«Amanat»  klubynyng «QR Preziydenti N.Á.NAZARBAEVTYNG  «Qazaqstan-2050» strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty joldauy: Qazaq emlesin jetildiru joldary jәne әlipbiydi latyn qarpine kóshiruding mәseleleri men tiyimdi tәsilderi» atty arnayy otyrysynda jasalghan kirispe bayandama

Qazaqstan egemen el bolghaly kóterilip kele jatqanymen, sheshimi bolmay kele jatqan mәsele - qazaq tilining ózine tәn әlipbiyining әli kýnge bolmauy. Búl - memlekettik tilding basty mәselesi. Álipby - eng әueli til dybystarynyng jýieli týrde tanbalanghan kestesi. Tilding jazba núsqasy osy kestege sýiene otyryp hatqa týsedi. Al, qarip - osy әlipbiyding tanba týri ghana.

Qazaq tiline qarip tandau Tәuelsizdik alghan kýnnen bastau alsa, al tilding ózine tәn әlipbiyining boluyn kýn tәrtibine qong tek qana songhy 7-8 jyldyng ýlesinde. Yaghni, búl jayt qazaq tilining әlipbii tónireginde bolyp kelgen búghan deyingi әngimening jýiesi men biligining kýmәn keltiretinin bildiredi. Búl - qogham tarapynan memlekettik tildi shynayy damytugha baghyttalghan әlipby mәselesi jónindegi sheshim qabyldaugha degen keritartpa kedergining biri ghana.

«Amanat»  klubynyng «QR Preziydenti N.Á.NAZARBAEVTYNG  «Qazaqstan-2050» strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty joldauy: Qazaq emlesin jetildiru joldary jәne әlipbiydi latyn qarpine kóshiruding mәseleleri men tiyimdi tәsilderi» atty arnayy otyrysynda jasalghan kirispe bayandama

Qazaqstan egemen el bolghaly kóterilip kele jatqanymen, sheshimi bolmay kele jatqan mәsele - qazaq tilining ózine tәn әlipbiyining әli kýnge bolmauy. Búl - memlekettik tilding basty mәselesi. Álipby - eng әueli til dybystarynyng jýieli týrde tanbalanghan kestesi. Tilding jazba núsqasy osy kestege sýiene otyryp hatqa týsedi. Al, qarip - osy әlipbiyding tanba týri ghana.

Qazaq tiline qarip tandau Tәuelsizdik alghan kýnnen bastau alsa, al tilding ózine tәn әlipbiyining boluyn kýn tәrtibine qong tek qana songhy 7-8 jyldyng ýlesinde. Yaghni, búl jayt qazaq tilining әlipbii tónireginde bolyp kelgen búghan deyingi әngimening jýiesi men biligining kýmәn keltiretinin bildiredi. Búl - qogham tarapynan memlekettik tildi shynayy damytugha baghyttalghan әlipby mәselesi jónindegi sheshim qabyldaugha degen keritartpa kedergining biri ghana.

Shyn mәninde qazaq qoghamy atalmysh mәsele boyynsha nәtiyjeli talqydan góri әrqaysysy әr jaqqa tartqan búralqy sózding búrauyn keltirumen kóp uaqyt joghaltty. Ghylymy orta tarapynan da, ziyatkerlik qauym jaghynan da búl jóninde sheshim qabyldaugha iytermeleytindey alghyshart jasaugha talpynys ta,naqty is te bolmady. Qolda bary - 100-ge tarta jekelegen avtorlardyng әlipby jobasy men derbes úsynystary  ghana. Biraq búl әleuetting ainalysqa týsip, jýielengen kezi kózge týspedi, sheshim qabyldaugha jeteleytin alghyshartqa ainalmady...

Eger de qazaq qoghamy memlekettik tilge qanday әlipby jәne qay qarip kerek ekenin erterek qolgha alghanda, biylik te sheshimdi erterek qabyldaugha mәjbýr bolar edi. Ókinishke oray, qoghamymyzdaghy ziyatkerlik aqualgha sәikes búl mәsele keshigip әri ushyghu belgileri tuynday týsti. Aqyry sheshimdi Uaqyt degen tóreshi qolgha alugha iytermelep otyr. Búnyng kórinisi jәne birden bir qauqarly qadam retinde QR Preziydenti N.Á.NAZARBAEVTYNG «Qazaqstan-2050» strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty joldauynda kótergen bastamasyn ataymyz.

Sondyqtan da búl joly biz osy bastamany algha bastyrugha qanday faktorlar qoldau kórsetip, qaysysy kedergi bolmaghyn aita alsaq, tilimizge degen tarihy sheshimdi qabyldaugha jaqynday týsemiz. Biz búl otyrysta qay qaripti tandaymyz dep endi bas qatyrmaymyz, әlipbiyde qansha әrip bolady degenge de toqtalmaymyz. Búl saualdardyng bәri de jýieli týrde jana әlipbiyge jetkizetin alghyshart jasaqtaumen sheshiledi. Biz endi әngimening tórkinin de bir planka joghary qoyugha mәjbýrmiz. Bizge búl әngimeni búrynghydan ózgerek qolgha alu kerek.

Eng bastysy, qoghamda eki mәselening beti ashyldy: bireui - qazaq tiline tәn әlipbiyding jasalu qajettigi; ekinshisi - qazaq jazuynyng tanbalanuy latyn qarpine negizdeletindigi. Búdan әri búlar jónindegi nәtiyjesiz daular men taldaulardy jyiyp qoyyp, әngime auanyn naqtylaghanymyz dúrys. Sonday-aq, jana әlipby tilimizdi joghary dengey men sony syipatqa aparatyn birden bir faktor ekenine sengenimiz jón.

Sonymen, jana qazaq әlipbiyin jasaqtaugha bir qadam algha bastyq: songhy merzim belgilendi jәne qay qaripke jýginetinimiz de aiqyndaldy. Endigisi - iske kirisip, naqty sheshim qabyldau. Atalmysh mәseleni sheshude qay taraptar qanday resursymen búl iske qosyla alady? Bizding oiymyzsha, onday tarap ýsheu: sheshim qabyldaytyn әri atqaratyn biylik, jýiesi men alghyshartyn әzirleytin - ghylymy tarap jәne naqty nәtiyjege mýddeli baqylaushy da yqpaldy - qoghamdyq orta. Biz býgin ýshinshi taraptyng atynan jinalyp otyrmyz.

Búghan deyin ortagha týsip kelgen birshama úsynystardy jinaqtay kele, myna mәselelerding qaraluy jana әlipbiyding súlbasyn kóz aldymyzgha tezirek keltirer degen oidamyz. Álipby mәselesi eng әueli sayasy emes, últtyq mýddeden tuyndaytyn onyng ruhany kenistigin anyqtaytyn jayt.

Sondyqtan jana әlipby tújyrymdamasy, qazaq tilining dybystyq standarty jәne qaripterdi jýieleu men taghayyndaudaghy basty kriyteriyler men talaptar resmy týrde jasalyp, bekitilgeni abzal. Óitkeni, mәsele, qazaq tilining әlipby kestesin jasaqtaumen bitpeydi, eng bastysy ony til tútynushylarynyng onay da jenil siniruin qamtyityn sharalar qajet. Sonyng ishinde jana әlipbiyge negizdelgen orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq sózdikterden bastap, qoldanushygha qajetti barlyq resurstar qolda bolarlyqtay әleuetti әzirleu basty mindetterge jatady. Qazaq tilining latyn qaripti jana әlipbiyining nәtiyjesinde til damuy ýshin jana formasiya qalyptasatynyna kózimiz jetip baryp kiriskenimiz maqúl. Búl jaghynan tilding jazu týri ghana emes, onyng mazmúny men zandylyqtary da  birshama ózgeriske úshyrauyna aldyn ala dayyn boluymyz qajet.

Qysqasy, jana әlipby qazaq jazuyn barynsha jenildetip, qazaq tiline sonshalyqty tәn zandylyqtardy qamtyp, til damuyna keng jol ashatynday, әsirese, qazaq  jazuyn qoldanatyn tútynushygha jana mýmkindikter men jenildikter beretindey tehnikalyq qoldau týrindegi nәtiyjege qol jetkizui kerek. Tipti, emlening qazirgi kýrdeli aqualy qarapayymdatylyp, qarama qayshy syipaty joyylsa, núr ýstine núr. Tútynushy sonda ghana jana әlipbiyge psihologiyalyq jaghynan meylinshe dayar bolmaq. Sonda ghana sayasy týrli kedergiler ózinen ózi joyylmaq.

2025 jylgha deyingi kezende iygeriletin jana әlipby qazaq halqynyng jana damu dengeyi men ruhany týleuin qamtyityn әleuet pen resurs ekenin eskergenimiz maqúl. Ásirese, búl mindet jas úrpaq aldyndaghy basty boryshymyz, sol ýshin barynsha sәikes iske úmtylghanymyz jón.

S.Erghali, mәdeniyettanushy, kósemsózshi

«Abai.kz»