Ortaghasyrlyq arab jәne parsy tarihshylarynyng enbekterine kóz jýgirtsek, 1312-1313 jyldary Altyn Orda taghyna jas әri jigerli Ózbek han otyrdy. Ol biylikke kelisimen islam dinin memlekettik dәrejege kóterdi. Ál Birzaly Ózbek handyq biylikke kelmesten búryn músylmandyqqa ótken deydi. Ózbek súltandy biylikke әkelgenderding arasynda Altyn Ordalyq músylman qauymynyng kórnekti basshylary Qútlyq Temir әmir, onyng bauyrlary Saray Temir, Múhammed Qoja sonday-aq músylman dinbasylary bolghan. Ibn Dukmaktyng jylnamasynda Ózbek islam dinin taqqa otyrghan song qabyldaghan, jәne keyin ózine Súltan Múhammed degen jana esimdi alghan eken. Ortaghasyrlyq derekterde Ózbek han islamdy sopylyq yassauy tariqatynyng ókilderinen qabyldaghandyghy aitylady.

Ortaghasyrlyq arab jәne parsy tarihshylarynyng enbekterine kóz jýgirtsek, 1312-1313 jyldary Altyn Orda taghyna jas әri jigerli Ózbek han otyrdy. Ol biylikke kelisimen islam dinin memlekettik dәrejege kóterdi. Ál Birzaly Ózbek handyq biylikke kelmesten búryn músylmandyqqa ótken deydi. Ózbek súltandy biylikke әkelgenderding arasynda Altyn Ordalyq músylman qauymynyng kórnekti basshylary Qútlyq Temir әmir, onyng bauyrlary Saray Temir, Múhammed Qoja sonday-aq músylman dinbasylary bolghan. Ibn Dukmaktyng jylnamasynda Ózbek islam dinin taqqa otyrghan song qabyldaghan, jәne keyin ózine Súltan Múhammed degen jana esimdi alghan eken. Ortaghasyrlyq derekterde Ózbek han islamdy sopylyq yassauy tariqatynyng ókilderinen qabyldaghandyghy aitylady.

Ózbek han biylikke kelisimen óz úlysynda islamdanu ýderisin tez әri qysqa uaqyt ishinde jýrgizuge tyrysty. Eki jyldan keyin Mysyr súltany Mәlik әn Nәsirge jazghan hatynda Ózbek ózining úlysynda kәpirlerding az qalghandyghyn aitady. Parsy jylnamashysy Muin ad-Din Natanzy Óbek han túsynda Deshti Qypshaq «Allagha tabynghan elge ainaldy» - dep jazady. Osynyng nәtiyjesinde úlan-ghayyr aumaqtaghy týrik, monghol, iran tektes etnostardyng islamdanu ýderisi bastaldy. Keyin olardyng negizinde týrki etnostary - qazaq, ózbek, әzirbayjan, tatar, noghay, týrikmen, bashqúrt, qyrghyz t.b. qalyptasty. Yaghni, Ózbek hannyng basty enbegi Altyn Ordany kýsheytip qana qoymay sonday-aq islam dinining euraziyanyng dalalyq aimaqtarynda keng taralyp,  jahandyq dinge ainaluyna yqpal jasauynda dep bilemiz.

XIII ghasyrdyng sonynda Islam dini Shynghyshan imperiyasynan bólinip shyqqan Altyn Ordada resmy din dәrejesine kóterildi. Oqighanyng osylay damuy tek qana ishki sayasattyng qiyn-qystau kezinde emes, biregey iydeologiyalyq mýddeni qalauda jәne biylik basyndaghylar men kóshpeli kópshilikting arasyndaghy qarym-qatynasqa sebepshi boldy. Islamnyng potensialyn Altyn Ordanyng biyleushileri, syrtqy sayasy mindetterge jetu ýshin de paydalandy. Mysaly, diny yntymaqtastyq  әskery kýshti Mysyrdaghy mәmlýkting súltandarymen birigip úiymdastyrugha rúqsat berdi. Onyng qylyshy Iran ilihandaryna qarsy baghyttaldy. Islam aimaqtaghy halyqaralyq sayasatta  ajyramaytyn element bolyp qaldy. Berke han basqarghan kezdegi, músylman tarihynda ýlken sayasy manyzdylyqtyng dәleli bolghan,  Altyn Ordadaghy «dinshilderding jenisi» siyaqty kórsetilgenmen, bәribir memleket ómirinde jәne qoghamdyq túrmysta aitarlyqtay islamdandyrugha әkelgen joq. Ordadaghy dinshilderding aituy boyynsha, «Altyn kezen» Ózbekting handyq qúrghan dәuirinde (1313-1341)  bolghan. Onda islam basymdylyq jaghynan kórindi, jergilikti mәdeniyet músylman tanbasyna anyq ie boldy, al baqsylar men lamalar (budda dinining sopylary) qughyngha úshyrady. Árbir altynordalyq han ózining týrkishe qoyylghan atynan basqa, arab esimin alyp jýrdi. Tiyndargha qarap aitsaq, Jәnibek  Súltan Jalal Ad-Din Mahmúd, Berdibek - Súltan Múhammed, Toqtamys - Súltan Nәsir Ad-Diyn, t.b. dep atalyp jýrgen.

Qazaqstan aumaghynda islam dinin resmy dengeyge alghash kótergen Qarahan memleketi bolatyn. Degenmen, Qarahan memleketine Qazaqstannyng barlyq territoriyasy engen joq. Altyn Ordagha sonau Dunaydan Altaygha deyingi kenistik, qazirgi TMD aumaghy tolyq qarady. 1312-1313 jyldardan bastap islam dini osyn kenistiktegi kýshti dini-iydeologiyalyq jýiege ainaldy. Altyn Ordada resmy din islam bolsa, ondaghy negizgi mazhab Orta Aziyada, Qazaqstanda, Kavkaz ben Edil boyynda keng etek jayghan hanafy mazhaby boldy. Tarihshylar birauyzdan Ózbek han túsynda Altyn Orda mәdeniyeti gýldengen, әskery quaty kýshti, halyqaralyq bedeli joghary alpauyt memleket boldy dep jazady. Deshti Qypshaq kóshpendileri arasynda islam dinining taraluyn Orta Aziyalyq sopylardyng qyzmetimen baylanystyrady. Altyn Orda aumaghynda islamnyng birneshe aghymdary bolghan. Solardyng ishinde eng kóp taraghany hanafy mazhaby edi. Hanafittyq mazhab - sunnittik tórt mazhabtyng biri. Býgingi tanda әlemdegi músylmandardyng jartysynan kóbi osy hanafy mazhabyn ústanady. Týrik tildes halyqtardyng barlyghy derlik, sonyng ishinde qazaqtarda da osy dәstýrli diniy-qúqyqtyq mektepke jatady. Hanafy mazhabynyng búlaysha keng tarauyn Orta Aziyalyq aimaqtardyng әsirese Horezmning islam dinin taratudaghy ýlken rólimen baylanystyrugha bolady. Búl aimaq hanafy mazhabynyng iri ortalyghy bolatyn. H ghasyrda islam dinin 922 jyly aldymen Edil Búlghariyasy, keyin 960 jyly Qarahan memleketi qabyldady. Al XIV ghasyrdyng basynda Altyn Ordada islam memlekettik din jariyalanyp, hanafy mazhaby basty aghymgha ainaldy. Altyn Orda handary islam dinin qabyldap ony memleketting mýddesinde ústandy, al búl tikeley Qazaq handyghyna da qatysty, óitkeni, Qazaq eli sol Altyn Orda, Aq Ordalardyng múrageri. Sol sebepti Tәuke hannyng "Jeti Jarghysynda" da memlekettik dәstýrli dini islam edi. Qúqyqtyq túrghydan qazaqtar óz әdet-ghúryptaryn sharighatpen biriktire bildi. Qazaqstandaghy islamnyng tarihy sonau H ghasyrdan bastau alady. Osy uaqyt ishinde islam qazaq halqy ýshin dәstýrli din bolyp keldi. Halqymyz talay almaghayyp zaman bolsa da dәstýrli dinin saqtap qala aldy. Keler jyly Altyn Ordada islam dinining memlekettik din bolyp jariyalanghanyna 700 jyl tolghaly otyr. Qazaqstan Altyn Ordanyng múrageri retinde osy iske bas bolyp, bauyrlas Tatarstan, Bashqúrtstan, Ózbekstan, t.b. týrkitektes bauyrlarymyzdy tartuymyz kerek. Din isteri agenttigi men QMDB ayasynda konferensiyalar, seminarlar ótkizilui tiyis. Búl is-sharagha otandyq ghalymdarmen qosa  TMD-nyng din qayratkerlerin, tarihshylaryn tartuymyz kerek. Búl keleli datany memlekettik túrghyda atap ótsek núr ýstine núr bolar edi.

D.JÚMAGhALIYEV

«Abai.kz»