Hikayattar

Olar – ýsheu. Kәrim, Bóken jәne Múrat. Kәrim – top-tompaq, qyzyl shyrayly. Temir-tersekke ýiir. Boyy tapaltaq. Eki sózining biri «mәs–SA–ghanmen» bastalady. Bóken – sidighan aryq. Kóp oqidy, zerek.  Bilmeytini jerding astynda.  Al Múrat... Múrat jóninde sóz bólek.

Múrattyng әkesi joq. Anyghyn aitqanda, әkesi bar. Tiri. Biraq ol qazir, sheshesining aituynsha, «basqa elde, basqa jerde, basqa balalargha әke bolyp jýr». Demek, týtini basqa. Ákesi sonau súrapyl soghys jyldary Qap tauy jaqtan jer auyp kelgen eken. Az uaqyttyng ishinde shaghyn auylgha sinisip ketipti. Sodan kýieui soghystan habarsyz ketken osy Múrattyng sheshesimen dәm-túzy jarasyp,  birshama uaqyt bir shanyraqtyng astynda týtin týtetip túrypty. Dýniyege  Múrat  kelipti. Sodan kýnderding kýninde Múrattyng әkesining oiyna ne týskeni belgisiz, bir kýnde jinalypty da tughan jerine tartyp túrypty. Keterinde Múrattyng sheshesine bir auyz sóz de aitpapty.

Nege olay etkenin kim bilsin. Bala qiyaly «nege» degen súraqtyng tónireginen shygha almaydy. Ákesi әke bolyp birde-bir ret izdep kelmepti. Óz balasyn saghynbaytyn da adamdar bolady eken. Sheshesining de minezi qyzyq. Ákesining aty atalsa-aq jyny qozyp shygha keledi. Sondyqtan Múrat ózi ishtey oilaytyny bolmasa әkesi jayly súrap, mamasynyng mazasyn alyp, qytyghyna tiygisi kelmeydi. Al mamasy bolsa: «Sening әkeng de, shesheng de – men» deydi. Mýmkin, ras ta shyghar. Qazir ekeui naghashy aghasynyng ýiinde túrady. h

«Mәssaghan, altynshy klasty da bitirippiz ghoy!» dep Kәrim aitpaqshy, ýsheui biyl jetinshi klasqa ótken. Kәrimnin  ghana oquy ortalau. Al Bóken men Múrat ylghy maqtalyp jýredi.

Auyl Shaytantóbe dep atalatyn jotanyng teriskey túsynda.  Shanytyp jatady. Sol auyldyng alys shetinde myjyrayghan toqal tam bar. Onda Jusanbay degen shal kempiri ekeui túrady.

Birde sol toqal tamdy núsqap kórsetken Bóken әjesinen:

– Áje, Jusanbay atam auyldyng ishine nege kóshpey otyr? Ony júrt shaytan shalghan deydi ghoy, sol ras pa? – dep súraghanynda:

– E, qaraghym, nesin aitasyn, – dep kýrsingen әjesi, – Shóp qaynagha qaydan kóshsin. Ilgeride ýsh birdey balasyn sol ýiden soghysqa attandyryp salmady ma. Qúday-au, desenshi, tym bolmasa bireui qaytpady ghoy, solardyn. Súm soghys ýsheuin birdey jútty da qoydy. Solardyng әruaghyn kýtedi de. Qarashyqtarynyng kindik qany tamghan jerdi qalay qisyn... Shaldy shaytan shaldy degen jalghan sóz. Qonysy Shaytantóbege jaqyn jatqan song júrt aita beredi de...

Osydan eki ay búryn Jusanbay shal dýniyeden qaytty. Bir ghajaby, qart qaza bolghan kýni keshkisin kempiri de kóz júmdy. Auyrmay-syzdamay shalynyng sonynan jýrdi de ketti. Jaryqtyqtar, tirshiliginde tiri jangha tis jaryp, syr ashpaghan jandar edi. Sol býrkengen kýy kete bardy. Shanyraghyn shayqaltyp, ýsh birdey bozdaghynan aiyrghan soghys zardabyn teng bólisken qos qariyanyng molasyn auyl adamdary bir jerden qazdy. Olar ajal azabyn da, sýiekke týsken topyraq zilin de teng kóteruge keliskendey.

Qarttardan qalghan jalghyz belgi – aidalada qalqayghan toqal tam ghana. Onyng ózi mýjilip, әne-mine qúlaugha shaq qalyp túr. Azyn-aulaq mal-mýlikti jerleui men qyrqyna júmsaghan. Endi  qalghany – laymen sylanghan edenge tóselgen qyryq jamau eski kiyiz ghana.

Biraz kýnnen beri osy ýidi әlgi ýsh bala iyemdenip jýrgen. Býgin de osynda bas qosyp otyr.

– Átten, әk joq-au, әitpese myna ýidi han sarayynday danghyratyp qoyatyn edik, – dedi Múrat tóbeden týsken balshyq ornyna qarap.

– IYә, – dep qostady dostary.

– Sender bilesinder me, – dep Bóken ana ekeuin eleng etkizdi, – osy ýige iyrek kóshenin  balalary kóz salyp jýrgen kórinedi.

– Kim aitty?

– Ózderinen estidim.

– Ras pa?

– Shesni! – dep Bóken súq sausaghymen kenirdegin kesti.

– Mәssaghan, endi ne isteymiz?

Balalar ýnsiz otyryp qaldy. Jusanbay atanyng týtinin sóndirmeymiz, ýidi kýtimge alamyz dep kelisken edi. Myna habar shyndyqqa ainalsa... IYrek kóshening balalary búzyq. Ásirese, Núrbay aralassa myna ýiding bir-aq kýnde astan-kesteni shyghatyny sózsiz.

– It kerek! – dedi sәlden song Múrat.

– Ony qaytpeksin?

– Esik aldyna baylap qoyamyz.

– Terezeden týse almaydy deymisin.

– Sol da sóz bop pa. Ýidi ainaldyra sym tartamyz da, shynjyrgha shyghyrshyq taghamyz.

– Mynau  dúrys aqyl-ey! Bizding itti baylayyq. Qabaghan! – dedi Bóken tabylghan aqylgha quanyp.

– Mәssaghan, sening iyting kanden kýshik qoy, – dedi Kәrim. – Bizding targhyl tóbet she? Sony alyp keleyik.

Balalar osyghan kelisti.

Ymyrt ýiirile Kәrimning ýiindegi arsyldap túratyn targhyl tóbet úshty-kýili joghaldy. Keshki tamaqtan qalghan júghyndyny qúigha shyqqan Kәrimning sheshesi itti ornynan tappady. «Shynjyryn sýiretip ketken eken, bir bútaqqa  oralyp qalmasa jarar edi» dep oilaghan ol.

Búl kezde Kәrim, Bóken jәne Múrat ýsheui toqal tamda bolatyn. Targhyl tóbetti «qarauyldyqqa» qoyghan. Ýsheui әldekimdi kýtetin tәrizdi. Toqal tamnyng túsynan ótetin qasqa joldyng boyyna tesile qaraydy. Kóz baylanyp qalghan sәt. Shaytantóbede óli tynyshtyq. Tek sham ottary jarqyraghan auyl jaqtan birdi-ekili ýrgen itting qanqyly estiledi.

– Men bilsem, býgin ol búl tústan ótpeydi, – dedi Bóken kýdigin aityp.

– Nege?

– Sol... Mýmkin... taghy da iship alyp, bir jerde súlap jatqan shyghar.

– Sәl kýte túrayyq, – dedi Múrat. Sóitti de shýberekke orap alghan birdemeni ortagha tastay saldy. – Mә, mynany bastaryna baylap alyndar. Qorqynyshty bolady.

Shýberekting orauyn jazghan Kәrim ýndik tauyqtyng qúiryq qauyrsyndaryn kórip:

– Mәssaghan, múny qaydan aldyn? – dep tanyrqay súrady.

– Hiy-hiy-hiy... Ýidegi ýndikterding bireuin ústap aldym da... ha-ha-ha... qúiryq qauyrsyndaryn kesip aldym. Qyzyq bolady eken... hiy-hiy-hiy... qúiryq jaghy qushidy da qaldy!

– Aghang әkirendeytin boldy ghoy endi.

– Mening júlghanymdy qaydan bilsin. It qughan eken dep oilaydy.

– Shynynda da, mynau tamasha boldy-ey, – dep Kәrim basyna qauyrsyndardy dóngelendire baylap jatyp, – endi shaytannan ainymay qalatyn boldyq.

– Túrdybek dәl qazir keletin bolsa ghoy, biz oghan kórseter edik, adamdy qalay qorqytyp, jәbirleu kerek ekenin! – dep Bóken de alaqanyn ysqylap qoyady.

– Endi eshkimge qol kótermeytindey etemiz, ә.

– Aytpa deymin.

Kenet Shaytantóbening kýnbatys jaghynan týn týnegin aiqysh-úiqysh tilgilegen jaryq kórindi. Qúlaqqa emis-emis traktor  dauysy estildi.

– Kele jatyr! – dedi Múrat әinegi synghan terezeden syrtqa qarap. – Dayyndalyndar! Sheshininder!

– Mәssaghan, qalay?

– Tyrjalanash! Peshten kýie alyp bet-auyzdaryna jaghyndar! Mine, men qúsap... Sonda bizdi tiri kisi tanymaydy.

Balalar asyghys-ýsigis iske kiristi. Peshting kýiesin bir-birining ýsti-bastary men bet-auyzdaryna ayamay jaqty. Jyltyraghan kózderi ghana qaldy. Jyrq-jyrq kýlgende tisteri әppaq bolyp agharandap, rasynda da jyn-perige úqsap qaldy.

Alystan kóringen traktor – Túrdybektiki bolatyn. Myna ýsheui býgin sonyng jolyn tosyp otyr. Shaytantóbede shaytan bolyp qorqytpaqshy. Onyng da sebebi bar.

... Túrdybek Bókenning kórshisi. Ádemi әieli, eki balasy, sýiegin sýiretip әreng jýretin sheshesi bar. Júrt Túrdybekti «jynsoqqan» dep ataydy. Óitkeni, ol ýnemi iship alady da traktorymen Shaytantóbe jaqqa  baryp keledi. Sóitedi de «meni jyn soqty!» dep, ýi-ishining shәt-shәlekeyin shygharady. Áyelin quyp jýrip sabaydy. Mas kezinde tipti ayaushylyqty bilmeydi.

Keshe de iship kelipti. Ádemi kelinshegin tepkining astyna aldy deysin, aldy deysin... Eki balasy eki jaqqa bezip ketken. Aragha týsken kәri sheshe bir-aq iytergende qalpaqtay úshqan. Biraz auyl adamdary jinalyp «jyn–soqqannyn» jynyn әzer basty. Kelinshegi aghyl-tegil jylady-ay kep. Jazyghym ne, deydi bayghús. Onyng ornynda basqa bireu bolsa, bayaghyda-aq tórkinine tayyp túratyn edi. Al múnyng tayaqqa eti ýirenip ketken be, әlde... maskýnemdilikke salynghan Túrdybekti shynymen qimay ma, әiteuir, búl ýiden ketkisi joq.

Osy oqighany Bóken pen Múrat kózimen kórgen edi. Ádemi kelinshekti bas-kózge qaramay tepkilegende jandary týrshigip, et-bauyrlary eljirep ketti. Barqyraghan Túrdybekting basynan baqanmen bir-aq úryp jyq–qylary da keldi. Biraq oghan jolau qayda-a. Qolyna týskendi shiyryp túryp laqtyryp jiberedi.

Sosyn ekeui Kәrimning ýiine qaray túra jýgirgen bolatyn. Bolghan oqighany oghan jylamsyrap otyryp jetkizdi.

– Múnday әkeng bolghansha... – dep baryp tilin tistey qoydy Bóken. Múrattyng onsyz da syzdap otyrghan jýregin qozghap ketti me, onyng kózine mólt etip jas ýiirildi.

– Túrdybekti úrayyq, – dedi sosyn Kәrim.

– Qalay?

– Jabylyp.

– Álimiz jetpeydi ghoy, әitpese...

– Joq – dedi Múrat bir týrli qatulanyp, – biz ony úrmay-aq jylatamyz.

– Mәssaghan, qaytip?

– Kәdimgidey. Ol kýnde keshkisin Shaytantóbedegi toqal tamnyng túsynan ótpey me?

– E-e, iyә, iyә, ony sol jerden tosyp alyp, shaytan bolyp qorqytamyz deysing ghoy sonda, – dep Bóken Múrattyng oiyn týsine qoydy.

– IYә.

– Mәssaghan, mynau dúrys-ey!

...Álgi qarbalas dayyndyq osynday oidan tughan edi.

– Qazir bylay isteyik, – dedi Kәrim asygha sóilep. – Traktordyng jaryghyn kes-kestep ersili-qarsyly jýgireyik. Sonan song men traktordyng artyndaghy soqa tireytin temirine jarmasamyn da terezeni soqqylaymyn. Al sen, Bóken, targhyl tóbetti sonynnan ertip, traktordy shyr ainalyp jýgire ber.

– Men qiqugha basamyn, – dep Múrat ta janyp ketti, – neshe týrli dybysqa salyp, bәlemning bir esin shygharayyq.

– Dúrys. Biraq abaylandar, – dedi Kәrim, – Túrdybek jyndy traktorymen taptap ketpesin. Al, dayynbysyndar?

– Dayynbyz!

Ýsheui bir-birine qarady. Bastaryndaghy qoqyrayghan qauyrsyndar әjeptәuir ses kórsetetin tәrizdi. Mәz bolyp kýlisip alghan olar jalanash etin shapaqtap, jýgire jóneldi.

Búl kezde traktor da ayandap jalghyz ýige kelip qalghan edi. Túrdybek qaydan ishkenin kim bilipti, taghy da qyzu. Múnday adamgha daua joq kóri–nedi. lzdep jýrip ishedi-au, shamasy. Júmysqa shyqqanda jan qaltasyna sala kete me, әiteuir...

Túrdybekting eki kózi qantalap ketken. Aldyna tesile qarap, әldekimge qyjyry qaynap, tisin shaqyr-shaqyr qayraydy. Áne, anau kóringen Ju–sanbay shaldyng júrty. Shaldy shaytan iyektedi deushi edi, sol ras boldy ma, kempiri ekeui bir-aq kýnde kaput boldy ghoy, dep oilady ol. Al meni, myna meni jyn soqqan!..

Osylay oilaghany da sol edi, jaryqty kese-kóldenendep ýsh qúbyjyq jýgirip ótti. Túrdybekting jýregi su ete qaldy. Kózin uqalap jiberip, aldyna qayta qaraghanda әlgi ýsh qúbyjyq erben-erbeng etip, endi qarama-qarsy jaqqa jýgirdi. Kózderi atyzday! Jarq-júrq etip jaryqqa shaghylysady.

Túrdybekting tóbe shashy tik túrdy. Dereu eki qaptaldaghy esikterdi jauyp, traktorynyng jýrisin bayaulatty. «Shaytan!.. Oipyr-ma-a-ay, shaytan!..» Qol-ayaghy dirildep ketti. Kenet jelke túsyndaghy tereze sart-súrt soghylyp, jabayy dybys shyqty. Búl baybalam salyp jan úshyra yrshyp túrghan edi, mandayshagha tóbesin ondyrmay soghyp aldy. «Rru-rru-u-u-u!.. Ha-ha-ha!.. O-o-oњo-њo!.. I-i-iњiy-њiy!..» Áldekimder saqyldap kýletin siyaqty, it bolyp ýretin siyaqty. Dýnie týgel dýrligip ketkendey. «Shaytan!...  Shaytan!..» Túrdybekte es qalghan joq. Jan-jaghy saqyr-súqyr sýiekke tolyp ketken tәrizdendi. Jaryqtan taghy bir qúbyjyq ótkende bayqap qaldy, shashy tip-tik eken! Tyrjalanash! Titirkenip ketti. Túla boyyn soyauday-soyauday tyrnaqtar osqylap, әldekim alqymynan ala týskendey. Arqasy jybyrlap, tóbe qúiqasy shymyr-shymyr etedi. Tereze men tóbeden soqqylaghan shaytan tap qazir kabinagha kirip alyp, qasynda otyrghanday kórinedi. Dausy shyqty ma, shyqpady ma, әiteuir yshqyna aiqay saldy: «Apa-a-a!... Óldim oibay, Orynsha-a-a...!

Áyelining atyn atauy múng eken, әjesi aitqan bir aqyl sanasyna sap ete qaldy. Tili kýrmelip, dir-dir etip: «Pissi-millә... pissi-millә... pis-lә» dep ýsh qaytalady. Osylay dese shaytan ýrkedi-mys. «Pyshaq, pyshaq, pyshaq!..», «Shaqpaq, shaqpaq, shaqpaq!...»

Myna shaytandargha pyshaqtyng da, shaqpaqtyng da qúdireti jeter emes. Ýrikken bireui joq. Qayta ýsheuine tórt ayaqty, tanaday taghy bireui qosyldy. Ars-ars etedi. «Kórmegenim osy edi, iyt-shaytan da bolady eken-au!...» «Meni jyn soqqan dep keudemdi qaghatyn edim, al endeshe!... Súraghanyýdy berdi Qúday...»

Qatty qoryqqany sonshalyq, tisi tisine tiymey, saqyldap barady. «Qala gór, janym... Mynau apamnyng qarghysy. IYә, iyә, apamnyng qarghysy búl. «Sen Orynshany úrsan, seni peri úrsyn!» deushi edi. Sol! Sol! Aytqany keldi!..»

Traktordyng artynda túrghan qúbyjyq endi esikke jarmasty. Ashpaq oiy bar sekildi. Kabinagha kirse múny qylqyndyrmaq-qoy. Búrylyp qaraugha jýrek qayda. Gazdy basa týsip, sol jaq rychagty qatty tartqan kýii ústap qaldy. Qúbyjyq sekirip týskendey boldy. Traktor bir ornynda shyr kóbelek ainala berdi, ainala berdi. Bir-eki mәrte qalt-qúlt etip audarylyp qala jazdady. Yshqynghan motor ýni jer jarady. Sosyn Túrdybek qasqa joldan baghytyn taydyryp toqal tamdy betke alyp barady. Tamnyng túsynda jalghyz ósken tal bar edi. Áldeqashan qurap, qúr qanqasy qalghan. Traktor arqyryp baryp soghan soghyldy. Kәri aghash shatyrlap, erbiygen eki bútaghymen jer tirey qúlady. Túrdybek oghan da qaraghan joq, traktoryn baryldatyp auylgha tótósinen tartyp bara jatty.

 

h h h

Kýlkige qaryq bolghan ýsheui qúlaghan aghashty kórip, solay qaray qústay úshty. Alghashynda olar toqal tamdy qúlatatyn shyghar dep dep zәreleri qalmaghan, Joq, әbýiir bolghanda Túrdybek quraghan aghashty qaqty.  Kәri taldyng tomary qos qúlash jerding topyraghyn qoparyp, syrtqa shyghyp qalypty. Bútaqtary byt-shyt bolyp shashylyp jatyr. Býiirden zer salyp qaraghan adamgha  jatysy namazgha ebedeysiz jyghylghan qart adamnyng beynesin elestetedi.

– Mәssaghan, tamyryn qoparyp ketipti! – dedi birinshi bolyp jetken Kәrim. Múrat әli kýlkisin tiya almay jýr.

– Bәlemdi әbden sastyrdyq. Terezeden kórdim, ha-ha-ha... býrisip qalypty. Eki qolynda eki kýlish... hiy-hiy-hiy!... Oy – ishegim-ay!..

– Qatyrdyq! Endi eshkimge tiyispeytindey boldy, – dedi qosyla kýlgen Bóken.

– Qol kótermek týgili, endigi jýkting astyna tyghylyp ýlgergen shyghar. Ha-ha-ha!..

–Mәssaghan, mynau nemene! – dedi kenet oiylghan jerding ainalasyna ýnilip jýrgen Bóken. Qolynda әldebir syryqtay zat bar.

– Ol ne?

– Qane?

– Mine. Mәssaghan, mynau qylysh qoy! Qylysh! Mine, mynau – saby... Mynau – qynaby...

– Qoyshy-ey, qane?

Múrat pen Kәrim túra úmtylyp, Bókenning qolyndaghy zatqa talasa qol sozdy. Shynynda da qylysh eken. Zauyttan shyqqan. Úzyndyghy bir metrdey. Biraq qansha tartqanmen qynabynan shygha qoymady.

– Tot basyp qalypty, – dedi Bóken.

– Tot bassa jermaygha  salu kerek!

– Ony qaydan alamyz?

– Toqal tamda bar emes pe?

– IYә, shynynda, Jusanbay atalardan qalghan jermay bar. Kettik!

– Toqtay túryndarshy, – dedi Kәrim jerge qarap, – taghy da qa–rayyqshy, bәlkim, basqa birdeme tabylyp qalar.

Ýsheui qaranghyda tórttaghandap jýrip jer sipalay bastady. Qoldaryna ilikken nәrseni kózderine taqap, barlay qaraydy. Osy sәt Kәrim baj ete qaldy. Qolyna әldene ilikken tәrizdi edi, onysyn kózine taqay berip, anaday jerge laqtyryp jiberdi. Álgi zat shaqúr-shúqyr etip agharandaghan kýii dóngelenip jata berdi.

– Ne boldy?

Kәrim sózge kelgen joq, bezip barady. Sonynan ekeui ilesti. Toqal tam­gha lezde-aq jetti.

Kәrimning eki kózi alaq-júlaq etedi. Qatty qoryqsa kerek, aptyghyp sóiley alar emes.

– Ne boldy-ey?

– Ana jaqta... janaghy jerde... bas!... Bas sýiek jatyr!... Adamnyng basy!..

Ekeuining de denesinen tok jýrip ótkendey boldy. Kәrim qolyndaghy qylyshqa qorqa qarady. Qolyma ústap túrghanym kezdeysoq jilik-pilik bolyp jýrmesin degen suyq oidan shoshyp qalsa kerek. Joq, qylysh. Kәdimgi qylysh.

– Auylgha keteyikshi, – dedi Kәrim әli de qaltyrap, – búl jerde shynymen shaytan bar siyaqty.

– Ketsek keteyik, – dedi Bóken de әzer túrghanyn sezdirip. – Biraq myna qylyshty qaytemiz?

– Qylyshty maghan berinder, – dedi  Múrat, – men tyghyp qoyayyn. Qazir auylgha ketemiz.  Qalghan әngimeni erteng osynda kelip sheshemiz.

Sóz osyghan tirelip, ketuge ynghaylana bergende Múrat qayta toqtatty.

– Áy, kýielesh-kýielesh bolyp auylgha tyrjalanash barasyndar ma? Kiyimderindi kiyip alyndar. Túrdybekti qorqytqanymyz jayly tiri jangha aitpandar. Jaray ma?

– Jaraydy.

Ýsheui apyl-ghúpyl kiyinip, auylgha qaray qústay úshty. Bir-birnen qalysar emes. Baryn salyp keledi. Ásheyinde býitip jaryspas. Artta qalyp qoysa әlgi bas sýiek bas salatynday. Quarghan qu sýiekting ózinen adam múnshama qorqady, al әlgi Túrdybekting jýregi jarylyp ketpegenine shýkirshilik, - dep oilady Múrat ala ókpe bolyp jýgirip kele jatyp.

Melshiygen týn bar tirshilikti qylghyp qoyghanday jana ghana ii-qii bolghan Shaytantóbening u-shuyn menireu tynyshtyqqa almastyrdy...

Kәrim ýiine jetkenshe jýgirdi. Ókpesi óship qala jazdasa da toqtaghan joq. Jana bas sýiekti kózine taqaghanda onyng tisteri shaqyr-shúqyr ete qalghanday bolghan. Toqtay qalsa, shap berip ústap alatynday kórindi.

Art jaghynan yrsyldaghan dybys  estilgende baqyryp jibere jazdaghan. Sóitse, targhyl tóbet eken. «Ket! Joghal!» dep  aiqay salyp edi, tóbet  «búghan býgin birnәrse kóringen be ?»  degendey biraz qarap túrdy da, óz jónimen ketti.

Jazdyng jayly týnderining biri emes pe, sheshesi Kәrimge tósekti dalagha salypty. Alqyna dem alghan ol sheshine salyp, aq seysepting astyna qoyyp ketti. Jýregi dýrs-dýrs soghady.  Bas sýiek kóz aldynan keter emes.

Kenet dәl qasynan shyqyr-shyqyr etip, sýiek qajalghanday boldy. Kәrimning jany múrnynyng úshyna kelip, kózin júma qoydy. «Sol! Quyp kelgen ghoy!» degen suyq oy sumang etti. Qúlaq salyp biraz jatty. Bay–qatpay ghana kórpening astynan kóz tastap edi... targhyl tóbeti tap qasyna jatyp alyp sýiek mújyp jatyr eken. «Tu-u!  Átene nәlet!» dep ornynan atyp túryp,  itti qanq etkizip bir tepti.

Ýige kirip jatpaqshy bolyp bir oqtaldy da kórpe-jastyqty tasugha erinip, qayta jata ketti. Úiqysy keler emes. Aspanda byjynaghan júldyz. Áne, anau túrghan «Shómish-júldyz». Ony «Jetiqaraqshy» dep ataydy dep ótkende tabighat tanu pәnining múghalimi aitqan bolatyn.  Dúrysy «Shómish-júldyz» dep ataghan ghoy. Shómishten aumaydy ózi. Jeti qaraqshygha úqsasa úqsamay ketsin! Ánebir tittey júldyz zymyrap jyljyp barady. Tipti tez qozghalady. Managhy ózderining alda-artyna qaramay zytqany sekildi...

Bir sәt oiy managhy qylyshqa  oiysty. Mektepte ýlgerimi ortalau bo–lyp, múghalimderding solghyn qabaghyna ilingen tanityn ol osy qylyshtan bir jaqsylyq kýtetin tәrizdi.

«Shirkin, janaghy qylysh Qobylandy sekildi bir myqty batyrdyng qylyshy bolsa... O, onda múny býkil auyl tóbesine kóterer edi-au. Toqsandyq qorytyndyda múghalimder: «E, Maytasov, senbisin... saghan Qobylandy batyrdyng qylyshyn tapqanyng ýshin-aq jaqsy bagha qonggha bolady. Otyr, otyra ghoy, Maytasov...» dep bәiek bolar edi. Onda klaskom Satysh ta: «Qashanghy synyp ýlgerimin keri tartasyn, qashan jaqsy ýlgirimge jetesin?!» dep jelkesinde zirkildep túrmas edi. O-o, shirkin!..».

Osynday oigha oranyp jatyp úiyqtap ketti de eleusiz týrde týs әlemine endi. Klasta otyr eken deydi. Barlyq balalar men múghalimder múny qadirlep, klaskom saylapty. Kýndeligi tolghan bestik. Satyshtyng ýlgerimi kýrt tómendep ketken eken. Búl sonyng jelkesinde túryp: «Qashan ýlgerimge jetesin?» dep súrayyn dese, ol múnyng aldyn orap, ózine dýrse qoya beredi. Dauysy tym ashy shyghady. Búghan múghalim mәz bolyp kýledi. Bir ghajaby, múghalim dep túrghany – ózining әkesi eken deydi...

Oyanyp ketti. Qarasa tap janynda әkesi qarqyldap kýlip túr. Tura janaghy týsindegidey. Kenk-kenk etedi. Álginde týsinde Satysh siyaqty edi, joq, sheshesi eken. Kýn arqan boyy kóterilip qalypty. Sheshesi búrqyldap jýr.

– Kýielesh-kýielesh bolyp... Qay oshaqtyng otyn jaghyp, kýlin shy–gharyp keldin?!. Ol kisi qatty ashulanghanda bolmasa, búlay búlqan-talqan ashulanbaushy  edi.

– Kýnimen oiyn, týnimen oiyn, oiynyng osylghyr! Kәshegar bolghannan saumysyng ózin?! Keshe ghana jughan myna aq seysep ne boldy, qu sheshek?!

Kәrim týkke týsinbedi. Kәshegary nesi? Ákesi nege kýledi? Sheshesi nege úrsady? Ánsheyinde ózimen-ózi otyratyn әjesi de betining әjimderin qyrtys-qyrtys qylyp, auzynda qalghan eki tisin aqsityp, mәz bop otyr. Búlardy qoyshy, myna ini-qaryndastaryna ne joryq, qolyn shoshaytyp. sonshama mәz bolghany nesi?

Esine endi týsti. Týnde shaytan bolghanda toqal tamdaghy peshting kýiesin bet-auzyna ayamay-aq jaqqan edi. Týnde kelgende sol kýiinde jata ketipti ghoy. Qorqyp jýrip juynudy úmytqanyn qarashy. Masqara! Asty-ýstine salynghan aq seysep pen jastyqtyng tysy qap-qara kýie. Ózi de yrjalaqtap qoya berdi. Qaytedi endi. Múny kórgen sheshesi odan әri kýiip-pisti:

– Nemenene jetisip kýlesin-ey?! Betim-au, endi qayttim? Mynany qarashy, kórpe-tósekting sau-tamtyghy qalmapty. Áy, qúrymaghyr, túr  bylay! Kóstiyip әli jatyr ghoy tipti. Qayda jýrip kýlge aunadyn?

– Bilmeymin...

– Bit bassyn seni! Bit basqyr, basqa jer qúryp qalghanday, oshaqtyng ishinde oinaghanyng qay sasqanyn?!

Mamasy әli de úrysa berer me edi, qayter edi, eger kórshi Jәmish apa kelip qalmasa. Búl ózi әngimeshil kisi. Sondyqtan júrt ony «Radio-apa» dep atap ketken. Qaydan estiytinin kim bilgen, әiteuir, auyldaghy janalyqtyng barlyghyn osy kisi bilip otyrady. Kimning ýiine kim keldi. kim ketti, ne boldy, ne bolghaly jatyr. bәrin-bәrin osy kisi biledi.  Tipti bәlen jerde apat boldy desen. sol jerge ózi baryp kórip kelgendey surettegende auzyndy ashyp tyndaudan basqa amalyng qalmaydy.

– Áy, Kýljan, tang atpay aiqaylap ne kórindi sonsha? Sol jaghynmen túrghanbysyn. Álde seni de shaytan shalyp ketti me, ha-ha-ha!..

«Shaytan» degen sózdi estigende Kәrimning qúlaghy eleng ete qaldy. Jәmishtin  bekerge sóilemeytinin biledi. Birdene bilgen ghoy.

– Sender estidinder me, – dep «Radio-apa» samauyrdyng ottyghyna sek–seuilding shoghyn salyp jýrgen Kәrimning sheshesinin  jeninen tartyp, – týnde Shaytantóbede Túrdybekke ýsh shaytan shabuyl jasapty. Shashtary tip-tik, qúbyjyq deydi. Birese adam, birese tanaday tóbet bolyp kórinedi deydi. Túrdybek es-týssiz ýige kelip, apasy men әielining ayaghyna jyghy–lypty. «Apatay, qarghysyndy qaytyp al. Búdan bylay araqty auzyma al–maytyn bolayyn. Ant eteyin!» dep keshirim súrapty. Ózi óli men tirining arasynda.

– Qoyshy әri, – dep Kәrimning sheshesi seninkiremedi, – sen de aitady ekensiz. Qazirgi zamanda qaydaghy shaytan?!

– Ibay-au, sózine bolayyn, shaytan zaman talghaydy eken ghoy sonda. Nanbasang әne, ana Túrdybekting ýiine qaray qoy. Áne, anau samauyrdy kóterip bara jatqan Túrdybekting tap ózi. Búryn onyng shay qoyghanyn kórip pe edin...

Kóshening arghy betinde kóz jeter jerdegi Túrdybekting ýy jaghyna Kәrim de qaraghan. Shynynda da Túrdybek sary samauyrdyng buyn búrqyratyp, ýige kirgizip bara jatyr eken. Kýlkisi kep ketti. Ýsh qúbyjyq deydi... Tana–day tóbet bop kórinedi eken deydi... Hiy-hiy-hiy!..

Myna habardy tezirek Bóken men Múratqa  jetkizu kerek. Sondyqtan ol juynyp bolghan song birer kese airandy simirip aldy da aqyryn jylystap bara jatyr edi, sheshesi bayqap qaldy:

– Áy, kóksoqqan, sen taghy da joghalghaly  baramysyn? Endi kimning oshaghyn tazalalaghaly barasyn?.. Uњ... saghan aitty ne, aitpady ne. Býginnen bastap ýige jat. Kórding be, Shaytantóbede shaytan bar eken. Búzyqtardy búghaulaydy eken. Sen kóksoqqandy týnde jatqan jerinnen kóterip әketse de sezbessin...

– Kәrimjan, esegindi suara ghoy, – dep osy kezde әkesi sózge aralasty. – Kesheli beri su ishken joq.

«Áp, bәrekeldi, osy әkem malades, ózime tartqan, dep oilady Kәrim quanyp ketip, mamamnyng túzaghynan bosatady da otyrady».

Esegine jaydaq mine salghan Kәrim sharbaqty ainala berip Shaytan–tóbege  qaray túra shapty. Jauyrynynda oiyghy bar esegin jeldirtip jetkende Bóken men Múrattyng sonda otyrghanyn kórdi. Osynda týnep shyqqan ba dersin. Qylyshty qynabynan suyryp qoyypty. Syrty tot–taghanymen qylyshtyng jýzi jarq-júrq etedi. Eki-ýsh túsy múqalghan siyaqty.

Kók eseginen domalay týsken Kәrim әli habardy jetkizuge asyqty:

– Estidinder me, qyzyq bopty! – dep, esegining basyn auylgha qaray búrdy da sauyrynan salyp qaldy. – Túrdybekti...

– Estigenbiz-ey, – dep Bóken jaybaraqat otyr, – bayaghyda-aq bilip alghanbyz.

– Neni estidinder?

– Túrdybekting apasy men әieline baryp jylaghanyn.

– Mәssaghan, ras-ey, – dep jelkesin qasydy Kәrim qysylynqyrap. Eng sonynan ózi qúlaqtanghanyna namystanyp ta túr. – «Radio apa» aitty ma?

– Endi kim aitushy edi ?

– Bәse-e...

– Aytpaqshy, týnde qalay úiyqtadyndar? – dedi Kәrim tóbeden týskendey etip.

– Qalayy... qalay? – dep Bókenning ishi qylp ete qaldy. Týnde dalagha salyp qoyghan tóseginen qashyp, sheshesining qasyna jatqan bolatyn. Myna qu sony sezip túr-au, shamasy dep oilady ol.

– Bylay... juynyp jattyndar ma degenim ghoy...

Súraqtyng mәnisin jana úqqan ekeui tyrqyldap kep jarysa kýldi.

– Mәssaghan, sonda sen juynbay jata ketting be?

– IYә...

– Ha-ha-ha!..

– Hiy-hiy-hiy!..

Kәrim mynalardyng mazaq kýlkisin elemegen bolyp, qylyshty qolyna alyp, ainaldyra qaray bastady. Salmaqty eken. Biraq jigitke onsha auyrlyq etpeytindey kórindi. «Qobylandy batyr múnday qylyshty qaytsin?!». Týndegi oiynyng byt-shyty shyqqanyna renjip te qaldy.

– E-e, – deydi qyryq qúraq kiyizde shalqalay jatqan Kәrim ornynan atyp túryp, – týndegi bas sýiekti baryp kóreyikshi.

– Davay!

– Kettik!

Ýsheui de úshyp týregeldi. Sosyn Múrat pen Bóken esikten,  Kәrim terezeden shyghyp, qara tal jaqqa qaray túra jýgirdi.

Kәri tal sol tenkiygen kýii jatyr eken. Sonyng týbin ainalyp biraz izdedi. Sýiek joq.

– It tistep ketkennen sau ma? – dedi Kәrim týnde iytining sýiek mújyp jatqany esine týsip.

– Qoyshy-ey, qu sýiekti it ne qylsyn.

– Kim biledi, týnde bizding tóbet birdeneni qajap jatyr edi...

– Anany qarandar! Mәssaghan!

Múrattyng dausy birtýrli qyryldap shyqty. Ne sybyr emes, ne da–uystap aitqan emes, týsiniksizdeu estildi. Ekeui ol núsqaghan jaqqa jalt qarap edi, on qadamday jerdegi shashylghan bútaqtar arasynda әppaq bop quarghan adamnyng bas sýiegi búlargha qarap jatyr eken. Aqsighan tisteri tiz qatar tizilgen. Eki kózding orny oiyq. Ýnireyip túr. Múryn orny da. Bir týrli ses kórsetip, aibat shegip jatqanday. Tizilgen tister shaqyr-shúqyr etip, aranday auyz әne-mine ashylyp, shap ete týsetindey.

Ýsheui bir-birine tyghyla týsti. Bóken týnde myna pәleni qolymen ústaghany esine týskende tipti titirkenip ketti. Balalar múnday bas sýiekti búryn mektepten kórgen. Biraq olar múnday sústy emes-tin. Sonda da bolsa Múrat bir basyp, eki basyp, sýiekke jaqyndady. Sonynan Kәrim jýrdi. Bóken tyrp etpey túrghan. Sosyn jalghyz qalghan odan da qauipti ekenin bildi me, aqyryn jyljy bastady.

Ekeui sonynan ilesken song Múrat batyldanyp ketti. Enkeye berip sýiekti qolyna aldy. Sol sәt kózding quysynan tyzyldap bir qara qonyz shygha kelmesi bar ma. Múrat baqyryp jiberip edi, Kәrim men Bóken tapyraqtap bezip ketti. Qara qonyz tyzyldaghan kýii jorghalap jayyna ketti. Kózding quysynan shyqqan anyq qara qonyz ekenine kózi jetken song ghana Múrattyng jýregi ornyna týsti.

– Ei, beri kelinder, – dep shaqyrdy qúlaqtaryn qayshylap anaday jerde túrghan ekeuin. – Qoryqpandar, kәdimgi qonyz ghoy...

Kәrim men Bóken qaytyp keldi. Biraq sýiekke jaqyndaugha jýrekteri daualamay túr. Múrat qarap túrghannan týk shyqpasyn bilgen son, ne de bolsa dep, bas sýiekti qayta qolyna aldy.

– Abayla, basty qolynmen ústama!...– dedi de kilt  tiyldy Bóken. Sózining sonyn jútyp qoydy. «Basty ústama, әkeng ólip qalady» demek edi. Múrattyng joq әkesin aityp, jýregin qozghap ala jazdady. Sosyn:

– Basty qolynmen ústama, qaltyrauyq bop qalasyn! – dep qosa qoydy. Taban astynda sóz tauyp ketkenine ózi de quandy. Onyng búl baqsylyq joramaly balalardyng kýlkisin keltirse de, búrynghyday mәz bola almay túr.

– Mә, – dedi Múrat sýiekti biraz ainaldyryp qaraghan song Bókenge, –dәnenesi de joq. Kәdimgi sýiek...

– Qorqamyn...

– Qoryqpa, mine, kórding be, – dep Múrat súq sausaghyn qos kózding quysyna jýgirtti. Bókenning de  eti ýirene bastaghan sekildi. Qolyn soza bergende Múrattyng basyna bir qulyq sap ete qalghany. Ol Bóken sýiekti qolyna alghanda baj ete qap, býiirinen týrtip qalyp edi, anau oibaylap túra qashty. Qashyp bara jatsa da qolyndaghy basty tastar emes, eki qolymen qatty qysyp ústap alypty.

Múrat pen Kәrim  ekeui eki jerde ishin basyp, ishek-sileleri qatyp jatyr. Bóken sonaday jerge úzap baryp oraldy.

– Ói, tyrighan pәle! Nemenene kýlesinder-ey, ólip qalsam qaytesinder! –dep az-kem túrdy da ózi de kýlip jiberdi.

Endi ýsheui de bas sýiekti batyl ústady.

– Múny mektepke ótkizeyik, – dedi Kәrim týndegi qiyalynyng eteginen ústap. – Qylyshpen birge...

– Tapqan ekensin, – dedi Múrat shyn ashulanyp, – nemene, sen ólgende bas sýiegindi keptirip, mektepke ótkizsek jaqsy bola ma?!

Kәrim jym boldy.

– Onda kómeyik, – dedi Kәrim.

– Myna basty men tanyp túrmyn! Bylay... tanityn siyaqtymyn, – dedi bir kezde Múrat.

Kәrim men Bóken qu sýiekti «tanyghan» oghan tanyrqay qarady.

– Kózinen tanydyng ba?

– Bәse-e, múryny saghan tartqan eken...

Taghy da kýlki. Múrat ta tartynar emes.

– Joq-ә, oi, sender de... kýlkige ainaldyrmasandarshy, – dep shyj-byj boldy.

– Mening apam aityp otyratyn: «Týp naghashyng batyr bolghan. Sol kenes ókimeti alghash ornaghan kezde biraz qarsylyq kórsetipti. Jana ókimetti jan dýniyesi qabyldamasa kerek.  Sodan birde ýsh-tórt jasar mening әjemdi atpen aldyna alyp ketip bara jatqan jerinen qyzyldar atyp óltiripti.  Ol kezde auyl bir jerde otyrmay,  kóship-qonyp jýredi eken. Qyzyl–dardan qoryqqan ýsh-tórt auyl adamdary týndeletip  kelip, atamnyng denesin  jasyryn jer qoynyna beripti. Al, әjem «men kishkene sәby bolghandyqtan naq qay jerge jerlengenin bilmey jýrmin» deytin.   Myna bas – mening sol babamnyng basy siyaqty. Óllaњiy!..

– Babannyng saqal-múrty bar ma edi? – dep Kәrim Bókenge  qarap qulana kózin qysyp qoydy.

– IYә.

– Al mynanyng iyegi tap-taza ghoy. Ha-ha-ha!.. – Bóken de qosylyp kýlip jatyr.

– Qoy, – dedi sosyn Kәrim kýlkisin tiyp, – basty kýlkige ainaldyr–mayyq. Kim bilipti, mýmkin, búl qadirli bolghan kisining basy shyghar. Bәlkim, Múrattyng babasynyng basy boluy da.

– Malades, Kәrim, – dedi Múrat masattanyp, – mine, mynau әdil sóz. Mening babam batyr bolghan. Demek, mynau batyrdyng basy. Al batyrdyng basyn oiyngha ainaldyrugha bolmaydy.

Múrat tauyp aitty bilem, ana ekeui búl sózge jyghyla ketti. Endi ne is–teu kerek. Múrattyng babasynyng basyn taptyq dep býkil auyldy aya–ghy–nan tik túrghyzugha bolmaydy. Oghan kim sene qoyar deysin.

Aqyry ýsheui mynaghan kelisti: Auyldaghy moldagha baryp aitu kerek, osylay da osylay... bas sýiek tauyp aldyq dep. Sodan keyingisin  kóre jatar.

...Molda Shaytantóbege eki-ýsh auyl aqsaqalyn ertip barmaqshy boldy. Apyray deseyshi, janaza dese túra shabatyn shal ­ ekesh shaldardyng da jany tәtti kórinedi. Týndegi Túrdybekting jaghdayynan habardar bolghan-au, shamasy. Shaytantóbege qaray ayaq basqysy kelmey, әldeneni syltauratyp kóbi kelmey qoydy. Tek Kýrish aqsaqal ghana kempiri Baqyttyn: «Barma, auzy-basyng qisayyp qalady!» degenine shamdanyp: «Qisaysa qisayyp qalsyn! Nemene, bet-auzymdy býtin ústap maghyn qyz aittyrayyn dep pe edin?! Áruaqtan ýlken emespiz! — dep etegin silke týregelgen.

Týbirimen qoparylghan qara taldy kórgende aqsaqaldar astaprallasyn aityp, jaghalaryn ústady. «Qúdaydyng qúdireti, mynau iri shaytannyng isi ghoy! Saqtay gór jaratqan!..» dep Moldanyng sybyr ete qalghany qúlaqqa shalyndy. Kóktey ótken traktordyng izine  nazar  audarmady.

Tórt shal, ýsh bala – altaulap jýrip qara aghashty keyin ysyrdy. Moldekeng bas sýiekti aqqa orap, shúnqyrgha tastady da balalargha qarap:

– Búdan basqa eshtene tapqan joqsyndar ma? – dep súrap edi:

– Joq, – dedi Múrat júlyp alghanday. Bóken oghan jypylyqtap qarap edi:

– Tynysh túr. Ol bizden qylysh emes, sýiek súrap túr ghoy, – dep qúlaghyna sybyrlady.

– Onda myna shúqyrdy qayta kóminder, – dedi molda beline qystyrghan kýregin alyp.

Balalar iske kiriskende tórt  shal ózara shýiirkelesip ketti.

– Jaryqtyq, Jusanbay marqúm bir auyz sózdi artyq aitpaytyn bir togha jan edi. Qúdaydyng raqymy jaughyr, sonda mynau kimning sýiegi boldy eken?

– E, qariya, – dedi  endi bir qart ta tayaghymen jer shúqyp, – әlgi asharshylyq bolghan «asyra silteu bolmasyn, asha túyaq qalmasyn» degen ker zamanda kimning sýiegi qayda qalghanyn bilmey qalghan joqpyz ba?

— Ras,  ras aitasyng - dedi shaldar qauqyldasyp.

Qoparylghan topyraqty qayta ornyna toltyrghanda kishigirim tómpeshik payda boldy. Tórt shal betterin qúbylagha berip, ziratqa dúgha oqydy da qaghynyp-silkinip auylgha qaray ayandady. Endigi әngimeleri Túrdybek jayynda bolyp barady.

– Qara aghashty tamyrymen qoparghan shaytannan Túrdybekting jany qalay qalghan? – dep bir qoydy baghanadan beri ýnsiz jýrgen Jylqybay qariya.

– E, bәri de Qúdaydyng isi ghoy. Adamnyng basy – allanyng doby degen. Búl jerding Shaytantóbe atanuy tegin dep pe en. Búrynghylar birdeneni bilip qoyghan ghoy búl ataudy... – dep molda bilgishsindi. – Al Túrdybekting jayy bólek. Áli de bolsa әkesining әruaghy ghoy ony jelep-jebep jýrgen...

Tórt shal úzay berdi.

Túrdybekting «shaytangha jolyghuy» auyl-auylgha tez tarap, balalar ýshin birtalay jaqsy jaghday tughyzdy. Birinshiden, «jynsoqqan» atanghan Túrdybek endi sauyqty. Ádemi әielin tepkining astyna almaytyn, araq ishpeytin boldy. Ekinshiden, toqal tamgha iyrek kóshening balalary ayaghyn attap baspaytyn boldy. Óitkeni, ol Shaytantóbening erneuinde túr ghoy. Sondyqtan búl jerge targhyl tóbetti ústaudyng jóni joq.

h h h

«Batyr babanyng basyn» kómgen song balalar shaldardyng kózin aldap, auylgha qaray jýgire jónelip, qyr astynan toqal tamgha qaytyp oralghan bolatyn. Álgindegi qyzu qimyldan keyin jәne biraz jýgirgen song tanaulary pys-pys etip, әreng demalyp otyr. Shildening shyghatyn kezi. Kýn shyjyp túr.

Ýsheui kóilekterin sheship alyp jelpinse de pora-pora ter basylar emes. Ásirese qúrym kiyiz  ýstine qos tizesin qúshaqtap otyra ketken Bókennin  tyrighan aryq denesinen tyrs-tyrs ter tamady. Oghan qaraghanda Múrattyng jaghdayy tәuir, samayy men alqymy ghana sugha shylanghan.

– Aytpaqshy, Múrat, – dedi Kәrim, – jana sen qylysh tauyp alghany–myzdy nege jasyrdyn?

– Њm!.. Oghan aitsang qylyshty alady da eki kýnnen keyin qorasyna qazyq qylyp qaghyp qoyady. Ol shal ne biler deysin.

– Endi ne isteymiz?

– Eger kelissender, mende bir úsynys bar.

– Qanday?

Kәrim týregep otyrdy. Bóken de syghyraya qarap qalypty.

– Qylyshty Sәmen aghaygha kórseteyik. Sol kisi bir jónin tabar.

Sәmen aghay dep otyrghany – múghalim. Tarih pәninen beredi. Jalpy, jaqsy kisi.

– Tabylghan aqyl! – dep Kәrim quanyp ketti. Óitkeni, tarih sabaghy degen múnyng miyna qonbaydy. Osy joly Sәmen aghaydyng kózine týsse... Týndegi oiy taghy da eles berip ótti.

Bóken qaydam degendey iyghyn qiqang etkize saldy.

– Onda bylay isteyik, – dedi Múrat bar salmaq ózine aughan son, – qazir ýige baryp týski tamaq isheyik. Sýiekting qyzyghymen bayqamappyn, ishimde it úlyp, ishegime jýz qúrbaqa úya salghanday shúryldap jatyr. Sәmen aghaydyng ýiine týsten keyin baramyz.

– Qylyshty men alyp barayynshy, – dep Kәrim taq ete qaldy.

– Jaraydy, – dedi Múrat onyng týpki oiyn týsine qoyyp, – biraq jaq–sylap orap al. Kóshede kezdeskenderding biri alyp qoyyp jýrmesin. Sonan son... búdan bylay bir-birimizden syr jasyrmaytyn, shyn mәnindegi dostar bolsaq qaytedi, a? Al myna qylysh pen sýiek jóninde әzirge eshkimge eshtene aitpaghanymyz dúrys siyaqty.

– Mәssaghan, sonda qalay, bir-birimizge ne oilasaq, sonyng bәrin aita beremiz be? Mysaly Bóken Orazkýldi, Múrat Kýpәndi jaqsy kóredi degendey, sonyng bәrin aityp otyramyz ba? Ózining kimdi oilaytynyn býgip qaldy.

– Joq-ә, eng manyzdy degen mәseleni jasyrmauymyz kerek. Al basqalargha...

– Jympy – auzyna qúm qúi! – dedi Kәrim lepirip.

– Dúrys!

– Endeshe kelistik!

Ýsheui qol alysyp, sosyn tóserin týiistirdi.

h h h

Múrat dәlizdegi sheshilgen ayaq kiyimderdi kórgende quanyp ketti. Ýige qonaq kelgen tәrizdi. «Qanghyryp qayda jýrsin?!» dep, ars ete qalyp qarsy alatyn naghashy aghasynyng alakózinen qútylatyn boldy. Qazir tamaqqa tynqiyp toyyp alady da...

Kelgen kisiler – naghashylarynyng alystan qosylatyn aghayyndary eken. Bir qyzyghy, múny bәri de tanityn bolyp shyqty. Al búl olardy jygha tany qoymady.

Shýnirek kózdi, seldiregen jez múrty bar kisi sәl qyzynqyrap otyrsa kerek:

– Áu, mynau Múrat pa? O-o, azamat bopty ghoy ózi. Qane, beri kelshi, betinnen sýieyin, – dep múny aldyna aldy da shópildetip sýidi kep, sýidi kep. Onyng ong jaghynda otyrghan qatqan qara kelinshek te qalysar emes, bas salyp sýiip jatyr. Onyng da auzynan araqtyng iyisi mýnkip túr. lship alghan adamnyng әdeti ghoy, әitpese qaybir emeshegi ýzilip túr deysin, dep oilady búl.

Sheshesi búrynghyday emes, qabaghy ashyq, jadyrap otyr. Al naghashy aghasynyng ózi kýlgenmen kózi kýlmeydi. Búghan alara bir qarady da «shygha túr» degendey belgi berdi. Atauyndy auyzghy bólmege baryp ish degen emeurinin birden seze qoyghan Múrat yghysyp shyghyp ketti.

Aghasynyng zәbirinen shyghady-au. Búryn qalay edi? Áueldegi kýnderde tap mynaday tasbauyr emes-ti.

... Álgi Qap tauyn asyp ketken әkesi ketken son  sheshesinin  basqa barar jer, shyghar tauy qalmay osy aghasynykine nәrestesin kóterip kelgen edi. Agha-jengesi ony quana qarsy aldy. Óitkeni, olar otasqandaryna on jyldan assa da bala kórmegen-tin. Sәbiyge salghan jerden jata kep jabyssyn.

– Sen jassyng ghoy, balany bizding bauyrymyzgha sal, – dep ekeui eki jaqtan Ýrlәiding basyn ainaldyrsyn.

«Basqa týsse baspaqshyl» degen, Ýrlәy ne desin, taban tirep kelgen jal­ghyz tuysy osylar bolghasyn aitqanynan shygha almaghan. Bir jasar Múratyn agha-jengesining bauyryna salghan.

Erli-zayyptylar sodan bastap erteli-kesh Múratty ermek etip, asty-ýstine týsip, bәiek bolyp jýrdi. Arada ýsh jyl ótkende jas iyiske degen meyirim tas qúrsaqty jibitti me, әiteuir, jengesi shekesi torsyqtay úl tapty. Eki jyldan keyin eki egiz qyz keldi dýniyege. Sodan-aq naghashy aghasynyng keudesine kesir úyalay bastaghan. Múratqa búrynghyday elpildemey, bólekteytindi shyghardy. Ýsh-tórt jyl «әke» dep kelgen ýi–renshikti atauyn «agha» dep búzdyrdy. Al jengesi sheshesining kózin ala berip... jelkeleytindi shyghardy. Pendemising degen sol, әne...

Múrat auyzghy bólmede otyryp, qarnyn toydyrghan song oinaghan bolyp sytylyp bara jatyr edi, aghasynyng shygha kelmesi bar ma.

– Qayda jýrsin-ey, qanghyryp?! – dep zirk ete qaldy. – Ana qara si–yrdy qatalatyp óltirmekpisin? Álde oghan da men jýgireyin be, a?! Bala–lardy aldap әkep, ana aghashtardy aralatyp tasta dep aitqanyma qansha kýn boldy?  Jelkendi ýzip, siraghyndy syndyratyn jýgermeksing ghoy!..

Aghasy júdyryghyn ala jýgirgende Múrat bosaghada túrghan shelekterdi qanghyr-kýngir etkizip, syrtqa túra qashty. Renjip qaldy. Renjigenmen ne bitirmek, búghan da et ýirene bastady ghoy. Sheshesine aitayyn dese, onsyz da jarymjan adam qúsa bolyp óle me dep qorqady. Al agha-jengesi sheshesining kózinshe kóp tiyise bermeydi.

Ol qoragha baryp, qara siyrdyng astyn tazalady. Synar mýiizdi siyr shynymen-aq qatalap qalypty, ýsh jarym shelek su ishti. Qay jaghyna ketip jatqanyn kim bilsin.

Sosyn keshe ghana sharyqqa salynghan baltany alyp, aghash jarugha kiristi. Anda-sanda ýige qarap qoyady. Aghasy temekisining týtinin búrq-búrq etkizip esik aldynda túr. Baghanaghy jez múrt qasynda. Ol Múrattyng qimylyna riza siyaqty. Birdeme-birdeme dep aghasyna jalpaqtap jatyr.

Áudem uaqyttan keyin aghasy qonaqtaryn ertip ýige kirip ketti. Endi eki-ýsh saghatsyz shyqpaydy. Sony paydalanyp qalghysy kelgen Múrat Sәmen aghaydyng ýiine qaray túra jýgirdi. Baltany jarylghan aghashtyng arasyna jasyra saldy.

Bóken men Kәrim taghatsyzdana kýtip túr eken.

– Toygha jinalghanday jýrip aldyng ghoy tipti, – dep Bóken renjip jatyr.

– Jaraydy, jýrinder kettik, – dep Kәrim algha úmtyldy. Múrnynyng ýsti byrs-byrs terlep túr. Onysyn bilegimen olay-búlay sýrtkensiydi.

Kәrim qylyshty jayalyq sekildi shýberekke orap alypty. Bireu-mireu jarmasa ketse tiri túryp aiyrylmastay, qatty qysyp ústap alghan. Ánsheyinde  múghalim ataulydan qashqaqtap, algha basqan ayaghy keri ketetin edi. Sәmen aghaydyng esigin birinshi bolyp sol qaqty.

– Kto tam? – Arghy jaqtan syzylghan qyzdyng dausy estildi. Kәrim syrtqa qaray serpildi.

– Orys qoy...

Esik jaylap ashylyp, ishten shashy jelke túsynan qiylghan qara tory qyz shygha keldi. Ózi shalbarlanyp alypty. Betteri aighyz-ayghyz balalargha tanyrqay qarap túrdy da:

– Vam kogo? – dep taghy súrady.

Kәrimde dybys joq. Bóken de janaryn taydyra berdi. Múrat sýikimdi qyzgha súqtana qarap, sostiyp túryp qalghan. Ýsheuinen ýn shyqpasyn bilgen song qara tory qyz qaytadan ishke kirip ketti.

– Sәmen aghaydyng múnday qyzy joq edi ghoy, – dep Kәrim endi ghana tilge keldi.

– Qonaq shyghar. Ózin orys eken desem, qazaq siyaqty, – dep Bóken dolbar jasady. – Qazaqsha bilmeuine qaraghanda qaladan kelgen-au, shamasy.

Múrat ýn-týnsiz túr. Qara tory qyz shygha kelgende keude túsy solq etip, sasqalaqtap qalghan bolatyn. Jýregi dýrs-dýrs soghyp, әldebir siqyr arbaghanday, qatty tolqyp ketti. Eki kózi esikte, menireyip әli túr.

– E-e, sender me edinder, – dep birazdan song Sәmen aghaydyng ózi shyqty. – IYә, Assalaumaghaleykumder,  qaydan jýrsinder?

– Sәlemetsiz be, aghay...

Balalar neden bastaryn bilmey, qipaqtap biraz túrdy. Qysylshang shaqtan Kәrim qútqardy:

– Mynany alyp kelip edik, – dedi qolyndaghy orauly qylyshty kórsetip. – Sizben aqyldassaq dep...

– E, búl nemene edi? – dep Sәmen aghay orauly zatty qolyna aldy.

– Qylysh, – dep taq ete qaldy Kәrim.

– Qylysh? Ne qylghan qylysh?

– Kәdimgi qylysh, – dedi Kәrim dausyn sәl kótere týsip, – tauyp aldyq.

– Ne deydi? Qane, kórsetshi? Qaydan taptyndar?

Aghay qylyshtyng orauyn jazyp, ainaldyra qaray bastady. Qynabynan suyryp alyp:

– Oњo, mynau shynynda da qylysh qoy-ey, – dedi. Qayran qalghanyn jasyra almay túr. – Qaydan taptyq deysinder?

– Shaytantóbeden, – dedi Bóken men Múrat qosarlanyp.

– Shaytantóbeden?

– IYә, Jusanbay atamnyng júrty bar edi ghoy...

– Túra túr, túra túr, – dep Sәmen aptyqqan Bókenning sózin bólip jiberdi. Sosyn ishke qarap, – Gulya, Gulya, beri kelshi, – dep dauystady.

Ýiden managhy qyz shyqty. Aghay oghan qylyshty kórsetti. Orysshalap әldenelerdi aitty. Qyz da qylyshty qolyna alyp tanyrqap:

– Da?.. Molodsy! – dedi qighash qasyn sәl kere týsip. Sol sәt Múratqa jalt qarap edi, ekeuining kózderi týiise ketti. Búryn-sony múnday móldir kózdi kim kórgen. Klastaghy eng súlu degen Panzanyng kózderi mynanyng qasynda әdirem qalady. Tipti jәudirep túr. Múrat asyp-sasyp janaryn tez taydyryp әketti. Managhy ma­na­ghy ma, jýregi atsha tulap qoya berdi. Osy kózdi, myna didardy búryn da bir ret kórgen tәrizdi. Týsinde kórdi me, әlde... Bәlkim, balang qiyalymen dәl osynday beyneni armandaghan bolar. Áyteuir, tanys siyaqty.

– Balalar, – dedi aghay esik aldyndaghy sәkige jayghasa berip, – sender asyqpay, bәrin basynan bayandandarshy. Qaydan, qalay taptyndar degendey. Kelinder, myna jerge otyryndar. Al qaysyng aitasyn?

Ýsheui bir-birine qarady. Múrat qyp-qyzyl bolyp, qara terge malshynyp túr. Bir týrli bireuden qysylyp túrghan siyaqty. Bóken tamaghyn kenep, im-m-m... dep bastaghansha Kәrim bastyrmalata jóneldi:

– Shaytantóbe jaqta Jusanbay atamnyng júrty bar edi ghoy, – dep bastady da bolghan oqighany tәpishtep  túryp aityp berdi. Sabaq aitqanda da óstip zyryldasa ghoy, bestikten kóz ashpas edi. Biraq ol Túrdybekti ózderining shaytan bolyp qorqytqanyn, qara taldy sonyng traktory qúlatyp ketkenin jasyryp qaldy. Sebebi – qúpiya ghoy. Qulyqqa salynyp «oynap jýrip tauyp aldyq» dep qútylyp ketti. Bas sýiekting hikayasyn, ony moldagha aityp kómgenderin de bayandap shyqty.

Múrat kózining qiyghymen baghyp túr: aghay «Gulya» dep ataghan qyz Kәrim–ning auzyna qarap qalypty. Tabylghan qylyshtyng hikayasy qyzyqtyryp-aq túrsa kerek. Átten, ana tilin bilmeytin tәrizdi. Áytpese, qazaqtyn-aq qyzy...

Aghay az-kem oilanyp otyrdy. Birazdan keyin:

– Jusanbay aqsaqaldyng júrty deysinder ә? – dep bir qoydy. Tә-әk, tә-әk... Jusan-ba-ay... Ju-se-ke-en.. E, túra túr! Anyq sol tús pa?

– IYә, – dep qaldy da Kәrim birdemeni býldirip aldym ba degendey Múrat pen Bókenge  kezek qarady.

– Dúr-ry-e-es... Men bala kýnimde bir әngime estim em. Sol rasqa ainalmasa netti, – dep aghay әldebir oqighany esine týsirgisi kelgendey oigha shomyp otyryp qaldy.

– Ózdering sýiekti ústap kórdinder me? – dedi azdan son.

– IYә, – dedi Kәrim jyrq-jyrq kýlip, – myna Bókendi qorqytyp edik, túra kep qashqany.

– Eshqanday daq joq pa eken?

Kәrim men Bóken bir-birine qarady. Ondaydy bayqamaghan sekildi.

– Shýide túsynda syzat bar bolatyn, – dedi әngimeni әr túsynan bir estip otyrghan Múrat mingirlep. Sóitti de qyzgha kóz saldy. Ol da búghan qarap otyr eken. Janarlary taghy da týiisip qaldy. Múrat qipaqtap taghy da tómen qarap ketti. Netken kóz! Kóz emes, iyirimi bar kól tәrizdi. Túzaghyna týsse túnghiyghyna tartyp ketetindey.

– Syzat bar bolatyn deymisin? – dep aghay Múrattyng oiyn búzyp jiberdi. – Anyq kórding be?

– IYә.

– Dúr-re-es!.. Endeshe tyndandar, men senderge bir qyzyq әngime aityp bereyin. Onyng myna qylyshqa qatysy bar. Mýmkin, men aitqanday bol–mauy da... Biraq myna qylysh mening esime bala kýnimde әkemnen estigen bir әngimeni týsirip otyr. Ózdering biletin Jusanbay marqúm, – dep bastady aghay hikayasyn, – búl jaqqa kenes ókimeti ornaghannan keyin birer jyldan song kelse kerek. Bolishevikter mal-jandy da, dýniye-mýlikti de ortagha salady eken degen qanqu sózge qúlaq qoyghan júrt ýdere kóship, Qytaygha ótpek bolady. Osy túsqa jetkende Jusanbay aghayyn-tuys, qara orma–nynan bólinip qalady. Atamekenin, tughan jerin qiyp kete almaydy. Ol kezde qylshyldaghan jigit shaghy. Sóitip, osy jerding bir azamaty bolyp sinisip ketedi. Shanyraq kóterip, otau qúrady.

Bir kýni auyldy aq gvardiyashylar basyp qalady. Osy tónirekte kenes ókimetining maqsat-múratyn nasihattap, jer-jerde yacheyka qúryp jýrgen Shodyr degen komissar, dúrysy Fedor boluy kerek, qapylysta aqtardyng qolyna týsip qalady. Jaudyng atamany qol-ayaghy baylauly komissardyng qasyna atyn oinatyp kelip, qylyshymen salyp ótedi. Qansyraghan bolishevikti Shaytantóbening qabaghyndaghy bayaghyda qansyp qalghan qúdyqqa aparyp tastaydy.

Kesh qaraya Jusekeng әkeme kelipti.

– Qúrdas, bir sharua bolyp túrghany, – deydi ol júmbaqtap.

– Ne aitaryndy sezip otyrmyn, – deydi әkem onyng aldyn alyp.

Shodyr jayy ghoy?

– IYә. Obal ghoy tipti...

– Kómu kerek pe?

– Joq, oibay, ol tiri jatyr!

– A-a!.. – Ákem tilge kelmesten ornynan atyp túryp, kiyine bastaydy. – Qayda aparyp jasyramyz? Auyl ishi týgel aqtar.

– Bizding jerkepege ayaq baspaydy. «Shaytantóbede shaytan bar» degendi estigende shoqynyp, esteri shyqqanyn kórgenmin. Baghana Shodyrdy aparghan­da da aldy-arttaryna qaramastan bezip ketken.

Sóitip, ekeui Shaytantóbedegi qúdyqta shalajansar bolyp jatqan komissardy shygharyp alyp, Jusanbaydyng jer kepesine alyp keledi. Taya tiyse de qylyshtyng jýzi shýideni jaryp ketse kerek, Shodyr es-týssiz eki-ýsh kýn jatady. Kóp qan ketkendikten týri bozaryp, tilge kelmey qaytys bolady.

– Qúrdas, – deydi Jusekeng ýshinshi kýni әkeme kelip, – Shodyr dýniyeden qaytty. Jaqsy jigit edi, jas ketti... Basyna belgi retinde qara taldyng kóshetin otyrghyzdym. Aumaly-tókpeli zaman ghoy, kim bilgen, men anau-mynau bop ketsem kóz qyryndy salyp jýrersin...

Aghay ýnsiz qaldy.  Balalar da úiyp otyr. Borkemik Múrattyng kózine mólt etip jas ýiirildi.

– Qalay oilaysyndar, mynau sol komissardyng qylyshy emes pe? – dedi aghay ýnsizdikti búzyp.

– Solay shyghar, – dedi Kәrim emine týsip. Qobylandynyng bolmasa da, revolusionerding qylyshy bolyp shyqqanyna quanyp-aq qalghan.

– Senderding aitqan jalghyz týp qara aghashtaryng da, sýiektegi syzat ta, eng aqyry myna qylysh ta osy oqighagha dәl keletin siyaqty. Ras, kózi tiri kuәmiz joq. Mening әkem otyz jetinshi jylghy«halyq jauy» atanghan dýrbelenge ilinip, itjekkenge aidaldy. Jusanbay aqsaqal da marqúm...

– Men de solay oilaymyn, – dedi Múrat qyz jaqqa jasqana qarap qoyyp. – Búl qylysh Shodyr komissardiki. Sebebi, Jusanbay atam komissardy qylyshpen birge kómui mýmkin ghoy.

– Shynynda da, – dep Bóken de qosyla ketti. – Óitkeni, tym jas eken.

– Nemene tym jas eken? – dedi aghay týsininkiremey.

– Bas sýiekti aitam...

– Ony qaydan bildin?

– Tisteri týp-týgel. Saqal-múrty joq... IYegi tap-taza...

Múrat men Kәrim tyrqyldap kep kýldi. Týsindi me, týsinbedi me, әiteuir, Gulya da jymiyp otyr. Bir tәuiri, Sәmen aghay oghan onsha mәn bergen joq. Myrs etti de qoydy. Onyng oiy alysty oraghytyp otyr.

Gulya jymighanda tipti әdemi bolyp ketedi eken. Ertegilerde aitylatyn Aysúlu, Kýnsúlular osynday-aq bolar, sirә dep Múrat  kýrsinip qoydy. Átten, orysshagha shorqaq. Áytpese, әlgidegi Kәrimning aitqanyn pýchi-pýchi dep orysshalap berse, Gulya ishek-silesi qatqansha kýler edi. Bir rahattanyp qalar edi. Átten... Búdan bylay oryssha ýirenbesem әkel qolyndy, dep ózine-ózi ishtey sert berdi Múrat.

– E-e, marqúm Jusanbay-ay... Syryndy sen jasyrghanmen jer ashyp berdi. Mine, sola-ay... Al, balalar, – dep kenet aghay serpilip ketti, – endi múny ne istemeksinder?

– Sony sizden súrayyq dep kelgen joqpyz ba? – dep pysyqsyndy Bóken.

– Á-ә, onda dúrys eken. Tә-әk. Dúre-e-es. Mektepten múrajay ashsaq qaytedi, a?

– Mәssaghan! – dedi de Kәrim jym boldy. «mәssaghanyn» kez kelgen jerge tyqpalaytyn әdetin ýdetip jiberdi.

– Biraq múrajay bolu ýshin oghan kóp tarihy dýniyeler, eksponattar kerek. Onday zattar bizding auyldan tabyla qoyar ma eken?

– Tabylady aghay, – dedi Bóken jelpinip, – tabamyz!

– Tabyluyn tabylsyn delik. Alayda sol tabylghan zattardyng tarihy mәni, manyzy boluy kerek qoy.

Sәmen aghay Gulyagha qarap әldenelerdi súrap edi, qyz basyn iyzep:

— Da, esti! – dedi jýzi bal-búl janyp.

– Mine, myna Gulyanyng mektebinde de sonday múrajay bar eken.

Mynanday qylyshtar da bar kórinedi. Jәne ol qylyshtar qay zavodtan shyqqan, iyesi kim, qay jerden tabylghan, kim tapsyrghan degen sekildi derekter de mol kórinedi.

– Bizde de onday derekter bar emes pe, – dep Kәrim tynysh túra almady. Mәselen, qylysh komissar Shodyrdyki. Ony múrajaygha men... im-m.. biz tapsyramyz...

– Jaqsy, – dedi aghay, – balalar, sender bylay istender onda. «Úrpaqtar múrasy» klubyn úiymdastyryndar. Arhivterge hat jazayyq. Myna qylyshtyng iyesi turaly derek izdeyik. Kim biledi, bireu bolmasa bireu dәleldi pikir aityp qalar. Qyrkýiekke deyin basqa da tarihy zattardy jinay berinder. Qanday zattar jinau kerek ekenin Gulyadan súrap alyndar. A-a, aitpaqshy, men senderdi tanystyrmappyn ghoy. Qane, tanysyp qoyyndar. Mening Almatydaghy jiyen qaryndasym.

Qyz «Gulya» dep qolyn úsynyp edi, Múrat týsininkiremey qaldy bilem, birdeme súrap túrghan eken dep qaltasyn qarmana berdi.

Bóken birdemeni sezdi me, jyrq-jyrq kýldi.

– Tanysyp qoyyndar, – dedi aghay Múrattyng qyp-qyzyl bolyp qysylgha­nyn juyp-shayyp, – qol alysyp tanysyndar.

Edi Múrat qolyn úsyndy.

– Múrat...

Gulyanyng alaqany ystyq eken. Tipti ot dersin. Múrattyng denesinen tok jýrip ótkendey  boldy. Qyz Kәrim men Bókenning de  qolyn alyp tanysty.

– He-he-he, – dep kýldi Sәmen aghay, – sóitip sender Janay moldagha orys jigitining molasyna qúran oqyttyq dender. He-he-he!.. Al endi mynalaryng jaramaydy: qalada túratyndaryng qazaqsha bilmeysinder, dalada túratyndaryng oryssha bilmeysinder. Jaramaydy, jaramaydy...

– Biz oryssha ýirenemiz, aghay – dep qaldy Múrat qapelimde.

– O, búlaryng dúrys! Gulya, sen qazaqsha sóileuge tóseluing kerek.

– Ladno, aga.

– Aghay, qylyshty qaytemiz? – dedi Kәrim tershigen tanauyn sýrtip.

– Ázirge ózderinde bolsyn. Basqa oqushy balalargha da kórsetip, tarihyn aityp berinder. Eng bastysy – qazir barlyghyn da qyzyqtyru. Ynta-yqylasyn oyatsandar ózderi-aq kirisip ketedi. Al mening júmysym bar, endigisin ózdering rettey berinder, –  dep Sәmen aghay ýige kirip ketti.

Bir-birimen jóndi tildese almaghan balalar da taray bastady.

– Mәssaghan, komissardyng qylyshy eken ghoy! – dedi Múrat bylay shygha bere.

–    Al sen ne dep edin, – dep Kәrim shap ete qaldy.  – Bas sýiekti «mening babamnyng basy, mening batyr babamnyng basy» dep zar-zar etkening qayda?

Pәleni tilinen tapqan Múrat taqyrypty tez arada  basqa arnagha búryp jiberuge asyqty.

– Janaghy qyz Almatyda túrady dedi, ә. Bәse-e, orysshagha taqyldap túr.

– Nesi bar eken. Ol orysshagha taqyldap túrsa, men qazaqshagha qaqyldap túrghan joqpyn ba? – dep Bóken tyrq-tyrq kýldi.

Múrat oghan alaya qarady. Jaqtyrmay qalghan týri bar. Sosyn Kәrimge  búrylyp:

– Qylyshty sen tyghyp qoy, – dedi. – Endi erteng jolyghamyz. Toqal tamda. Men ýige kettim.

Ol ýiine qaray jýgire jóneldi. Múrat búryn-sondy múnday minez bayqamaghan ekeui anyrap biraz túrdy da týkke týsinbegen kýii ýilerine bet aldy.

Búl kezde kýn úyasyna qonugha bet alghan edi. Mal óristen qaytqan shaq. Kóshe boyy shanytyp, dabyra-shugha tolyp ketti. Móniregen siyr, manyraghan qoy-eshki.  II-qii qayyrys.

Batystaghy kókjiyekke beluarynan batqan kýn japan dalagha jamyrata shashyp jibergen qyzyl aray shapaghynyng songhy sәulelerin jiyp alghanda auylda keshki tynyshtyq ornap, el ornyna otyrdy. Tónirekti qaranghylyq jaylap, aspan әlemi júldyzdary jymyndaghan alqarakók shәlisin jamyldy.

h h h

Erteninde Múrat toqal tamgha bara almady. Aghasy tyrp etkizbegen. Keshegi qonaqtar kórshi auylgha qydyrystap ketipti. Temekisining týtinin búrq-búrq etkizgen aghasy qasynan ketpey jýrip týske deyin qara júmysqa saldy kep, saldy kep.

My qaynatarday aptap ystyqta byrs-byrs terlep kóng oidy. Qalghan qidy bir jerge ýiip, ýstine su qúiyp, ayaghymen ezuge kirisken. Ýsti-basy kóng sasidy. Ezilgen qidy qalypqa salyp kirpish tәrizdi etip qúiyp bola bergende jengesinin:

– Áy, mynau bolbyrap әli jýr ghoy, týge. Tezdetip dýkenge baryp kel. Ýide nan tausylyp qalypty. Shay dayyn bolyp qap edi... – degen dausy estildi.

Aghasy iyek qaqty. Amal joq, barugha tura keledi. Juynayyn dep qúdyqqa bettep edi:

– Áy, saghan qarap otyramyz ba, baryp kelgen son-aq juasyng ghoy! – dep shaptyqty.

Qarsylasugha bolmaydy. Qolyna dәu qara sómkeni aldy da dýkenge jóneldi. Dýken úzyn kóshening boyynda. Sәmen aghaydyng ýiining túsynan óte bergende әldekim múnyng atyn ataghanday boldy. Jalt qarap edi, óz kózine ózi senbedi. Búghan qaray qolyn búlghap Gulya jýgirip keledi eken. Toqtau kerek pe, ne isteu kerek? Qidyng iyisi búrqyrap túr. Úyat-ay!.. Ayaghy anau – tizesine deyin ezilgen tezek. Masqara-ay!..

Gulya jetip keldi de múnyng ayaghyna kózi týsip shoshyp ketti. Qyp-qyzyl bolyp, úyattan jerge kire jazdaghan Múrat:

– Tezek.. Qysta otqa jaghamyz... – dey berdi.

– Nu, nichego, – dedi qyz Múrattyng qatty qysylyp túrghanyn andap, –ty okazyvaetsya rabotyaga!

Múrat  selk ete qaldy. Balalarmen «soghys» oinaghanda tútqyngha týs–kenderi «rab, rab», «sen endi qúlsyn!» dep mazaqtaytyn edi. Gulya da «sen qúl  ekensing ghoy» dep tabalap túrghanday kórindi.

– Molodes! – dedi Gulya jaydarlanyp. – Sen júmysty jaksy  isteidy ekensiyn!

Múnyng jýregi endi ornyna týsti. Maqtap túrghany eken ghoy.

– Ty kuda? – dedi qyz basyn qighashtay búryp. Ózi qúlpyryp ketipti.

– A-a... dýkenge, Qyleb...— dep qaldy Múrat abaysyzda.

– A, za hlebom. Molodes! Rodiytelyam pomagaeshi. Pravilino.

Ýiirsek qyz Múratty tez baurap aldy. Múrattyng da eti ýirene bastady bilem, birdemelerdi aitqan bolady. Biri oryssha, biri qazaqsha sóilep, keyde aralastyryp jiberip, kóp túrdy. Áldene aitady da syqylyqtap kep kýledi. Ymdaydy, núsqaydy,  әiteuir, birin-biri týsinetindey bop qaldy.

Múrat ómirinde búlay tolqymaghan. Dýniyening bar baqyty tap osy sәtke kep tirelgendey. Gulyanyng ýstindegi ýlbiregen kóilegine, keude túsyna taghylghan kóbelek-belgige qyzygha qaraydy. Janarlary týiisip qalghanda beyne bir shoq qaryp ótkendey bolady. Qyz da búghan jylyúshyrap, eljirey qaraytyn siyaqty. Kýlgen kezde ezu túsyna ýiirile ketetin dóp-dóngelek iyirimi qanday keremet!

Osy kezde art jaghyna qaraghan Múrattyng denesi dir ete qaldy. Anaday jerde adymday basyp aghasy kele jatyr eken! Jay kele jatqan joq, kósheni basyna kóterip, әkirendep, kijinip keledi. Qolynda eki qúlashtay tayaghy bar.

– Áy, júmsaghan jerge on jyl jýresing be a?! Myna túrghan dýkenge sen emes men jiyrma baryp, jiyrma qaytatyn uaqyt boldy ghoy. Siraghyndy syndyrayyn ba osy!

Múrat qatty sasty. Qyzdy tastay qashqany ynghaysyz. Onyng kózinshe tayaq jegen taghy ólim. Ne isteu kerek?

– Kto eto? – dedi Gulya tanyrqap.

– A-a-a... agham ghoy...

– Nu ladno, idi, – dedi qyz búrylyp jýre berdi.

Aghasy aqyryp keledi.

– Shaydy aldymyzgha alyp әli otyrmyz, әli joq, әli otyrmyz, әli joq. Qyzshylyn múnyn! Múrnynnyng boghyn sýrte almay jýrip... Túrghan je–rinde til tartqyzbay qatyra salayyn ba! – dep qolyndaghy tayaghyn siltep qaldy. Abyroy bolghanda Múrat búgha qoyyp edi, basynan asyp týsken tayaq Gulyagha tiyip kete jazdady.

Oghan qaraugha bet joq, Múrat ýige qaray qúldyrandap qasha jóneldi. Aghyl-tegil jylap keledi. Enirep keledi. Jolda tyryldap kele jatqan traktorgha soghyla jazdady.

Aldynan shaptyghyp shyqqan jengesine de qaraghan joq, ýige qoydy da ketti. Týski ýziliske  sheshesi kelipti.

– Ne boldy, Múratjan? Ne boldy? – dep ol sonynan qosa engen.

Tórdegi kereuetke etpettey qúlaghan Múrat solq-solq etip, óksip-óksip, enirep jatyr. Búrq-búrq etip aghasy jetti.

– Nemene, jau shapqanday sonsha aiqaylap?! Esi kirgen balany kósheden quyp kelgening qay sasqanyn? – dep sheshesi onyng aldyn kes-kestey berip edi:

– Á, arasha týs! Balany asyrap, baghyp-qaghyp otyrghan sen ghoy. Arasyna týs! Sol qaghynghyrdyki dúrys, bizdiki búrys! – dep jengesi betbaqtandy.

Sol-aq eken sheshesi de kóz jasyn kóldetip qoya berdi.

– Maghan deseng búl jýgermek jerge kirip nege ketpeydi! Ketti ghoy әne, әkesi, joghalyp-aq!.. Qu sheshek, senen kórdim-au, qu sheshe-ek!..

Ákesi tilge tiyek etilgende Múrat odan beter egildi. Dәl qazir qamqorshysy – әkesi joq ekeni qabyrghasyna qatty batyp jatyr.

– E, onyng әkesin men quyp jiberippin be?! Ózinnen kór, o nesi-ey! – dep jengesi doldanyp qoyar emes. Búryn betin asha almay, ishki qyj-qyj qaynap-aq jýr eken. Tars jarylyp, ashyq ketti. – Osy uaqytqa deyin barymdy aldaryna tosyp jýrsem... Dәm-túzym atsyn senderdi!..

Múrat kóp jylady. Solq-solq etip óksigende býiregi býrip, dem ala almay qalady. Kómeyine tobyqtay týinek keptelip qalghanday. Bir-eki ret jengesi kelip:

– Áy, jýgermek, ayaghyndy kýs-kýs qylmay túr bylay! Ákenning ýiinde jatyrmysyn! Ýiding ishin qy sasytyp jiberdin. Shaljiyp jatysyn kórding be!.. – dep júlqylap ketken. Múrat túra qoymady.

Sol jatqannan keshke deyin tyrp etpedi. Teris qarap jatty da qoydy. Oiy on saqqa jýgiredi. Qos qolyn tóbesine qoyyp, qanghyryp ketse me eken. Biraq qanghyrghanda qayda barady. Shaytantnbeden әri úzap shyqpaghan bala. Sheshesin kimge tastaydy. Ol jalghyz qalsa mynalar týtip jeydi ghoy.

Ákesi jayly oilady. Tipti saghynghan da siyaqty. Onyng kim ekenin, týr-týsining qanday ekenin bilmeydi. Áyteuir, kóz aldyna elestetuge tyrysady. Kólbendep bir beyne keledi de búlynghyrlanyp, alystay beredi

Kimsing sen, әke, dep oilaydy búl, adambysyng әlde aiuanbysyn?! Bir uaq kelip, balannyng myna týrin, jәbir kórgen siqyn kórseng netti?! Osynshama tasbauyr, tasjýrek bolar ma edin?!.

Meyli, kim bolsang da kelshi, әketay!.. Alyp ketshi meni!.. Seni saghyndym... Meni qoyshy, shesheme  obal boldy ghoy...

Kәrim men Bóken qanday baqytty! Ákeleri qasynda. Kýnde moynyna asylyp, arqasyna minip, asyr salyp jýrgeni. Al men... Kelshi, әketay, kelshi endi. Ótinemin... Bir-aq ret kórinshi!.. Adamysyng әlde aiuanbysyn?!. Meyli, kim bolsang da...

Osynday oilar oralghanda Múrat ishegin tarta óksiydi. Kýnirene kýrsinedi. Qoldan keler qayran joq. Qaytpek endi?..

Jusanbay qart jerlegen komissar turaly oilady. Jana ómir ýshin, ózgeler ýshin janyn qúrban etken. Al, mening әkem... óz balasynan bezinip jýr... Uњ-њ!..

Kesh qaraya sheshesi keldi. Qayda  baryp solyghyn basqanyn kim bilsin, eki kózi búlauday bolyp isip ketipti. Múrattyng qasynda qipaqtady da jýrdi. Birdeme aitqysy keledi. Biraq aita almaydy. Bir ret dausy dirildep:

– Múratjan, tamaghyndy ishsenshi, – dedi. Múnyng qozghalmasyn bilgen song egile jylap, qúshaghyna alyp, qasyna jata ketti.

Meniki de dúrys emes qoy, dep oilady Múrat, shesheme bolysyp, jaman at keltirmeu jaghyn qarastyrudyng ornyna oiyn quyp... Qayran mamam!... Shashyng da agharyp barady. Ne oilap jýr  ekensin. Sen de әkemdi oilaysyng ba? Sirә, sóitetin bolarsyn...

Qaranghy bólmede qúshaqtary aiqasqan sheshe men bala týni boyy kóz ilmey shyqty. Bir-birine tis jaryp lәm de demedi.

h h h

Erte túrghan Múrat  qyzaryp ketken kózin uqalap,  syrtqa shyqty da qolyna aiyr alyp, mal jayghaugha kiristi. Agha-jengesi daladaghy sәkide pyryldap úiyqtap jatyr.

Ol toqal tamgha búl kýni de, kelesi kýni de barghan joq. Shydamdary tausyldy bilem, ýshinshi kýni Kәrim men Bókenning ózderi keldi. Múrat aula sypyryp jýrgen bolatyn.  Auyldyng habary jata ma, bolghan jәitti olar da estise kerek. Ángimeleri qiilaspay biraz túrdy.

– Mәssaghan, úmytyp barady ekenmin, – dedi kenet Kәrim. – Jana Gulya qalagha qaytqaly jatqan!

Múrat ýndemedi.

– Endigi ketip te qalghan shyghar. Mana ayaldamada avtobus tosyp túrghan. Saghan sәlem aitty. Aytpaqshy, saghan ber dep adresin tastap ketti.

Kәrim Múratqa bir japyraq qaghaz úsyndy. Oryssha jazylypty. Ýiining adresi bolsa kerek.

Keudesining týpki bir búryshyn ashy óksik tyrnap ótkendey boldy. Sonan song qolyndaghy sypyrghyshyn laqtyryp jiberip, sharbaqtan asyp jýgire jóneldi. Úzyn joldyng boyyna shyghyp, kózin kólegeylep ayaldama jaqty sholyp shyqty. Shamasy, Gulya ketip qalghan boluy kerek, kózine eshkim shalyna qoymady. «Qosh bol, Gulya!..» Sybyr ete qalghanyn ózi de sezbey qaldy.

llbip basyp Shaytantóbege qaray bettedi. Baghyty – toqal tam. Sony úgha qoyghan Kәrim men Bóken múnyng sonynan erdi.

Dostary eki kýnning ishinde-aq toqal tamdy týrli zattargha toltyryp qoyypty. Selebe pyshaq... Er-toqym. Segiz órim qamshy. Eski sadaq ta bar.

– IYrek kóshening balalary biraz zat tauypty, – dedi Kәrim janalyqty jetkizuge asyghyp, – býgin alyp keledi.

Múrat basyn iyzedi de syrtqa shyghyp, әneukýngi bas sýiekti jerlegen tómpeshikke qaray jýrdi. Ekeui oghan  ilesti.

Jas topyraq kebinkirep qalypty. Súrqay tartyp jatyr. Múrat qolyna bir uys topyraq aldy. Alaqanyna salyp maydalap uatty da qabirge qayta tastady.

– Búl menin... atamnyng ziraty bolsynshy, – dedi sosyn jylamsyrap. –... mening atamnyng ziraty bolsynshy!

Ana ekeuining de kózderine móltildep jas keldi. Ákesi joq balanyng atasy bolushy ma edi. Týsinikti ghoy bәri de.

– Men múny kýtimge alamyn... – dedi Múrat óksy týsip. – Jusanbay atam qúsap, qara taldyng kóshetin otyrghyzamyn...

Kәrim men Bóken ony qúshaqtay aldy.

– Jylamashy, – dedi Bóken.

– Sening atannyng ziraty... – dedi Kәrim.

Dildar Mamyrbaeva

Abai.kz