Karl Marks kommunizmdi adamzat qoghamy damuynyng eng jogharghy satysy dep eseptedi. Alayda, kommunizm sosializmmen shektelip, eshbir elge kelgen joq. Marksting pikirinshe, damudyng bir kezeninen ekinshi satysyna ótu kommunizmdi qospaghanda, óte anyq jýzege asyrylady. Shynynda da, qarabayyr jýieden - feodalizmge, feodalizmnen - kapitalizmge, kapitalizmnen - sosializmge, sodan keyin... búrynghy dengeylerge qayta oralu. Kommunizm mýmkin emes degen kýdik osynda. Óitkeni tolyq әleumettik tendikke jetu mýmkin emes.

Búl tek qaghazdaghy iydeal

Dýniyejýzilik proletariattyng kósemi Leniyn: «Din adamgha iydeal beredi. Adamgha iydeal kerek, biraq tabighattan tys emes, tabighatqa say adam», - deydi. Ári qaray, dindi almastyratyn «adamdyq» iydeal retinde Lenin kommunizmdi úsynady.

Yaghni, bolishevikter әu bastan kommunizmdi keyingi baqytty úrpaqtyng armany retinde kórsetti. Kommunizm búl jaghdayda esekting aldyna baylanghan sәbizge úqsaydy, ol ystyq-suyqqa qaramastan ózining sәbizine jetu ýshin jýrisin jalghastyrady.

Bolishevikter Reseyde sosializm ornatu jolynda tynymsyz júmys isteu kerektigin týsindi, óitkeni búl el kóptegen ghasyrlar boyy tek agrarlyq el boldy. Adamdar auyldan qalagha kóshkende, mindetti týrde pәterler jetkiliksiz bolady. Azyq-týlik óndirisi «kommunizmning jat tabyna» qarsy qughyn-sýrginge baylanysty qysqarady, – dep azamattar ashtyqtan talyp qalady.

Kýshti joghaltpau ýshin búl qiyndyqtardyng barlyghyn býrkeu kerek. Ol ýshin, әriyne, iydeologiya kerek, biraq, qanday? Mýmkindigi shekteuli adamdargha «kókten kelgen manna» dep uәde beru kerek. Búl boldy. Shyn mәninde, kommunizm kenestik azamattar ýshin dindi almastyrdy.

Adam qajettilikteri

«Árkimnen – qabiletine qaray, әrkimge – qajettiligine qaray!» degen kommunistik úrandy bәri biledi. Búl iydeya kommunistik iydeyanyng negizinde jatyr, qoghamdyq jýiening әdildigi de osynda jatyr. Belgili bolghanday, kommunizm jolyndaghy adamdy, onyng qajettilikterin ózi shekteytindey etip tәrbiyeleu kerek.

Sanaly azamat jeke úshaqtyng da, yahtanyng da, saraydyng da qajeti joq ekenin biledi. Ol pәtermen, jana ónimdermen, túrmystyq tehnikamen shekteledi. Yaghni, kommunizm adamdardy asketizmge, qarapayymdylyqqa tәrbiyeleudi maqsat tútty.

Óitkeni, eshbir әleumettik jýie barlyq adamdargha qalaghanyn bere almaytyny anyq. Biraq tәjiriybe kórsetkendey, adam ýnemi jana qajettilikti tabady, al onyng eski qajettiligi qanaghattandyrylady.

Múnyng jarqyn kórinisi - Pushkinning «Balyqshy men balyq turaly» ertegisinde anyq kórinis tapqan. Kempir jana nauagha da, jana sayatqa da, patshayym mәrtebesine de toqtay almady. Adam balasynyng búl qasiyetin joiy mýmkin emes. Búl kommunizmning saltanat qúruyna ýlken kedergi.

Baylyqtyng joqtyghy. Defisiyt

Adam ózi ýshin júmys isteuge kóbirek dayyn - búl aksioma. Resey imperiyasynda sharualar azat etilgennen keyin jәne Stolypinning agrarlyq reformalarynan keyin auyl sharuashylyghynda órleu boldy. Resey astyqty eksportqa jóneltti, sharualar eldi azyq-týlik salasyna qajettining barlyghymen qamtamasyz etti.

KSRO-da, әriyne, kommunizm prinsipteri jýzege asyryldy, osylaysha barlyq jer memleket menshiginde boldy, «býkil halyqqa» tiyesili boldy. Kolhozdar men sovhozdar qúryldy. Biraq Kenes Odaghy kezinde auyl sharuashylyghy óz elining qajettiligin de ótey almady.

Belgili fakt: Kenes Odaghy bidaydy AQSh-tan satyp aldy. KSRO-da búl taqyrypta tipti, anekdot boldy: «Eger bizge aitqanday, býkil әlemde kommunizm jenetin bolsa, onda biz astyqty qaydan satyp alamyz?».

Endi ótken ghasyrdyng 1920-shy jyldaryn eske alayyq, Kenes ýkimeti erekshelik retinde marksizm, kommunizm prinsipterinen alshaqtap, Jana ekonomikalyq sayasatty engizdi. Burjuaziya qayta payda boldy. Dýngirshekter men dýkender qaytadan azyq-týlikke toly boldy. Ýlken qalalarda azyq-týlikpen baylanysty problemalar bolghan joq.

Biraq Stalin kezinde újymdastyru jýrgizilgende, JES joyyldy, bәri totalitarly-komandalyq qalpyna keldi. Kolhozdar halyqty barlyq qajetti zattarmen qamtamasyz ete almady, 1930 jyldary ónimder rasion kartasymen satyldy. Tapshylyq problemasy Kenes Odaghynyng býkil ómir sýrgen uaqytynda boldy.

Kapitalizmnen sosializmge ótu

Marksting teoriyasy boyynsha kapitalizmnen keyin sosializmge, sodan keyin kommunizmge kóshu bastalady. Biraq súraq tuyndaydy: Nege kapitalizmnen qoghamdyq qúrylystyng sol jaq jýielerine tranzit qajet? Kapitalizm jaghdayynda JIÓ ýlkenirek, tehnologiyalyq progresting qúraldaryn engizu jyldamyraq, óndirushilerding motivasiyasy joghary... Kommunizm «adam qoghamy damuynyng jogharghy satysy» mәrtebesine sózbe-sóz sәikes kelmeydi, óitkeni aldynghy kezender әldeqayda tartymdy kórinedi.

Konkurensiya

Viktor Gugo «Baqytsyzdar» kitabynda bylay dep jazdy: «Kommunizm men agrarlyq zang ekinshi mәseleni sheshudi úsynady. Olar aldamshy. Búl bólu óndiristi óltiredi. Birdey bólu bәsekeni, demek, enbekti búzady».

Rasynda, bәsekelestiksiz ilgerileu mýmkin emes. Árbir memlekettik kәsiporyn birdey tapsyrys alyp, júmysshylar birdey jalaqy alatyn bolsa, odan da kóp júmys isteuge, óndiristi jaqsartugha, jana biznes-iydeyalar jasaugha ynta joq.

Demek, kommunizm kópshilik ýshin jasandy nәrse. Óitkeni, bәseke qashanda adamzatty qughan. Alghashynda adamdar anshylyqta jarysty - anshylyq kezinde kimning joly kóbirek bolsa, ol ózin jәne otbasyn nemese taypasyn tamaqtandyrady. Al basqa baqytsyz anshylar eshtenesiz qalady. Adamdar «jylyraq» oryn izdep, bәribir jarysady. Búdan qútylu mýmkin emes.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz