Alash qozghalysy - HH ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Resey imperiyasynyng otarlyq biylik jýiesine qarsy baghyttalghan últ-azattyq qozghalys. Alash qozghalysynyng basty maqsaty - qazaq elining ózin-ózi basqaru, yaghny últtyq mýddesin qorghay alatyn memlekettik jýie qúru qúqyn metropoliyagha moyyndatu, týbinde derbes memleket qúru, qazaq jerlerine ishki Reseyden qonys audarugha shek qoy, әlemdik ozyq tәjiriybeni paydalana otyryp, dәstýrli mal sharuashylyghyn órkendetu, sonymen qatar eginshiliktin, ónerkәsipting damuyn qamtamasyz etu, rynoktyq qatynastargha jol ashu, jeke adam qúqyn jәne basqa demokratiyalyq prinsipterdi qadir tútu, últtyq mәdeniyetti órkendetu, oqu jýiesinin, tilding damuyna qajet sharttar týzu boldy. Kórip otyrghanymyzday, arada bir ghasyrday uaqyt ótkende osy úly múrattar egemen qazaq elining memlekettik ústanymdaryna ainala bastady. HH ghasyr basyndaghy Alash iydeyasy últty iydeya retinde algha shyghyp keledi. Songhy jyldary últtyq, ruhany túrghydaghy birqatar bataly isterge múryndyq bolyp, abyroymen atqaryp kele jatqan Qaraghandy «Bolashaq» uniyversiytetining «Álihan Bókeyhanovtyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti jәne Qazaqstan tәuelsizdigi» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya úiymdastyruyn sol memlekettik manyzdy iske qalyng búqaranyng nazaryn taghy bir audaru dep baghalaghan jón. Elimizding belgili ghalymdary, ziyaly qauym ókilderi erekshe yqylas tanytyp otyrghan osy iygilikti shara qarsanynda «Bolashaq» uniyversiytetining rektory, zang ghylymdarynyng doktory, professor, QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi N.O. DULATBEKOVPEN súhbattasqan edik.

- Núrlan Orynbasarúly, aldymen uniyversiytet kóleminde osy baghytta atqarylyp jatqan júmystargha toqtala ketseniz?

- Elimiz kólemindegi eng birinshi jeke menshik joghary bilim ordalarynyng biri bolyp sanalatyn «Bolashaq» uniyversiyteti janynda Ortalyq Qazaqstan gumanitarlyq mәselelerdi ghylymiy-zertteu instituty, «Miras» ghylymiy-zertteu ortalyghy, sayasy qughyn-sýrgin mәselelerin zertteumen shúghyldanatyn taghy bir ghylymiy-zertteu jәne tarihi-aghartu ortalyghy júmys isteydi. Olargha belgili ghalymdar M.Hamziyn, B.Rahymov, N.Júmadilovalar jetekshilik etedi. Songhy ortalyqtyng júmysy jóninde әngime bólek, al alghashqy eki mekeme negizinen últymyzdyng ruhaniy-mәdeniy-әdeby múralaryn úlyqtau, qayta janghyrtu, túmsa tarihymyzdyng týitkil tústaryna bayypty bagha beru, t.s.s. istermen shúghyldanady. Osy orayda halyqaralyq, respublikalyq, aimaqtyq dengeydegi kóptegen is-sharalar úiymdastyryldy. Olardyng júmysyna belgili ghalymdar, týrli salanyng bilikti mamandary kóptep tartyldy. Sonymen qatar uniyversiytet ghalym-oqytushylary, studentteri osynday mazmúndaghy alys-jaqyn shetelderde, elimiz ishinde ótip jatqan konferensiya, seminar, t.b. belsene at salysyp jýr. Múnday eki jaqty paydaly qarym-qatynastar uniyversiytetting josparly júmys kestesining aldynghy qatarynda túr, әrdayym basty nazarda. Sonday-aq tynghylyqty jýrgizilgen ghylymiy-zertteu júmystarynyng nәtiyjesinde sórelerde sarghayghan birqatar múraghat materialdary jalghannyng jaryghyna shyqty. Tanymdyq-taghylymdyq túrghydaghy kóptegen kitap-jinaqtar jaryq kórdi. Olar qalyng búqara arasynda ruhany silkinis tughyzdy, qyzu pikirtalas ózegine ainaldy, kópshilik oqyrman qauym, bilgilikti maman-ghalymdar tarapynan layyqty baghasyn aldy. Basqasyn aitpaghanda, Qarlagqa qatysty kitaptar seriyasy, «Sәken Seyfulliyn», «Qaz dauysty Qazybek bi» ensiklopediyalary nege túrady? Demek, búl barystaghy júmystar jýieli týrde jalghasyn taba beretin bolady.

- Endi naqty konferensiyanyng ózine oralsaq. Ony osynday keng kólemde úiymdastyruda qanday maqsat ústadynyzdar, qanday mәseleler negiz boldy?

- Kózi qaraqty kópshilik jaqsy tanys - qazirde HH ghasyr basyndaghy Alash partiyasyna, últ-azattyq qozghalysyna, onyng ústanghan iydeyalaryna Tәuelsizdik túrghysynan janasha bagha berilip jatyr. Týptep kelgende, Alash iydeyasy qazaq memleketining quattylyghyn qoldaydy. Endeshe, osy mәseleni tereng taldap týsindirer kez jetti. Sonau 1917 jyly alghashqy qúryltayyn shaqyryp, tarih sahnasyna shyqqan «Alash» partiyasy qazaq ýshin, halyq ýshin qajet týiindi mәselelerdi qozghaghan bolsa, sol aitylghandar kýni býgin de manyzyn joghaltqan joq dep bilemiz. Demek bizge sol iydeyalardy janghyrtu - úly mindet.

Biyl «Alash» qozghalysynyng 95 jyldyghy. Osy orayda memlekettik dengeyde birqatar mәselelerdi atqarudy qyzu qolgha alghan jón. Mәselen, Alash arystarynyng ruhyn jas úrpaq boyyna siniru  ýshin Alash ilimin aldynghy qatargha shygharu qajet. «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda Alash qozghalysy jóninde tym jútang jazylghan. Sonyng saldarynan, mektep oqushylary Alash ardaqtylary jayynda tym az biledi. Osy orayda, oqulyqtardaghy olqylyqtyng ornyn toltyruymyz kerek. Ol ýshin «Alash» partiyasy, olardyng kósemderi ómirinen jazylghan maqala, tanymdyq-zertteu materialdaryna bәige jariyalasa da artyq bolmaydy. Sonyng nәtiyjesindey, kitaptar, oqulyqtar, zertteuler jazylyp, qysqametrajdy filimder týsirilip, joghary oqu oryndary men mektepterge taratylsa qúba-qúp bolar edi. Alash ardaqtylaryna arnap eskertkishter ornatu, múrajaylar salu da - býgingi kýnning kezek kýttirmes mindeti. Mine, atalmysh konferensiyany úiymdastyrugha osynday qadau-qadau manyzdy mәseleler alghyshart boldy.

- Konferensiya taqyrybyna Alash kósemi Álihan Bókeyhanovtyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti arqau bolghan eken. Osy jóninde ne aitasyz?

- Onyng da ózindik syr-sipaty bar. Álihan Bókeyhan - halqymyzdyng tarihyndaghy úly túlghalardyng biri, XX ghasyrdyng bas kezinde qazaq dalasynda keninen qanat jayghan últ-azattyq «Alash» qozghalysynyng negizin qalaushy jәne jetekshisi, Alashorda últtyq autonomiyasy Halyq kenesining tóraghasy. Tereng ziyat bilim, últ tarihyna qúrmet, qazaq halqynyng azattyghy men qúqyghy ýshin kýres - «Alash» qozghalysynyng jetekshisi Álihan Bókeyhannyng kisilik kelbetining bir qyry ghana. Ol - bir boyyna san óner, qarym-qabilet daryghan erekshe daryn iyesi. Ol - kýresker, qayratker, qalamger!

«Alash» qozghalysy jetekshisining is-qimyly men róli jóninde taghy bir taghylymdy túlgha Qoshmúhammed (Qoshke) Kemengerúly «Qazaq tarihynan» dep atalatyn tarihy ocherkinde: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy. Búl topty baulyghan - Álihan», - dep jazady.

Á. Bókeyhan qazaqtardy rugha da, jýzge de jiktemedi, әleumettik mәrtebesine de, bilimine qaray da bóle-jarmady. Qazaqty birtútas halyq retinde kórgisi keldi. Osy orayda ol úsynghan «Alash» atauy últty úiystyrugha múryndyq bolatyn tamasha iydeya bolyp shyqty. Búl iydeyany Álihan Bókeyhan Alash qozghalysy payda bolghangha deyin-aq әrdayym aityp jýrgen edi. Sonau 1910 jyldyng ózinde-aq «Qazaqtar» dep atalatyn tarihy ocherkinde qazaqtardyng soghys úrany «Alash degen miftik túlgha» ekenin atap ótken bolatyn. 1913 jyly jazghan «Qazaqtyng tarihy» dep atalatyn maqalasynda Alash atauyna terenirek toqtalyp, Alash atauynyng astarynda «jetekshi» degen maghyna jatqanyn aitady.

Mine, osynday úly túlghanyng ómiri men qoghamdyq sayasiy-qyzmetin jan-jaqty zertteu de býgingi kýnning kezek kýttirmes keleli mәselelerining biri. Osy barysta óz tarapymyzdan birqatar júmystardy qolgha alyp, atqaryp jatyrmyz. Eng aldymen,  Álihan Bókeyhan men Nyghmet Núrmaqúlynyng sýiekterining kýli jerlengen Mәskeudegi Don qabirstanyndaghy bauyrlastar ziratyna ótken jyly eskertkish-taqta ornatyp qayttyq. Eki arysqa qoyylghan búl eskertkish - babalargha úrpaqtarynan taghzym. Aldaghy uaqytta Á.Bókeyhan ómiri men qyzmetin jan-jaqty, tolyqqandy zerttep ýlken ensiklopediyalyq túrghydaghy enbek shygharmaq oiymyz bar. Búl konferensiyany úiymdastyrudaghy negizgi maqsattyng biri de sol.

- Endi zanger-ghalym, alashtanushy retindegi óz izdenis órisiniz, shygharmashylyghynyz jóninde sóz etsek. Jaqynda «Alash ardaqtylary: Sankt-Peterburg izderi» atty kitabynyz jaryq kórgenin bilemiz. Osy jinaqtyng jay-japsary jayynda әngimelep berseniz?

- Alash tarihynyng ashylmaghan aqtandaq betteri jeterlik. Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan adamdardyng tarihyn kópten zerttep jýrmin. Sol izdenis jolynda Mәskeu, Sankt-Peterburg jәne basqa da shetelderdegi múraghattarda boldym. Sol sonarmen, ghylymiy-zertteu júmysymyzdyng órisine sәikes, ótken jyly birneshe ghasyrlyq tamasha tarihy bar, talay-talay túghyrly túlghalardyng tamyrly izi qalghan Sankt-Peterburg uniyversiytetinde arnayy bolghan edim. Ondaghy maqsat - osy ordaly oqu ornynda HIH-HH ghgh. toghysynda  bilim alghan Alash ardaqtylaryna, qazaq ziyalylaryna qatysty tyng derekter izdestiru, tabu bolatyn.

Uniyversiytet preziydenti, Resey Ghylym Akademiyasynyng akademiygi, ziyat bilim iyesi, zerdeli ghalym Ludmila Alekseevna Verbiskaya zor iltipatpen qarsy aldy. Kisiligi men kishipeyildiligin teng ústaghan, meni kem, aldy keng jaysang túlgha resmy qalyptan shyghyp, riyasyz peyil tanytyp, issapar barysyna oray jan-jaqty jaghday jasady. HIH ghasyrdaghy «qaranghy qazaq kóginen» «Aqqan júldyz» - úly Shoqannan keyingi tughan quatty tolqyn - J.Aqbaev, J.Seydaliyn, B.Syrtanov, A.Túrlybaev, R.Mәrsekov  t.b. qatysty osyndaghy múraghat qorynda saqtalghan materialdarmen tanysa otyryp, biraz tyng derekterding kózin ashtyq, orasan oljagha tap bolghanday kýy keshtik. Sodan olardy naqtyly múraghat derekterine sýiene otyryp, bir izge týsirip, ghylymy ainalysqa engizuge tyrystyq. Materialdardyng birazy elimizding týrli bedeldi basylymdarynda jaryq kórdi. Sol maqalalar shoghyryn belgili bir tәrtippen, bir jýiege keltire otyryp, oqyrmandar nazaryna kitap týrinde úsynudy paryz sanadym. Jinaq barysynda әrbir túlghagha jeke-jeke toqtalyp, tarihy túrghyda barlau jasaldy, ghylymy negizde bagha berildi. Naqtyly derek-dәiekter retinde múraghat materialdarynyng manyzdy degen kóshirmeleri kóptep keltirildi. Bәrine uaqyt, oqyrman tóreshi! Qazirgi ýrdiske say, ghalamtor jýiesine engizilgen enbekterge qatysty oi-pikirler, syn-eskertpeler etken enbek, tókken terimizding zaya ketip jatpaghanyn kórsetedi.

Álbette, Alashty әli de bolsa terendetip zertteu - bolashaqtyng enshisinde. Búl kitap ta sol ýlken arnagha qosylar bir sala ispetti. Bir sózben aitqanda, «Alash» iydeyasy - qazaq tútastyghynyng ústanymy, tiregi, ruhy. Búl baghytta babalar amanatyna qashan da adal boluymyz kerek. Últtyq namys, últtyq ruh, últtyq sana ghana bizdi saqtap qala alady. Últtyq ruh ólse memleket quatty bola almaydy. Sondyqtan da әrbir ónirde Alash tarihyn zertteu, Alash iydeyasyn nasihattau barlyghymyzdyng mindetimiz dep esepteymin!

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan - Jomart OSPAN,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

P.S.

Alash múrasyna, últ ruhaniyatyna arnalghan N.Dulatbekovting «Alash ardaqtylary: Sankt-Peterburg izderi» atty  kitaby jaryq kórgenin súhbat barysynda aitylghan edi. Búl kitapqa engen materialdardyng birqatary Abai.kz saytynyng «Alashorda» bólimine ornalastyrylghan edi. Tanymdyq hәm taghylymdyq túrghyda jazylghan maqalalar oqyrmandar tarapynan qoldau tauyp, qyzu pikirtalas ózegine ainaldy. Avtordyng sheshimi boyynsha, Alash múrasyna den qoyyp, atalghan taqyrypqa qyzyghushylyq tanytyp jýrgen zerdeli oqyrmandargha «Alash ardaqtylary: Sankt-Peterburg izderi» kitaby syigha beriletin bolady. Ol ýshin, pikir almasu bóliminde tolyq aty-jóninizdi, mekenjayynyzdy, poshtalyq indeksinizdi jazyp, bizge jiberiniz. «Abai.kz» sayt redaksiyasy pikirlerdi (ótinishterdi) qabyldap, súryptaghannan keyin, sayt oqyrmandaryna kitapty jiberedi.

«Abai.kz»