghan. Ólendik qúrylysyna, keybir sóz kestelerinin, úiqastarynyng onshalyq Abay shygharmalaryna layyqty sheberlikke say kelmeytinine qaraghanda, búl poemany onshalyq jogharghy dәrejedegi kórkem shygharma deuge kelmeydi»,- dey kele: «Qalay da «Ázim» poemasy eng әueli bitpegen shygharma bolghandyqtan, ekinshi – kórkemdik sheberlik jaghynan kónildegidey qalyptanghan dastan bolmaghandyqtan, búl poema jónindegi týsinik sózderdi osy jogharyda aitqan jaylarmen ayaqtaymyz»,  - deydi. [2.196 – bet] Bir sózben aitqanda, M.Áuezov Abaydyng «Ázim» poemasynyng kórkemdik dengeyine kónili tolmaghandyqtan poemany terendete taldap, oghan syn-shyghasy etudi basy artyq júmys dep eseptegen sekildi.

Bas abaytanushy M.Áuezov ózining Abay shygharmashylyghyn taldaugha arnaghan «Abay (Ibrahiym) Qúnanbayúly» atty ghylymy monografiyasynda Abaydyng «Ázim» poemasyna qaraghanda «Masghút» poemasyn terenirek talday otyryp, «qatandau» synaghan.

M.Áuezov: «Sóitip, búl poemanyng oiy ómir oqighasynan, tartysynan tumaydy. Qayta sol oqigha tartysynyng bәri aqynnyng aqylynan tuady. Osynday sujetti әngime qúruda, surettep kórsetu ornyna, bayandaghysh oidy basshy etu arqyly, Abay búl poemanyng kompozisiyasyn oidaghyday tolyq kórkem, tútas etip shyghara almaghan. Ol әsirese, osy poemanyng ekinshi bóliminen angharylady. Kompozisiyalyq qúrylysta logika bolmay ketedi. Óitkeni, tútas kýrdeli sujettik qúrylystyng shartyna baghynsa, Masghúttyng qyzyl jemisti jegennen keyingi is-әreketteri bayan etilgenin kórsek kerek edi.

Al, Abayda olay shyqpaghan. Masghút qyzyl jemisti jep, әielderding dostyghyn aludyng ornyna, aqyldy kisi bolyp shyghady. Is jýzinde ol qyzyl jemisti jegen kisi emes, qayta ózi jemeymin degen aq jemisti jegen kisi bop, ýlken aqyl iyesi bop, tipti Shәmsijihan atanady. Aqyl parasaty jihannyng kýni bolghan delinedi. Dúrysynda, poema oqighasynyng alghashqy bóliminde jetken órisi boyynsha, әielder dostyghynan tughan minez oqighalar, sonyng ainalasyndaghy tartystar poemanyng ekinshi bólimining ýlken órisi boluy shart edi.

Al, Abayda – Masghút bar әiel qauymy týgil, bir әielding de dostyghyna dushar bolmaydy. Onyng ýstine poemanyng songhy bólimindegi «Jyndy su» motiyvi jәne odan tuatyn «júrttyng jyndy bolsa, aqyldy bolma, qosa jyndy bol!» deytin qortyndylar búl poemanyng alghashqy bólimindegi minez ben isterge logikalyq jaghynan da qiyspaydy»,- dep synaydy. [2.189 – bet]

Ataly sózge arsyz qarsy shyghady. M.Áuezovting poemadaghy tartys – ómir oqighasynan alynbaghan, aqynnyng aqylynan tughan jәne poemada oqighalar órisinde kompozisiyalyq tútastyq joq,- dep, Abaydyng «Masghút» poemasyna aitqan syn-pikirine eshkim de dau aita almas dep oilaymyz. Ádil syn. Syn – shyn bolsyn, - degen osy!

T.Álimqúlov ta ózining Abay shygharmashylyghyn taldaugha arnaghan «Júmbaq jan» atty esse-monografiyasynda Abay poeziyasynyng poetikasyn, onyng kórkemdik sipaty men janashyldyq erekshelikterining tabighy bolmysyn jan-jaqty talday otyryp, Abay poemalaryn da sóz etken. Abay poemalary turaly Tәken: «Ol ýsh dastan (poema emes) jazdy. Ýsheui de Abaydyng tabighy mýmkinshiliginen kóp tómen»,- dep [1.87 – bet] bir-aq qayyrghan. Búdan ary qaray avtor Abay poemalarynyng kemshin tústary mynau dep kórsete otyryp, taldaudy maqsat tútpapty.

Tәken Abay shygharmashylyghyn taldaghan «Júmbaq jan» atty esse-monografiyasynda qazaq әdebiyetinde qalyptasyp ketken tújyrymdardy teristey otyryp, Abay shygharmashylyghyn ózindik kózqaraspen taldaydy. Enbekting ghylymy qúndylyghy da osynda.

Mine, osy Tәkenning biz jogharyda aityp ótken «Júmbaq jan» atty zertteu enbeginde, mektep qabyrghasynan bastap, bizding sanamyzgha sinip, bolmysymyzben bite qaynasyp ketken «Abay ólenderinde min joq, min bylay túrsyn, Abayda ortaqol jazylghan nashar ólender de joq»,- degen tújyrymdy teristep, Abaydy synaydy.

Ol bylay deydi:

Qarashada ómir túr,
Toqtatsang toqsan kóner me,
Arttaghy mayda kónil jýr,
Jalynsang qaytyp keler me.

Júrt auzynda jattalyp, naqylgha ainalghan osy ólendi kemituge jol joq. Ádemi, beyneli shygharma. Biraq, jana ghana keltirilgen shumaqtarday shyrqau sheberlik, biyik mәdeniyet joq. Auyz әdebiyetinin, assa shyghys poeziyasynyng ýlgisine úqsap ketedi. Jatyqtyghymen qatar sheshendikke boy úrady»,-dey kelip: [1.38 – bet] «Endi osy Ospan haqynda basqa bayandy ólenine kelseniz, auyldyng әuenindey ala-qúla:

Keshegi Ospan aghasy
Kisining malyn jemepti.
Mal súraghan kisige
Joq, qaytemin demepti.
Quaty artyq oiy ken
Júrttyng bәrin shenepti.

Osynyng songhy eki jolynda ghana mәnisti minezdeme bar. Búghynqy sezim, ashyq oy bar. Ónge joldar – baghanaghy «bóz». «Kisining malyn jemepti, joq qaytemin demepti» degen siyaqty jyrdyng kóringen qazaqtyng qolynan keletinine kýmәn bola qoymas. Osy taqylettes: «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly, alasy az, qara kózi núr jaynaydy»,- dep keletin óleni de – ortaqol  dýniye. Endeshe, Abaydyng qalamynan shyqqan nәrsening bәrin altyn deu – әdeby kriyteriyge kórneu obal»,- dep jazady. [1.70 - bet]

Aluan týrli pikir men kózqarastan bas qúraghan әrkimning óz shyndyghy bar. Búl – zandy qúbylys. Tek qana Tәkennin: «Abaydyng qalamynan shyqqan nәrsening bәrin altyn deu – әdeby kriyteriyge kórneu obal»,- degen pikirimen kelispeske negiz joq. Alayda, Abaydy synaghan Tәken pikirine dau aitugha da, aitpaugha da bolady. Biz múny maqsat etpedik. Mәsele múnda emes. Mәsele: Abay shygharmashylyghyn óz enbeginde ghylymy negizde taldaghan Tәken Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly» ólenin «orta qol dýniye» dep synasa, Múhtar Áuezov te ózining ghylymy monografiyasynda Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly» ólenin synaghan.

M.Áuezov Abaydyng biz sóz etip otyrghan «Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly» óleni turaly: «Dәl  «Qaqtaghan aq kýmisteydin» túsynda Abaydyng kemshiligin synay ketu kerek. Múndaghy jetpegendik nemenede? Bizding bayqauymyzsha, Abay búnda jandy, tiri adamdy beyneleuding ornyna jansyz suret berip otyrghan siyaqty. Suretshining qaghazgha týsirip otyrghan portreti aiqynyraq seziledi. Ásem súludyng syrt kórkimen qatar sezimin, aqyl-minezin, adamdyq ishki dýniyesin berudi aqyn eskermeydi. Pasporttyq sipattau jasaydy.»,-dey kelip: «Ekinshi bólimi Abaydyng búl ólenin kompozisiyalyq tútastyq, kórkemdik kýiden aiyryp, әlsizdikke auystyryp әketedi. Onyng sebebi ólenning bas jaghy bir taqyryptan bastalyp, ayaq jaghy ekinshi bólek taqyrypqa auysqannan. Áuelde ish pen minez joq, tek syrt bolsa, keyin syrt joq, tek minez atalady. Basynda súlulyqqa sýisine sóilep, keyin úrsyp toqtaydy. Sonday ekiúdaylyq syrtqy týrden, aqynnyng teneu leksikasynda aiqyn kórinedi. Kýlkisi  «búlbúlday», dep  «ish qaynatatyn» jarastyq tauyp otyrghan aqyn, keyingi bólimde  «jyrtaqtap», «tyrtaqtaghan» degen tәrizdi, kelisimge shalghay, úrysqa jaqyn sózderdi qoldanady»,-deydi. [2.108-109-b]

T.Álimqúlovqa qaraghanda M.Áuezov Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenin tereninen talday otyryp synaghan.

Ras, Abaydyng búl óleni eki bólimnen túrady. Birinshi bóliminde «Alasy az, qara kózi núr jaynaghan» qazaqtyng has súluy surettelgen. Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» óleni bizge kóp jaghdayda aqynnyng «Attyng syny» ólenin eske týsiredi. Ol ólende aqyn at synynyng ýlken bilgiri atseyis retinde jýirik jylqynyng syrt belgilerin syrt belgilerin sanamalay kelip, túlpar tughan naghyz jýirikting qanday bolu kerek ekenin aitady. Qazirgi kýnge deyin jýirik attyng syrt belgilerin Abaydyng «Attyng syny» óleni boyynsha týgeldesek, kýni býginge deyin qazaqtyng naghyz has súluyn biz Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» óleni arqyly kóz aldymyzgha elestetemiz.

Jalpy, súlu qyzdyng tek qana syrt kelbetin suretteytin mysaldar tek qazaq әdebiyetinde ghana emes, batys jәne shyghys әdebiyetinde de molynan kezdestiruge bolady. Abay búl ólenin «anany kór de, mynany kór» deytin auyz әdebiyeti ýlgisinen bólek, erekshe ýlgidegi tolghanyspen jazghan.

Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenin synaghan M.Áuezov: «Ásem arudyng syrt kórinisimen qatar sezimin, aqyl-minezin, adamdyq ishki dýniyesin berudi aqyn eskermeydi. Pasporttyq sipattau jasaydy»,- dey kelip: «Qyzdyng is-әreketinen aitylatyny – tek «ajymsyz aq sausaghy, iske ynghayly deuge ghana bolady»,- deydi. [2.108-109 – better]

Meninshe, ólende qyzdyng is-әreketinen aitylatyny «iske ynghayly aq sausaghy» ghana emes, «Sóilese, sózi әdepti hәm maghynaly, kýlkisi beyne búlbúl qús sayraydyny» qayda qoyamyz?

Súludyng «búlbúl ýndi kýlkisi» men «әdepti hәm maghynaly sózi» onyng aqyl minezi men ishki seziminen habar berip túrghan joq pa?

Mening oiymsha, Áuezov dәl osy jerde «partiyalyq әdebiyettin» «bekitip bergen núsqauynan» attap kete almay otyr. «Partiyalyq әdebiyettin» syn – zertteu jazudaghy syzyp bergen «núsqau-ýlgisi» boyynsha, zerttelip otyrghan shygharma iyesining jetistikterimen qatar, maqala avtory mindetti týrde onyng kemshiligin de tabu kerek. M.Áuezov te «partiyalyq әdebiyettin» tap osy tapsyrysy boyynsha Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenin eki bólimdi dep kórsete otyryp, synap otyrghan sekildi. Bolmasa, osy ólenning birinshi bólimin «orta qoldy dýniye» dep synaytynday ne jol bar?

Ayta ketetin bir mәsele: «Abaydyng qalamynan shyqqan nәrseting bәrin altyn deu – әdeby kriyteriyge kórneu obal»,- degen [1.70 – bet]  T.Álimqúlov pikirimen tolyq kelisemiz. Úly aqyndar qalamnan tughan shygharmalardyng bәri, shetinen «shedevr» bolghan dýniyejýzi әdebiyetinde birde-bir mysal joq. Adamzat tarihyndaghy kóptegen úly aqyndardyng tipten, sol aqyndardyng ataghyn aqtay almaytynday, atyna layyqsyz, tipten әlsiz, әljuaz ólenderi bolghan. Búl – anyq! Biraq, biz Abaydy búl aqyndar tobyna jatqyza almadyq. Sebebi, Abay ólenderi ishinde sezimge shalaghay, maghynasy joq, Abay atyn aqtay almaytynday birde-bir óleni joq. Al, aqyn shygharmashylyghyndaghy Tәken tilimen aitqanda «orta qol» dýniyening boluy, ol – әrkimning óz talghamyna baylanysty sheshiler mәsele.

Eger, biz Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenin әdeby –teoriyalyq túrghydan taldar bolsaq, ólenge qoyylar negizgi ýsh talap – yrghaq, úiqas jәne maghynaly mazmún ólenning óng boyymen bir arnagha qúiylyp kep, óz órisin әdemi tapqan.

Qazaqtyng belgili әdeby teoretiygi akademik Z.Qabdolov óleng turaly: «Óleng – erkin sóilenetin jay sózder tirkesi emes, yrghaghy men úiqasy belgili qalypqa týsken, shumaghy men bunaghyna deyin belgili tәrtipke baghynghan naqysty sózder tizbegi»,- deydi. [3.259 – bet]

Avtor aitqan «naqysty sózder tizbegi», ol – ólenning mazmúny nemese ólende aitylghan oidyng maghynasy. Ólendegi yrghaq, úiqas, bunaq, shumaq – búlar ólenning syrtqy týri, yaghny formasy bolsa, ólende aitylghan oy – ólenning ishki maghynasy. Abaydyng «ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsy» dep óleng sózge qoyghan talaby, ol – jyrdaghy forma (pishin) men maghyna ýndestigi.

Mine osynday әdeby teoriyalyq talap túrghysynan kelgende a-a-b-a týrinde úiqasyp, qara óleng pishiminde jazylghan Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» óleni «orta qol dýniye» dep kemsiterliktey óleng ba? Meninshe, Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng maghdayly» óleninde aqynnyng basqa ólenderindegidey tereng oi, shyrqau sheberlik bolmasa da syrtqy pishimi men ishki mazmúny әdemi ýndesip, aqyn surettegen súludyng syrt-sipaty aishyqtana órilgen. Bir sózben aitqanda, yrghaghy men mazmúny әdemi ýndesken Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng maghdayly» ólenin nasharlau óleng deu bylay túrsyn, orta qol dýnie dep aitugha da esh negiz joq.

M.Áuezov dәl osy óleng turaly: «Ólendi kompozisiyalyq tútastyq pen kórkemdik kýiden aiyryp, әlsizdikke úryndyryp otyrghan ekinshi bólimi»,- dep [2, 109-bet] óte dúrys kórsetken. M.Áuezovting osy pikirin bet-perde etip, Abaydy synaghysy keletinderding barlyghy da aqynnyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenin mysalgha keltiredi.

Al, endi Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining eki bólimdi ekenine qanday dәlel bar?

Ras, M.Áuezov úly jazushy, ghúlama ghalym, «Abaytanu» ghylymynyng negizin salghan – bas abaytanushy.

Biraq, múnyng barlyghy Abaydyn  «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining eki bólimdi ekendigine dәlel emes.

Belgili abaytanushy ghalym, akademik Z.Ahmetov Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenindegi qayshylyqty jazylghan ekinshi bólimi turaly: «Osy ólendegi tosyn nәrsedey kóringen qarama-qayshylyq ómir shyndyghynan alys dep ýzildi-kesildi aita alamyz ba? Shynynda da, aqyn qaradan qarap otyryp, oida joq jerden qyzdardyng minezine kýdikpen qarap, júlyp alghanday:

Qanday qyzda lәzzat bar jan tatpaghan.
Súluy búl zamannyng tek jatpaghan,-

dep, ala jónelgennen kóri aldymen qyzdyng súlulyghyn, әdemiligin sýisine beynelep, syrt pishinin, kórkin qyzyqtay kelip, әtten, kórkine ýnemi minezi say kele bermeydi-au dep, ókinish bildirgeni qisyndy emes pe?» - deydi. [3, 211-b]

Ólenning ekinshi bóliminde jýieli qisyn da, «Átten, súlu qyzdyng kórkine minezi ýnemi say kele bermeydi-au»,- dep, ókinish bildirgen aqyndy da kórip otyrghanymyz joq. Ólenning ekinshi bóliminde aqyn aqyldyng salmaghyn jigitterge artyp, ólenning birinshi bólimindegi «Sózi әdepti hәm maghynaly» súlu qyzdy:

Súluy búl zamannyng tek jatpaghan,
On seziz, on toghyzgha tolghannan son
Almasy ókpe bolar qol batpaghan,- dep, miney týsip, qyzdar turaly M.Áuezov tilimen aitqanda «jyrtaqtap, tyrtaqtaghan» degen tәrizdi kelisimge shalghay, úrysqa jaqyn sózderdi qoldanyp baryp toqtaydy.

Bir sózben aitqanda, ólenning birinshi bólimi men ekinshi bólimi aralyghyn baylanystyryp túrghan eshqanday qisyndy jýie joq. Sondyqtan da, Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» óleni eki bólimnen emes, bir-aq bólimnen túrady dep oilaugha tolyq negiz bar. Al, ólendegi ekinshi bólim, ol mýldem basqa ólen. Ólendegi ekinshi bólim mýldem basqa degen oiymyzdy tarqata týsindirmes búryn Abay ólenderining jinalyp, taraluy jóninde bas abaytanushy M.Áuezovting mәlimetin keltire keteyik.

M.Áuezov: «98-jyly osy óleng jazylghan song (avtor búl jerde Abaydyng «Ólsem ornym qara jer» aityp otyr. N.M.) ghana ózining búryn jazghan barlyq ólenderin jinalsyn degen. Bizge búl júmys qanshalyq ghajap kórinse de, osy 98-jylgha sheyin Abaydyng ólenderi jinalmaghan bolatyn da, Abay ózi bir jazyp tastaghan ólenin qaytadan joqtap «Pәleni-týgeni bar edi» dep eske alghan da emes. Árqashan keyde kitap oqyp otyrghanda, keyde jәy bir oilarmen qozghalyp otyrghanda, qolyna bir paraq qaghaz ben qaryndashty alyp, aitpaq ólenin jazyp tastaydy. Sony qasynda otyrghan balalary, inileri ya jay bir el adamdary bolsa da qaltasyna salyp, alyp jýrip ketedi. Sodan birden bireu jazyp alyp jattaydy, keybirin әnge qosyp, dombyramen aityp jýredi. Óleng jazu qyzmeti osy siyaqty bolghandyqtan, qazir de bizding qolymyzgha Abaydyng óz qolymen jazghan sózderining birde-biri jetpey otyr»,- deydi. [4, 153-b]

Sanaly ghúmyryn Abaydyng ómiri men shygharmashylyghyn zertteuge arnaghan ghúlama Múhtardyng sózine kýmәnmen qaraudyng reti bolmas. M.Áuezov zamanynan beri qaray da ózgerip ketken eshtene joq. Dәl býgingi tanda da Abaydyng óz qolymen jazylghan qoljazbasy tabylmay, qazirgi zamannyng kýlli abaytanushylary Abaydyng óz qolymen jazylghan jarty paraq qoljazba ólenine zar bolyp otyrghany jasyryn syr emes.

Búl jerdegi anyq bir mәsele – Abaydyng óz qolymen jazghan qoljazbasynyng bizge jetpegendigi. Áriyne, búl jaghday qazaq mәdeniyeti men әdebiyeti ýshin orny tolmas ókinish ekeni ras. Qansha jerden ókinishti bolsa da, búl – tarihy shyndyq!

Demek, Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining eki bólimnen túratyndyghyna eshqanday tarihy dәlel joq! Sebebi, búl tarihy shyndyqty joqqa shygharatynday Abay qoljazbasy bizge jetpegen.

Abay ómiri men shygharmashylyghyn jan-jaqty tanyp bilude Abay úrpaqtary men Abaydyng kózin kórgen zamandastarynyng Abay turaly jazyp qaldyrghan estelikterining atqarar róli zor. Mine, osynday qúndy estelikterding biri – Abaydyng úly Túraghúl Abayúlynyng esteligi. Túraghúl ózining «Ákem Abay turaly» atty esteliginde Abaydyng óleng jazyp otyrghan shabytty kezin jazyp qaldyrypty. Túraghúl Abayúly: «Sol óleng jazardaghy týri: Óni qashynqyryp, azyraq entikken kisidey tanauy kebinkirep, kózi jasauranqyraydy, estilir-estilmeystey ghyp kýnirengenning ishinde kýbirlenkirep, jazyp ketkende, kóp toqtalyp oilana bermeydi de, qayta syzyp týzetpeydi de, ólenning tyghyny suyrylyp ketkenge úqsaydy»,- deydi. [5, 180-b]

Kórdinizder me, shabyt ýstindegi Abay kóp oilanyp, syzyp-týzetpey, ólendi bir demmen jazghan.

Al, endi Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining ekinshi bólimi basqa óleng degen óz oiymdy úly ghalym әl-Farabiydin: «Ghylym – dәlel men dәiek, sodan song logikalyq jýie»,- degen tújyrymy boyynsha tәpsirlesek: Abaydyng búl atalghan «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining ekinshi bólimi bolghan-bolmaghanyna eshqanday ghylymy dәlel de, dәiek te joq. Sebebi, Abaydyng ózi jazghan qoljazba bizge jetpegen. Bizge qalghany tek qana, qisyndy-logikalyq jýiege salyp, óz oiymyzdy dәleldeu...

Abay ólendi kózi jasauranqyrap, kýbirley otyryp, bir demmen jazyp shyghatynyn qasynda otyryp, aqynnyng óleng jazghan shabytty kezin kózimen kórgen balasy Túraghúldyng ózi jazyp otyr. Túraghúl Abayúly jazyp qaldyrghan aqyn Abaydyng óleng jazghan shabytty sәtin logikalyq-qisyndy jýiege salyp kórelikshi...

Sonymen, sonshalyq súlu qyzdyng sipatyn shabytty kýide, kýbirlenkirep kózi jasaurap, bir demmen jazyp otyrghan aqyn Abay, shabytty kýiinen bir ainalymgha kelmey taban astynda ainyp, «qol batpaghan almasy ókpe bolyp», «tyrtaqtap», «jyrtaqtaghan» dep, osynyng aldynda ghana «sóilese sózi әdepti hәm maghynaly»,- dep ózi surettegen aqyldy da, súlu qyz turaly logikalyq jýiege syiymsyz, aldynda ghana aityp otyrghan oiyna mýldem kereghar, qarama-qarsy maghynadaghy óleng jazuy mýmkin be?

Meninshe mýmkin emes. Aqyn Abay «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining biz qazir ekinshi bólimi dep jýrgen bólimin mýldem basqa kezde jazghan. Óitkeni, ólenning eki bólimin bir-birine jalghap túrghan eshqanday logikalyq qisyn joq. Ólendi óner hәm tәrbie qúraly dep týsinip, ólenning әr sózin kirpishpen qalaghanday etip óz ornyna qoyyp, ólenning ishki maghynasyn basty oryngha shygharatyn, ólenine basy artyq bir sózdi orynsyz qoldanbaytyn, ghajap stilist úly reformator aqyn Abay, óleng arqyly qisyngha kelmeytin, jýiesiz oy aituy mýmkin emes.

Sonymen, dәl osy tústa: logikalyq túrghydan bir-birimen mýldem qiyspaytyn Abaydyng eki óleni qalaysha keyingilerge bir óleng bolyp jetken? – degen zandy súraqtyng tuyndauy qisyndy da jýieli. Búl taraptaghy bizding oiymyz mynau:

Birinshiden, Abay ólenderin qaltasyna salyp alyp ketip, bir-birinen kóshirip jýrgender «Qyzdar turaly jazylypty ghoy» dep, Abaydyng eki ólenin bir óleng etip, bir-birine jalghap aityp ketui mýmkin.

Ekinshiden, «partiyalyq әdebiyet» núsqauymen Abaydy «synaugha syltau» izdegen M.Áuezovting ózi de Abaydyng eki ólenin bir óleng dep qarastyruy da bek mýmkin. Qalay desek te, Abaydyn  «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining eki bólimining arasynda qisyndy jýie men bir-birine jalghasyp jatqan tәrbiyelik oidyng joq ekeni kózge aiqyn kórinip túrghan anyq mәsele.

Sondyqtan da, Abaydyng «Qaqtaghan aq kýmistey, keng mandayly» ólenining ekinshi bólimin alyp tastap, Abay ólenderining keyingi basylymdarynda ólendi ekige bólip, әr bólimdi jeke óleng retinde bólek basqanymyz jón bolar.

Paydalanghan әdebiyetter

1. Álimqúlov T. «Júmbaq jan». Zertteuler men maqalalar. Almaty, «Jazushy» - 1978.

2. Áuezov M. Jiyrma tomdyq shygharmalar jinaghy. T Monografiya men maqalalar. Almaty, «Jazushy» - 1985.

3. Úly dala túlghalalary. Abay (Ibrahiym) Qúnanbayúly. Almaty, «Ádebiyet әlemi» - 1913.

4. Áuezov M. Abaydy bilmek paryz oily jasqa. Almaty, «Sanat» - 1997.

5. Abay turaly estelikter. Almaty, «Qalamger» - 2018.

Núrghaly Mahan

Abai.kz