Aymaghambetovting ailasy

El Preziydenti Q.Toqaevtyng bastamasymen biylghy jyl «Balalar jyly» bolyp jariyalanghany әmbege ayan. Jyl boyy bilim beru mekemelerinde atauly jyl ayasynda birneshe is-sharalar ótkizilip, balalargha degen erekshe meyirimdiliktin, jýrek jyluynyng jyly lebi eskendey bolyp edi. Býldirshinder men jetkinshekterding janarynan balalyq shaqtyng baqytty sәtin sezingen edik. Olardyng bizding bolashaghymyz ekenin shyn týsinip, әrdayym qamqorlyq kórsetip, jarqyn bolashaqtaryna demeu boluymyz kerektigin de úghynghanday edik. Balapandardyng jýzi jarqyn, kýlkileri synghyrlap, úly dalanyng baqytty úrpaghy ekenin maqtanyshpen jar sala aita bastap edi...

Osynau shattyq esken keremet sәtti sol bayaghy «Astanada otyrghan» sheneunik-symaqtar su sepkendey basty. Tamyz tany týsiniksiz kýide bastaldy. Oqu-aghartu ministrining oilanbay jasaghan qadamy balalar jylynda balalargha jasaghan ýlken qiyanaty boldy. «Mektepke deyingi tәrbie men oqytudyn, bastauysh, negizgi orta, jalpy orta, tehnikalyq jәne kәsiptik, orta bilimnen keyingi bilim beruding memlekettik jalpygha mindetti standarttaryn bekitu turaly» 2022 jylghy 3 tamyzdaghy №348 búiryghy jәne әdistemelik-núsqaulyq haty jogharyday sózimizding aiqyn dәleli dep esepteymiz.

Sonymen, Aymaghambetov qanday oilanbay qadamdar jasady? Tizbektep shyghalyq:

Birinshiden, atalghan qújattyng jana oqu jylynyng qarsanynda bilim beru mekemelerinde oqu jylyna әzirlik ayaqtalyp, pedagogterdi qabyldau turaly konkurs úiymdastyrylyp, jana mamandar qabyldap qoyghan uaqytta bekitilui. Múnday әdistemelik qújatty oqu jylynyng dýbiri bastalmay túryp, aldyn ala pedagogtar men ata-analar qauymyna talqylaugha úsynyp baryp, qabyldau kerek edi. Jappay talqylaugha úsynylghan kýnning ózinde de 99% pedagogtar búl turaly bilgen joq. Mektepterge pedagog qabyldaudyng jana erejesi boyynsha jana mamandar keybir bilim beru mekemelerinde qabyldanyp qoyyldy. (Jalpy, búl erejening shiyki tústary óte kóp, ol turaly bólek әngime.) Nege búl qújat-symaq oqu jylynyng ortasynda nemese oqu jyly ayaqtalysymen jariyalanbaghan degen zandy súraq tuyndaydy, qúrmetti ministr myrza?!

Múnday qújattardyng osylay at ýsti qabyldanuy, barmaq bastymen bekitile saluy bir búl ghana emes. Songhy 4-5 jyldaghy jaghday búl. Ábden bolary bolyp, boyauy singende ghana әlgindey búiryq, núsqaulyq siyaqty týsiniksiz qújattardy jiberip qoyyp qarap otyrasyzdar. Sonynda zardap shegetin partada otyrghan oqushy. Osydan keyin qanday sapa turaly әngime qozghaymyz?..

Ekinshiden, maqalanyng atauynda aitylghanday, balalargha jasaghan ýlken qiyanat turaly. Bilim beru standartynda jәne ile-shala shyqqan әdistemelik-núsqaulyq hatta bekitilgen normalar balanyng da, pedagogting de, ata-ananyng da miyna kirip shyghar emes. Búl qújatty qay túlghanyng «diktovkasymen» jazghandary bizge beymәlim, degenmen, Aymaghambetovting eng ýlken kәsiby qateligi kózge úryp-aq túr. Jeke-jeke toqtalayyq.

Bastauysh bilim beru boyynsha «Synypty eki topqa bólu jalpy bilim beretin úiymdarda synyptardaghy bilim alushylar sany 24(!) jәne odan artyq bolghanda: oqytu qazaq tilinde jýrgizilmeytin synyptarda qazaq tili, shetel tili, sifrlyq sauattylyq boyynsha (1 synyptan basqa!) boyynsha jýzege asyrylady» deydi. Gәp – topqa bólinetin balalar sanynda. Auyldyq mektep pen qalalyq mektepterding jaghdayy jer men kóktey. Topqa bólinude dene shynyqtyru, kórkem enbek pәnderi qayda?.. Sifrlyq sauattylyq pәninde әripti jana tanyghan 30 balany topqa bólmey, ildәldalap әreng júmys istep túrghan 10 kompiuterge otyrghyzyp, ne ýiretedi? Basqa synyptarda da osy jayttyng kebin kiymek. Osydan keyin balanyng sifrlyq qúzirettiligi turaly ne aitasyz?

300-600 oryndyq mektepte 1500-dey oqushy bilim alghan sportzalda dene shynyqtyru múghalimi synypty topqa bólmey 20 balanyng qaysysynyng artynan jýgiredi?.. Balalardyng jaraqat aluy jiyilep ketpey me, oqushynyng fizikalyq dayyndyghy kýtkendegidey bola ma? Múnday synyptyng birmezette birnesheui sportzalda «bilim alady». Jýgirgenin bylay qoyghanda, dene shynyqtyru pәni múghalimderining deni er-azamattar. Otbasynyng asyrushysy da solar. Eger myna qújatynyzdy shynymen iske asyrsanyz olardyng jartysynan astamy júmyssyz qalmaq. Eki qolgha bir kýrek tabylar әriyne, degenmen júmyssyzdar sanyn arttyryp jatqanynyzdy oiladynyz ba? Tayaqtyng ekinshi úshy – úl balalar men qyz balalardyng fiziologiyalyq damuy mәselesi. Búghan bastarynyz jetpese, mamannyng kenesine jýgingenderiniz jón bolar.

Ýshinshiden, osyghan deyingi bilim beru standartynda auyldyq jerde 20 baladan asqan jaghdayda synypty eki topqa bólu qarastyrylghan edi. Sol standart qay sheneunikting jambasyna tiken bolyp qadaldy eken?.. Synypty eki topqa bólude 24 oqushydan asqan jaghdayda bolady degen norma negizgi orta jәne orta bilim beru boyynsha da solay. Sonda siz, asa qúrmetti ministr myrza, auyldyq mektep pen qalalyq mektepting qay jaghynan bolsyn jaghdayyn osylay tenestirudi oiladynyz ba?.. Búl degenimiz sizding ministrliktegi mamandardyng óte sauatsyz әri kompotentti emes ekenderin anyq kórsetip otyr. Eng aldymen auyldyq mektepting materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytyp berinizder, ýsh auysymdyq mektepterding mәselesin tolyqqandy sheship alynyzdar, ýlgilik oqu baghdarlamasy boyynsha týsinikti әri sauatty núsqaulyq әzirlenizder. (Álde búl ýshauysymdy mektepterde kabiynetterding jetispeushiligin jong әdisi me?) Sodan keyin 24 balany topqa bólesizder me, bólmeysizder me – keyingi plandaghy mәsele boluy kerek!

Tórtinshiden, songhy ýsh jylda múghalimderding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn jaqsartugha erekshe kónil bólinip jatyr. Oghan esh dau joq. Ár jyl sayyn 25%-gha ýstemaqy qosylyp jatyr. Múghalimderding auyzy endi aqqa ilingende bayaghy taz kepesin qayta kiygizip jatyrsyz. Bala oqytqan ústazdyng әleumettik jaghdayy joghary bolsa, odan memleket zardap shege me, әlde qúl qamytyn qayta kiymey qala ma? Úiqysy tynysh, tamaghy bar, baspanasy bar múghalim ghana sapaly bilim bere alady. Osynday baqytty sәtke perzentterimen, oqushylarymen birge qol jetkize bastaghan múghalimdi osynshalyqty qysu kimge kerek? Ayyna alatyn 200-300 myng tengesi qay sheneuniginizding tanauyn jybyrlatty eken?..

«Jau ketken song qylyshyndy boqqa  shap» deydi bizding qazekem. Aylyqty kóbeytip, mәrtebeni «kóterip», pedagogterding sanyn arttyryp aldynyzdar. Alatyn ailyghym sәl de bolsa joghary bolsa eken dep biliktiligin arttyrugha talpynghan múghalimge attestasiya talabyn tym qatandatyp jolyn kestiniz. Múghalim bolugha úmtylghan әr azamattyng jolyn konkurs dep taghy bógediniz, jana bitirgen jas mamannyng múghalim bolyp qabyldanu yqtimaldyghy nólge ten! 16 saghattan artyq saghat almasyn dep taghy bir kedergining basyn qyltityp qoydynyz. Bir qolmen bergendi ekinshi qolmen aludy qalay týsinemiz? Múnyng bәri sapa boluy ýshin bәlkim dúrys ta shyghar, biraq barsha múghalim qauymy sengen sizden osynday aqyldy ailany kýtken joq! Múndaydy esi bar qazaq «sengen qoyym sen bolsan..» deydi!

Besinshiden, ózin-ózi tanu pәnining diplomy bar mamandary zar jylap jýr. Olardyng basym kópshiligining qosymsha mamandyqtary joq. Qayta dayarlaudan ótemin degenshe, onyng otbasyn kim asyramaq?..

«Boyaushy boya degende saqalyn boyapty» deydi taghy bizding qazeken. Qarajatty ýnemdeu kerek degende osynshalyqty kәsiby qatelik jasap, býirekten siraq shygharudyng kimge qajeti bar? Júmyssyzdar armiyasynyng qalyptasuyna eren ýles qosqanynyzdy múghalim de, balalar da qúptay qoymas. Mysal deseniz, mәrhәbbat: mekteptegi 6 aghylshyn tili múghalimining 3-euin qysqartu kýtip túr. Óitkeni, olargha tauyp beretin saghat joq. Búl bir ghana mysal.

Jogharyda qoyylghan súraqtar tek mening kókeyimdegi emes, әr pedagogting oiynda jýrgen saualdar. Olargha jauap bermeytininizge bek senimdimin. Ágәreki, jeke óziniz jauap beremin deseniz, qúba qúp deymiz...

Bir sózben aitqanda, 2022 jylghy 3 tamyzdaghy №348 búiryqtyng kýshi joyyluyn talap etemiz!!! Sizge aitar kenesimiz: jýziniz ashyq bolsyn!

Erkin Azamat

Abai.kz