Qazaqstanda bazalyq zeynetaqy mólsheri artady jәne yntymaqty zeynetaqyny esepteu ýshin eng joghary tabys kólemi ósedi. Búl turaly QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining resmy saytynda jariyalandy.

Jaqynda Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldauynda eng tómengi jalaqy mólsherin arttyru jәne zeynetaqy jýiesin qayta qarau turaly aitty. Preziydentting aituynsha, eng tómengi bazalyq zeynetaqy mólsherlemesin eng tómengi kýnkóris dengeyining 70% — yna deyin, al eng joghary mólsherlemeni 120% - gha deyin jetkizu kerek. Búl búghan deyin qabyldanghan sheshimdermen birge 2025 jylgha qaray jiyntyq zeynetaqyny orta eseppen 27% - gha úlghaytugha mýmkindik beredi.

Osyghan baylanysty Enbek ministrligi Qazaqstanda bazalyq jәne ortaq zeynetaqyny, sonday-aq júmyskerding zeynetaqy jinaqtary esebinen qalyptasatyn BJZQ-dan tólenetin zeynetaqy tólemin qamtityn kóp dengeyli zeynetaqy jýiesi júmys isteytinin eske saldy.

Búl rette yntymaqty zeynetaqy jýiesi birtindep qysqaruda, óitkeni olardy taghayyndau kezinde 1998 jylghy 1 qantargha deyin, yaghny jinaqtaushy jýie engizilgenge deyin әzirlengen enbek ótili eskeriledi. Sondyqtan, ministrlikte habarlaghanday, zeynetaqy jýiesining tiyimdiligin arttyru jәne azamattardy jaqsy zeynetaqy  mólsherimen qamtamasyz etu maqsatynda әleumettik kodeks jobasy shenberinde mynaday ózgerister engizu josparlanuda:

«Zeynetaqy jýiesining tiyimdiligin arttyru jәne azamattardy zeynetaqynyng tiyisti mólsherimen qamtamasyz etu maqsatynda Áleumettik kodeks jobasy shenberinde mynaday ózgerister engizu úsynylady:
Birinshi. 2023-2027 jyldar aralyghyndaghy kezende eng tómengi bazalyq zeynetaqynyng mólsherin kezen-kezenimen eng tómengi kýnkóris dengeyining shamasynan 54-ten 70%-gha deyin, eng joghary mólsherin 100-den 120%-gha deyin jetkizu kózdelip otyr.
Osy kezende bazalyq zeynetaqy mólsheri orta eseppen 51%-gha deyin arttyrylatyn bolady. Búl rette bazalyq zeynetaqynyng ortasha mólsherining jyl sayynghy ósui shamamen 13% - dy qúraydy jәne barlyq 2 mln zeynetkerge qatysty bolady.
Ekinshi. 2023 jylghy 1 qantardan bastap zeynetke shyghatyn azamattar ýshin yntymaqty zeynetaqylardy esepteu ýshin paydalanylatyn eng joghary tabystyng shamasyn 46-dan 55 ailyq eseptik kórsetkishke deyin arttyru kózdeledi», - dedi vedomstvo.

Úsynylyp otyrghan sharalar 2025 jylgha qaray jiyntyq zeynetaqyny orta eseppen 27%-gha (3 jyl ishinde – 109-dan 138 myng tengege deyin) arttyrugha jәne jiyntyq zeynetaqydaghy memlekettik tólemderding ýles salmaghyn arttyrugha mýmkindik beredi. Osylaysha, memleket qart adamdar arasynda kedeylikting ósuine jol bermeu boyynsha mindettemeler qabyldaydy.

Abai.kz