Kógeday Shәmerhanúly. Jana jyl jansaq mereke
Jeltoqsan biz ýshin eki merekemen qadirli, biri kýndelikke qyzyl әrippen belgilengen Elbasy kýni bolsa, ekinshisi - 16-jeltoqsan Tәuelsizdik kýni. Búl ekeui últymyzdyng tól merekesi. Ókinishtisi, Jeltoqsan aiy bastala salysymen qala ishin Jana jyldyq bezendiru bastalady. Ózimiz de Jana jyldy qarsy alu әbigerine týse bastaymyz...
Saqtardan saqtalyp kele jatqan saltymyzdy, jatqa bodan bolghan kezde, zomegerler (biylep-tósteushiler) etek-jenin kesip tastaghany bar-tyn. Sonday bir qiyn-qystau kezende, orayyn tauyp, qúlshylghyn jasap, toy-joralghysyn ótep, merekesin atap ta ýlgerip otyrghany aidan-anyq aqiqat. Últsyzdandyrudyng uyty әueli basqa, adal asqada taraghan edi. Sonyng saldarynan sansyrap, sanamyzda saltymyzgha salqyndyqta bolmay qalmady. Últ mýddesi ýshin oyanyp, halqynyng qamyn oilaghan, ozyq oily azamattardyng jolyn kesip, úragha jyqty.
Jeltoqsan biz ýshin eki merekemen qadirli, biri kýndelikke qyzyl әrippen belgilengen Elbasy kýni bolsa, ekinshisi - 16-jeltoqsan Tәuelsizdik kýni. Búl ekeui últymyzdyng tól merekesi. Ókinishtisi, Jeltoqsan aiy bastala salysymen qala ishin Jana jyldyq bezendiru bastalady. Ózimiz de Jana jyldy qarsy alu әbigerine týse bastaymyz...
Saqtardan saqtalyp kele jatqan saltymyzdy, jatqa bodan bolghan kezde, zomegerler (biylep-tósteushiler) etek-jenin kesip tastaghany bar-tyn. Sonday bir qiyn-qystau kezende, orayyn tauyp, qúlshylghyn jasap, toy-joralghysyn ótep, merekesin atap ta ýlgerip otyrghany aidan-anyq aqiqat. Últsyzdandyrudyng uyty әueli basqa, adal asqada taraghan edi. Sonyng saldarynan sansyrap, sanamyzda saltymyzgha salqyndyqta bolmay qalmady. Últ mýddesi ýshin oyanyp, halqynyng qamyn oilaghan, ozyq oily azamattardyng jolyn kesip, úragha jyqty.
Jattyng merekesin úlyqtap, toylardy toylau osy últsyzdandyru kezeninde barlyqqa kelgen bolatyn. Sonyng biri - jana jyl. Jana jyl turaly kópshiligimiz bile bermeymiz. Ol meyram qaydan shyqty? Kimder toylaghan edi jәne jana jyldyng astarynda ne bar? Basyn ashyp aitar bolsaq, Kenes Odaghynda 1927-1936 jyldary jana jyl toylap, shyrsha tigip jana jyl toylaugha tiym salynyp, 1937 jyly Stalinning búiryghymen 1- qantarda shyrsha tigilip, jana jyldy toylaugha rúqsat etilipti. Búl merekeni toylaudyng tarihyna ýnilsek, IY-ghasyrda hristian dinin ústanushy Vizantiyanyng imperatory Konstantinning týsinigi boyynsha, 25-jeltoqsan Isanyng tughan kýni dep, jariyalap toylau dәstýrge ainalghan. Qalaberdi kópqúdayshyl Rimdikterding senimi boyynsha, eger adam óz ýiine ýnemi jasyl bolyp ósetin, aghashtyng bir týrin tigip qoysa, onda onyng ýiinen kóktem ýzilmeydi-mys. Sondyqtan, olar sol aghashty óz ýilerine әr qys kelgen sayyn tigip qoyatyn bolghan. Býgingi tanda azattyq alyp, aq-qarany tanyghan kezimizde de, eski dertting әdetinen shygha almay jýrgenimiz oilantady...
Últymyz ýshin jana jyl, jyl basy - Nauryz. Búl tútas týrki eline ortaq meyram. Astarynda eshqanday búrystyq joq. Nauryzda kýn men týn tenelip, jer beti jylulyqqa bólenip, adamdar jaydarman kýy keshedi. Halqymyz «Atadan mal qalghansha, tal qalsyn»,-degen úlaghatty sózdi ústanghandyqtan dәl osy nauryzda aghash otyrghyzady. Jәne týrli merekelik oyndarymyzda bar, yrys tanyn qarsy alugha arnalghan «Úiqy ashar», «Seltetkizer» sekildi dәripter. Nauryzda alys-jaqyn, tuys-tughan qosylyp qauyshyp amandasyp, nauryzkóje iship, qymyz-shúbat ishedi. «Qyryqtyng biri Qydyr» degen halqymyzdyng qonaqjaylylghynan bolsa kerek. Al jana jylda «Ayaz ata keledi», - deuding qanshalyqty manyzy bar?!
«Abai.kz»