II

Auqannyng aty, jogharyda aitqanymyzday «halyq azattyq armiya» Shynjangha kirip, Uanjyn ýkimeti qúrylghannan keyingi qúlaq tyndyrarlyq úrandarmen birge shyqqan at edi. Ol, alghashqy nauqandar men jiyndarda shaqyrylghan úrandardyng birin qoymay kóshirip alyp óleng qúrastyratyn «aqyn» bolghan. Kompartiya qataryna sonysymen ótip alypty. Qogham solshyldyqpen qyzynyp, jelikti úran kóbeygen sayyn onyng «óleni» de  kóbeyip, gazetke kýn sayyn shyqty da túrdy. Gazet redaktorlary múrnyn tyjyrynyp, bastaryn qasyp qynjylsa da, qynq etpey, jariyalay beruge mәjbýr boldy. Óitetini, ol, Uanjyn bekitken «ekpindi kommunist aqyn». Ózderining shygharghan úrandaryn «taza» qalpynda ólendetken «tónkerisshi aqyndy» qay sekretar quattamaghan. Onyng «shygharmasyn» qabyldamaghan redaktor keri tónkerisshi atalyp, qaghyndygha úshyramay ma!

II

Auqannyng aty, jogharyda aitqanymyzday «halyq azattyq armiya» Shynjangha kirip, Uanjyn ýkimeti qúrylghannan keyingi qúlaq tyndyrarlyq úrandarmen birge shyqqan at edi. Ol, alghashqy nauqandar men jiyndarda shaqyrylghan úrandardyng birin qoymay kóshirip alyp óleng qúrastyratyn «aqyn» bolghan. Kompartiya qataryna sonysymen ótip alypty. Qogham solshyldyqpen qyzynyp, jelikti úran kóbeygen sayyn onyng «óleni» de  kóbeyip, gazetke kýn sayyn shyqty da túrdy. Gazet redaktorlary múrnyn tyjyrynyp, bastaryn qasyp qynjylsa da, qynq etpey, jariyalay beruge mәjbýr boldy. Óitetini, ol, Uanjyn bekitken «ekpindi kommunist aqyn». Ózderining shygharghan úrandaryn «taza» qalpynda ólendetken «tónkerisshi aqyndy» qay sekretar quattamaghan. Onyng «shygharmasyn» qabyldamaghan redaktor keri tónkerisshi atalyp, qaghyndygha úshyramay ma!

Jyndy sary jelikkennen jeligip, ýdete berdi búl «ólenin». Gazetter men jurnaldardy jýdete berdi. Auqannyng úrandary gazet-jurnaldargha toqtausyz basyla beretindigin kórip, aty shyqqangha mәz bolatyn jas әuesqoy aqyndar da eliktey jóneldi múnday onay tabysqa. «Jasasyn» men «joghalsyndar» jiyn maydanynan әdebiyet betine kóship kelip shulasty. Búl shulaghangha dauys qospaghan ólenning avtory, tónkeristen shettegen «boykýiez burjuy» atalatyn qater de qaldy. Adamnyng jýrek pernesin basatyn kýishi ólen, syrshyl proza sóitip jaryq kórmeytin halge týsti. Jiynnan mezi bolghan júrtshylyq sayasy úranshyl shygharmalargha qaraudan da jiyrenetin boldy. Gazet-jurnaldarymyzdyng oqyrmandary azayyp, tirajdary kemy berdi. «Ádebiyet-mәdeniyet degendering osy bolsa, badyrayghan kýre tamyryn, baqyrghan kenirdegin úrayyn» degenge jetken joghary mәdeniyetti aqyndar oqymay da, jazbay da qoydy.

Alghashqy solshyl joyympazdyqtan general-sekretar Uannyng ózi shektelgen shaqta, Auqan shektelmedi. Birer óleni gazetke shyqpay qalghan kýni redaktorgha baryp zekirip, kelesi kýni gazetke shyghartpay qoymady. «Búl ólenimning qaysy iydeyasy jaqpay qaldy saghan?» dep jandy jerden ústap jenedi eken.

Ádebiyet-kórkemóner birlespesi jaghynan úiymdastyrylghan kәsiptik ýirenu jiyndaryna «mәrtebeli» Auqan qatynaspaydy. Ádebiyet jónindegi ghylymy shygharmalardy oqymaydy. Ádebiyet teoriyasy jóninen mýlde sauatsyz, ózin әldeqanday bir zor sayasatshy saylap alghan eken de, әdebiyet degen sayasy qyzmetting qúlaqkesti qúly dep týsinedi eken. Búl týsinik Auqangha ortalyq partiya komiytetining «әdebiyet pen kórkemóner sayasat ýshin qyzmet isteydi» degen synar kózdi núsqauynan júqsa da, tipti eki kózden de maqúrym su qaranghy-kór soqyr etip istetti. «Partiya sayasatyn jyrlamay neni jyrlap byljyramaqsyndar!» dep zekiruge deyin jetipti.

Men onyng osy zorekerligin estip, gazet-jurnaldardaghy ólensymaqtaryn týgel jiyp aldym da, poeziya mәselesi turaly úzaq syn maqala jazdym. Aldymen әdebiyetting sayasy qyzmetke ghana baghynysty «qúral» emes, medisina ghylymymen terezesi ten, sybaylas kórkemóner týrindegi derbes ghylym ekendigin dәleldedim. Medisina adamdy aurudan emdep, ólimnen qútqarudy maqsat etken ghylym bolsa, әdebiyet, adam janyn emdep zorekerlik, qorqaulyq, jauyzdyq siyaqty ruhany indetterden qútqarudy maqsat etken ghylym dep bayandadym. Búl týsinigimdi bedeli zor filosoftardyng sózine sýiep sóilemesem, arqa tiregi kýshti Auqan «filosof» mening túmsyghymdy búzbay ma. Shabuylshy maqalamnyng әrqay kezenine osynday úly sitatalardy qalqan etip ústaugha tura keldi.

Synymda poeziyamyzgha payda bolghan kesir-keselding kóbine, әriyne Auqan «aqynnyn» ólenderi mysalgha alyna berdi sóitip. Óleng qaghidasy, poeziya zany boyynsha jerge tygha masqaralap soqqyladym. Onyng «shygharmalaryn» baspa betinde jaqtap-aqtaushy shyqsa, ózine de sonyng kebi kiyilip, qabattala soghylatyndyghy sóz saptauymnan kórinip túrghandyqtan masqara-mazaqty arashagha eshkim týse almady. Oghan sәl úqsasyraq jazatyn aqyndar ishinen qanshalyq jek kórse de, mening pikirimdi óz erikterinen tys quattaugha mәjbýr boldy. Ádebiyettegi kalendarizm men úranshyldyq jóninde pikir shyqsa-aq, «Auqanizm» atalyp, du kýlki kóteriletin boldy.

Auqannyng әdebiyet salasyndaghy óktemdik mýiizi osy bir syn arqyly ghana synyp, dauryghy short óshken bolatyn. Qarasy týgel óshkendey mýlde kórinbey ketip edi. «Stili týzetu» nauqanynda jerden shyqqanday Qúljagha payda bola qalypty. Iledegi «onshyl», «jerlik últshyldargha» qarsy әreket basqarmasyna taghayyndala qoyghan eken. «Bighabilding úiymyndaghy keri tónkerisshilerdi» kóbeytken Jaubasarlardyng biri, әriyne, osy kisi bolypty. «Ashylu-sayrauda», «aqylgha ýilesimdi pikir» súrap sóiletkende, óz pikirlerinen ózgesherek pikir aitqandardy Auqannyng ózi shyghyp, «Bighabildi tanimysyn» dep tergey jóneledi eken. Áriyne, onyng meni kórgendigin, tanystyghyn aitqyzghansha tergese kerek. Asau jambasyna osylay qondyrady eken de, mening «keri tónkeristik úiymyma» qatynasqandyghyn moyyndaghansha qylqyndyryp qinay beredi eken. Osyndaghy «stili týzetu» nauqany, «sosialistik tәrbiye», «mәdeniyet zor tónkerisi» dep atalghan qandy qyrghyndardyng barlyghy osy qabaghannyng tis-túyaghymen jýrgizilipti. Bәrinde de mening qylmysymdy zoraytu ýshin mýshe-mýritterimdi kóbeytu - onyng mindetterining bas tarmaghy bolghan kórinedi. 1962 jylghy ýrkinder men qoparylystarda «Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyn" basshylyghyna taghayyndalyp kelgen Jaubasargha qúiryghyn tirep qoyyp arsyldaghan eken.

Alghash aqyn atalysymen qatyn tastaghan Auqan, maghan sol әielin tastaudaghy jalasyn ghana artpaghandyghyn estidim. «Qyzmetime kómekshi bolarlyq oqyghan, mәdeniyetti, әri kórikti әiel alamyn» dep ózi jariyalap jýrip tastaghan ghoy. Al, sonday әiel alu joryghyn bastaghannan-aq joly bolmaghandyghyn da mening kesirimnen kóredi eken. Oqymysty súlu izdegen alghashqy saparynda tóngeni Kýlәn bolypty. Onyng moynyn ózine búra almay jýrgeninde, ziyalylargha 52-shi jylghy «tarih tapsyru» nauqany bastala ketip, ózi sol nauqangha kómekshi kadr bolyp qatynasqanda «iyә, sәt!» dep jalaqtapty. «Ghashyghynyn» moynyn endi kýshpen búrap kóndiretindigine senim baylay qalghan eken. «Tarih tapsyruda» qolgha alyp jazalaytyndary gomendang qyzmetinde bolghan ziyalylar ghoy. Al, búl kelinshekting gomendang qyzmetinde bolu týgil, onyng shpionyna «tiygeni» belgili. Sol qylmysyn ózine ýlkeytip kórsetip sóilessem, sóz beru týgil jata qalar dep sengen eken. Biraq, Kýlәn ózining gomendang shpiony jaghynan zorlanyp, qorlanghan tarihyn aityp, qylmys degenge moyyndamay, Auqannyng «jeke sóilesuge» shaqyrghanyna barmay qoyypty.

Auqan ony endi kýreske tartyp, kópshilik kergisine bir salyp shygharghan song sóileseyin dep jýrgeninde men kirisip, Kýlәndi býtindey aqtap shyqqanmyn. Onan song da qyryndaghan Auqan qyryna ala almay qoyghan bolatyn. Búl jayyn, aralaryna mening «aq saytan bolyp» kirgendigimnen dep jorypty. Múnyng ýstine keyinirek jazghan synym shyqqan song aqyndyq janazasy qosa shyghyp jerlengen Auqan, kóniline býgip jýrgen basqa qyz-kelinshekterinen de mazaqqa úshyrap, bir de birinen maqúldyq jauap ala almay ketipti. Sóitip, ol shaqta qaytadan ýilene almay qalghan sebebin týgelimen menen kórip, mas bolghan sayyn tisin qayraydy eken.

Ilege kelip, qúiyn ýiire alatyn qúdiretke ie bola qalghan kekse Auqan «jaramdy qatyn» aludyng orayy endi keldi dep bilip, búl jónindegi isin qara qúiyndarmen qabattap jýrgizipti. Ózning kózi týsken әielderding maghan isi týsse eken dep timtinip, olardyng sýigenderinen qylmys izdey jýretin bolypty.

Qan kóp tógilgen jerde kýshigen-qargha da, búralqy it te, qasqyr-týlki de kýilenip, kýitshildigi qozbay ma. Olar qútyrghanda, qan tóguding qolbasshysy ózi bolghan qandy qol Auqan qaytuge tiyisti. Únatqan jigitinen aiyrylghan súlu qalyndyq, jarynan aiyrylghan jas kelinshek, erinen aiyrylghan kórikti qatyn - bәr-bәri de qolgha alynghan ziyalylardyng tandaulylary. Oqyghan, kózding jauyn alatyn súlular qansonarda qughyn kórgen aq bókenshe jyrtylyp aiyrylyp jýrgende Auqannyng sary kózi qantalap oinaqtay jónilipti. Bәrin de... bәrin de bir-bir ústap kóreyin degenge kelipti. «Qolynnan kelip túrghanda alyp qal, auyz salyp qal. Zamana zany boyynsha bireuin ghana bókterudi artynan kórmeymisin!» - Bәrining sonyna týsipti sóitip.

Orasholaq Auqan, bas salghan bireuin qoltyghynan shygharyp alyp, birining qúiryghyn júlyp qalyp, búltara qashqan bireuinen jer qauyp, túyaghyna birin ilindire almay qalyp jýripti. Óitetini, odaghay ólenimen úrandata úmtylyp, ýrkitip, ózinen bezindirip qoyady eken. Sony qyrghyngha ainalatyn úrannan әbden erqashty bolghan әielder onysyn estisimen-aq juyq keltirmey, kóz kórim jerden zytady eken.

Búl «mәdeniyetinen» joly bola qoymaghan Auqan keyinirek stiylin ózgertipti. «Eng jana» stilimen istegen kәsibin joghary taraularda Nәzipa, Gýlsim, Kýlәndarmen sóilesuinen oqyghanbyz. Eng qyzyghy, túp-tura ózining qúmandandyq shtabyna shaqyrtyp alyp, sayasatpen sabalay tergep, qorqyta otyryp qolqalaytyn bolypty. Búl stiylinen qanshalyq tabysqa jetkendigi de jogharghy taraulardan mәlim bolghan: ezuinen qandy kóbik búrqyraytyn mol auzynan pulemetshe tókken «marksizmin» eshqaysysyna daryta almapty da, mergen әielderding dәldep atqan bir-bir sóilem tәlkeginen-aq bas kiyimi úshyp, keybirinen, tipti, jýzi jaralanyp qalatyn bolypty.

«Osylardyng manayyna erkek bastyrmay zaryqtyrsam, qanjyghama tym bolmaghanda biri baylanbay ma» degen dәmemen eng sonynda býiishe torlaugha kirisipti.

«Anau pәlen, pәlen degender naqtyly keri tónkerisshi әielder. Sybaylastaryn tabu ýshin әdeyi erkin qoyyp otyrmyz. Olargha kimning jaqyndaghany, onasha sóileskeni kórinse dereu maghan habarlandar!» dep syrttarynan baqylaushy, arnauly kýzetter qoyypty.

Qúljagha men dәl osy kezde kelippin. Nazarbek bolyp kelsem de, kәdimgi «aq saytannyn» jolymen Kýlәndi jetektey kelippin. Auqan alghashynda Kýlәnning aghasy eken degenge senip qalsa da, kózin tóndirip jýrgen eng tandauly jesirlerimen mening ýiirlese ketip, әr kýni dastarqandas bolyp jýrgenimdi estip, sekem ala bastapty. Osy «auruda» bir syr bar degenge kelipti sóitip. Syrtymnan tekserip, manayymdaghylardan súrastyryp eshtene taba almay, shpion degen syltaumen qolgha alyp tekseruge kirisken shaghynda Qabyltay arqyly qalalyq saqshynyng kuәligin ala qongymnan taghy da týitkilsip qalghan eken. Sóitse de, ózining ailandyryp jýrgen әielderining qasynan kórine beruim, búrynghy «aq saytannyn» qylyghyna aumay úqsap, qanyn qaynatpasyn ba. Nazarbek bolyp jýrgen, qalayda sol Bighabil degenge kelipti. «Anyqtaymyz dep basty auyrta bermey», kim bolsa da kóshede sotqarlardyng ziyankestigine úshyraghan kópting biri retinde óltirte salugha dayyndalypty. Qaranghy inirde Nәzipany ertip shyqqanymda jalandaghan pyshaqqa tap boluym da sodan eken.

Ile-shala Kýlәnning ýiine zertteuge kelgen qyzaylardyng talqysyna qatynasyp, «naghyz qyzay» bolyp tabyluym, oqqagharlarymdy tipti kóbeytipti.

Sóitip, Auqannyng sezimtal túmsyghyna Bighabilding iyisi mýnky berse d,e aiqyn dәlel taba almay, kóp auyz jaghynan mysy qúryp dal bolypty. Shayar Tarym maydanynda Bighabilmen birge bolghan Shayzadany esine alyp, qas jauynyng qazirgi týsi-týgin sodan ospaqtap súrap alugha kelipti. Shayzadanyng ýiine Auqannyng sol ýshin kelgendigin túspaldap, mening Ábdireshit jendet bolyp jasanyp, sonynan baruym, asa sәtti is boldy. Shayzada mening ym-isharamdy dәl týsinip, «qazir Bighabilding ong betinde tereng tyrtyghy bar» degeni Auqannyng boljalyn tipti tentiretipti. Qazirgi «tyrtyq bet, qisyq múryn Bighabildi» myna aqbas Nazarbekke úqsatuy tipti qisynsyz ghoy.

«Biraq, osy meyman rasynda Kýlәnning aghasy Nazarbek bolsa da, bir ýlken júmbaq mәselesi bar. Auru ekendigi ótirik! - dep qaytalapty ishinen. - Jәne ynghay mening nysanalap jýrgen tandaulylarymdy manyna jiyp ala qoiy syrly mәsele. Jay emes, kýshti әzәzil ekendigin de kórsetpey me! Nәzipaday asqan tәkappar súmdy ózine jabystyryp, qaranghy týnde kóshede qúshaqtap jýrgeninen belgili ghoy!.. Al, odan keksening de, eng jasynyng da sonyng qoltyghyna kirip aluy qalay? Bәrine de sonyng auruy dәri bolghany ma! Joq, ýlken syr bar, syr bolghanda da maghan arnalghan әldeqanday bir qastyq úiymdastyrudyng synayy bar! Qoy, búl siqyr kim bolsa da kózin tezdetip joymay bolmaydy!»

Auqan osy bekimge tiyanaqtap jýrgeninde otyna may qúiylyp, miyna órt ketkendey bir oqigha tulata jónelipti ózin.

Men Shayzadanyng ýiine Auqannyng sonynan Ábdireshit jendet bolyp jasanyp barghanymda mas bolyp sandyraqtaghansyp, tuanjannyng ózining kisi óltiru jolyndaghy eng qúpiyaly syrlaryn Shayzadanyng aldynda aqtaryp tastaghanmyn ghoy. Ondaghy maqsatym, sol eng myqty qolshoqparyn jalmauyzdyng óz kómeyine iyterip qoiy edi. Oilaghanymday shyghypty. Auqan sondaghy әshkerelengen zor qylmystaryn sol ýide betpe-bet joqqa shyghara salghanday kóringen bolsa da, Ábidreshitting ózin joghaltpay bolmaytyndyghyn kókeyine myqtap týigen eken. Búl batyrynyng baryp túrghan ashyq auyz maskýnem ekendigin endi bilip, qarasyn óshirmese, «týbinde mening kórimdi osy qazady eken» dep týiipti. Myna «masqa sen ie bolyp, erteng tanerten, maghan ózing aparyp ber» dep Shayzadagha tapsyryp ketken sebebi sol eken. Ertenine tanerteng shtabqa barghan ras Ábdireshitti jeke abaqtygha qamap, «múnymen ózimnen basqa eshkim sóilespesin!» dep kýzetshige eskertip, kiltin ózi alyp ketken sebebi de sol eken. Sol kýnning inirinde Ábdireshitti ózi onasha bólmesine shygharyp aparyp, kýlgen bolypty:

- Seni qaljyndap qamap edim, týs uaqytynda úmytyp ketippin, ha-ha-ha-ha-ha...a.., qoryqtyng ba?

- Qoryqqanda qanday? Tuanjangha mening ne jazyghym bar edi dep keshke deyin oilap taba almadym! - depti ras Ábdireshiyt.

- Jә, sende ne jazyq bolsyn, amaliyatyng mening eng jaqyn dosym ekendigindi kórsetip bolmap pa edi!.. Qarnyng ashqan shyghar, qane, tamaqtanalyq! - Auqan osylay juyp-shaya sóilesip otyryp, quyrdaq pen araq qúiypty. - Óy әttegenay, taghy da úmytqan ekenmin ghoy! - depti bir shaqta. - Tekserip kóretin bir ýlken is bar edi. Qazir soghan ekeumiz baryp qaytalyqshy! - Kiyine sala erte jónelipti Ábdireshitti. Jenil «djiypine» qatar otyrghyzyp, shofer shaqyrmay ózi aiday jónelipti. Ile dariyasynyng iyen bir tik jarly jaghasyna aparypty da, bir terekting týbin núsqapty. - Maghan kelgen bir mәlimetke qaraghanda osy terekting týbine qoyylghan bar avtomat bar. Sony tauyp alyp qana qaytamyz! - Osyny kýbirlep úqtyryp qana jayaulap ilestirip apara jatyp, jýrekten qadap atypty da, dariyagha tastap qaytypty.

Sonyng ertenine tanerteng Ábdireshitting joryqtas bir dosy Auqangha kelip, «keshe tanertennen beri Ábdireshitting joghalghandyghyn» mәlimdegen eken.

- Ol, joghalghan joq, tónkeristik qúpiya mindetpen bir audangha ózdiginen súranyp ketti, - depti tuanjany. - Eshkimge jariyalamay qoya túr, ýlken mindet! Oryndap qayta alsa, dәrejesin ósirmekpiz.

- Ol kópten beri-aq tónkeristik zor ister istep keledi, tuanjan. Jazalanugha tiyisti jaularymyzdy, «fakt-dәlel» qúrastyryp baylap beruge óte sheber. Jәne asqan batyldyqpen, janpidalyqpen isteydi!

- IYe, shtabtaghy joldastar da sonday ótkir qabiletti, paluan ekendigin bilipti. Osy jolghy qiyn mindetke barugha qoyghan talabyn bógelmey qabyldadyq.

- Tuanjan, ol sizge aldynghy kýni inirdegi bir ýlken nәtiyjesin mәlimdedi me dep súrapty Ábdireshitting dosy.

- Qanday nәtiyje, aldynghy kýni inirde artymnan meni qorghaugha jalghyz barghanyn aitasyng ba?

- Joq, joq, aldynghy kýni inirde ol menimen birge bolghan. Álgi bir qaterli meyman Nazarbek degendi andyp barghanbyz. Kýlәnning ýiinde onyng joqtyghyn bilip, siz aitqan keri tónkerisshi Nәzipanyng terezesinen baspalap qarasaq, onda da joq bolyp shyqty. Onan keri tónkerisshi Gýlsimning ýiine baryp qarasaq, Gýlsimning ózi de joq bolyp shyqty. Sóitsek, Gýlsim tórkinining ýiinde eken. Onda Nazarbek taghy joq...

- Ýi, sonshalyq jýristerinde Ábdireshit ras sening qasyndama edi? - Auqan, sóilep otyrghan jendetinen asygha súrapty.

- Ras, tuanjan, Ábdireshit ekeumiz ol inirde bir minut ta aiyrylyspay, birge jýrgenbiz. Men onyng sol jýristegi bir batyrlyghyn aitayyn dep otyrmyn. Sóitip, Nazarbek Gýlsimning ýiine barmaghandyghyn bilip, Kýlәnning ýy jaghyna qayta kele jatsaq, ol jaqty baqylaytyn Ybyrayym Mәmet jolyghyp sol aitty. «Kýlәnning ýii jaqtan eki er adam shyghyp, mektepke kirip edi. Álden uaqytta mektep qaqpasynan bireu shyghyp, kýnshyghys jaq kóshemen tez jýrip ketkenin alystan kórip qaldym» dedi. Ybyrayymnan odan basqa bizge qajetti jauap ala almay, Ábdireshit ekeumiz Kýlәnning qaqpasy jaqqa qayta qayttyq. Ol aulanyng kýnbatys jaghyndaghy kóshe iyinine jete bergenimizde qatarymdaghy Ábdireshit qolymnan tartyp túra qaldy. «IYindi daldalanyp tosyp túrghan jau bar úqsaydy. Sen shoqparyndy ynghaylap bergi daldada túr da, osylay ótkenin sogha ber! Men art jaqtarynan shyghyp, aldy-artynan qatar tiysek, esterinen aiyrylady» dedi de, ózi daual jaghalap, dybys shygharmay jýgirip baryp, daualdan sekirip ótti. Bizdi qolgha týsiru ýshin tosyp túrghan jau bary ras bolyp shyqty: bireui iyinnen baspalap qarady da:

«Ýi, әlgi kele jatqan ekeui joq, qayta qaytyp ketken siyaqty!» - dedi.

«Tyghylyp túrmasyn, bayqalyq!» - dedi bireui. Sóitip ýsheu-tórteui iyinnen qatar shyghyp, biz kelgen jaqqa ýnile qarasyp túrghandarynda, artqy bireui baq ete týsti. Ýsheui ýrkip men túrghan jerge jetip kelgende bireuin men úryp jyqtym. Sondarynan qua shyqqan Ábdireshit taghy bireuin úryp týsirdi. Qalghan bireui qasha jóneldi mektep jaqqa. Mektepten dýrkirep ýlken bir toby shygha kelgende Ábdireshit ekeumiz talyqsyp jyghylghan ýsheuining shoqparlaryn jiyp alyp zytyp berdik. Ábdireshit sonday qyrandyq istedi sol kýni!

- Sol shaqta saghat neshe ekendigin bilemisin?

- Bilemin, tuanjan, saghat keshki on birden ótip qalghan.

Oylanyp qalghan Auqan, aldynghy kýngi sol uaqytta mas bolyp jatqan ótirik Ábdireshitti Shayzadagha tapsyryp, qorshaudan ózderi qashyp shyghugha bettegen uaqyt ekendigin esine týsirdi.

- Ábdireshit sonan song qayda bardy? - dep týiile súrady Auqan.

- Menen bólinip eshqayda barghan joq. Kóp jaudan qashyp qútylghan song ózimizding shtab manyna kelip, araq satatyn Jang lauhandy oyatyp alyp, sol jenisimiz ýshin araq ishtik te, bizding ýige baryp úiyqtadyq.

- Sol týni osy isti istegen... naq Ábdireshit ekeuing ekendiktering ras pa?

- Ras bolghanda qanday, jaudan týsirgen ýsh shoqpardy ýsh serigimizge berdik!

Mýlgip otyryp qalghan Auqan, «jaraydy, osy nәtiyjelerindi maghan úmytpay jazyp tapsyr!» dey salypty. Óz qolynan marqúm bolghan Ábdireshitting sol dosyn osy sózben qaytaryp jiberipti de, dereu telefon qonyrauyn basyp, bireuge jasyryn kýzetshi Ybyrayym Mәmetti shaqyrtypty.

- Sen aldynghy kýnning inirinde Nazarbekti izdep jýrgen bizding eki adamdy kórding be? - dep súrapty, Ybyrayymnan anyqtau ýshin.

Ol inirde Ábdireshitting sol kóshede bolghanyn arnauly baqylaushy da rastapty:

- Mәmet payjang men Ábdireshitti súraysyz ba? Kórgemin. Nazarbekti izdep jýr eken. Saghat onnan ótip on birge jaqyndaghanda kórdim.

Auqan ózining ótken inirdegi zor janylysyna ishinen tynyp, jaba salu ýshin Ábdireshit jónindegi súrastyruyn toqtata sala, baqylaushynyng óz mәselesine auysypty:

- Al, sen sol aldynghy inirde Nazarbekten qalay kóz jazyp qaldyn?

- Saghat toghyzgha taman bir baryp qaraghanymda Kýlәnning otau ýiinde otyrghanyn kórip qaytyp edim. Sodan ile-shala sol qaqpa jaqtan eki adam kelip mektepke kirip ketken. Alysyraqtan ótkendikten kimder ekenin qaranghyda tany almay qalghanmyn. Bir shaqta, Ábdireshitting qalpaghyna úqsas aq qalpaq kiygen bireu sol mektepten jalghyz shyghyp, kýnshyghys jaq kóshemen tez jýrip ketti. («Aq qalpaq!» dep Auqan ózine-ózi kýbir ete týsipti.) Al, Ábdireshitter sonyna týsip jýrgen Nazarbekti taghy bir bayqayyn dep barsam, eki ýiinen de kórinbedi.

- Ne baghyp jýrgensin? - Tosyn aqyryp qalghan Auqan Ybyrayymdy selk etkizipti.

- Tuanjan, ol keshte mening mindetim kóbeyip ketken. Ar jaghyndaghy kóshege de baryp túrdym...

Auqan Shayzadany sonyng tanertenine shaqyryp alyp súrapty:

- Aldynghy kýnning arghy inirinde ýiine mening sonymnan barghan aq qalpaqtyny sen Ábdireshit dep qalay tanydyn?

- Ábdireshit «batyrdy» men búryn kórmegenmin, atyn estiytinmin. Ábdireshit degen sol kisi ekenin siz ekeuiniz sóileskende ghana bildim.

- Biz sóileskende ghana bildin? Al, men saghan tanerteng esin jighan song maghan shtabqa ózing ertip aparyp tapsyryp ber degenim qayda?

- Ol naushy[1] mening aitqanyma kónip aidauyma jýre me, tuanjan-au, batyrynyz tangha jaqyn ózi ketip qalypty. Maghan aitpay úrlanyp ketipti, nanbasanyz ózinen súranyz!

- «Ol batyr» sening batyryng ba, mening batyrym ba, kóremiz әli! Uaqyty kelgende sol aq qalpaqtynyng kim ekendigin men aitsam, ózine jaqsylyq kelmeydi. Jan kerek bolsa, ózing dereu әshkerelegening jaqsy, úqtyng ba?

- Oibay-au, ony Ábdireshit dep siz tanyghan song tanyghanym bolmasa, búryn kórmegen bir qyrma saqal, bújyr qara qaytyp mening batyrym bolmaq!

- Bar, oilan, onyng kim ekendigin sonynan bolsa da tanyp qoya bergensin! Sende ótirik kóp! Shynyna kelip, bәrin tolyq moyyndasang ghana keshirim etiledi. Tónkeris degen tuysqandyqqa qaramaydy. Osy qalpynda túryp alsan, óz basyndy jeysin! Tez jazyp әkelip ber!.. Taghy da aityp qoyayyn, neghúrlym tez әshkereleseng soghúrlym jaqsy!

Shayzadany Auqan osy tapsyrmamen qaytarypty da, ózi qatty qysyla oilanypty: «sol inirde múnyng ýiine, meni qorghau syltauymen Ábdireshit bolyp barghan - rasymen, osy aqsaytannyng ózi bolghany ma?... Ýni Ábdireshitting ýninen basqasharaq shyqqanyn, qatty mas bolghan adamnyng dauysy ózgerip shyghatyndyghynan kórippin-au! Grimdep-jasap, basqa bireuge úqsatyp shygharu, bizding múndaghy jaularymyzdyng qolynan kelip jýr emes pe edi! Al, naqtyly Ábdireshit ol uaqytta mening aldynghy tapsyrmam boyynsha jasyryn joghaltu ýshin aq saytandy izdep, sol jaqta jýrgen eken ghoy! Bizding aramyzdaghy tynshylarynan ony da, mening Shayzadany izdep barghanymdy da estigen ailaker jau, ózin andyp jýrgen Ábdireshit bolyp jasanyp, mening ózimdi óltiru ýshin barghany ghoy, qap! Bizding myqtylardyng әrqaysysynyng ózgesheligin de, olargha úqsatyp jasandyratyn búiym-jabdyqtardy da tolyq jiyp alghan ol jyn-saytandar!... Al, aq saytan, qara Ábdireshit bolyp jasanyp, búrynghy úiymdas mýriyti bolghan Shayzadanyng ýiine ózi kelmese, basqa eshqaysysyna ýy iyesi senbeydi, tanymaydy da! Demek, Nazarbek dep atalghan Bighabilding dәl ózi boldy sol «Ábdireshiyt». Sol bolmasa, әr kýni baratyn әielderining birining ýiinen tabylmay, qayda ketti deuge bolady, izdep jýrgen bizding qyrandardyng birining kózine týspes pe edi! Meni óltirmey búl jerden ózining tiri qútylmaytyndyghyn biledi ol. Úrymtal mezet kýtip, mas bolghansyp kelip jatyp alghany ghoy! Syrttan kelip qorshaugha alghandar da sony qorghaugha, kómektesuge kelgender boldy! Yapyray, Qúdaydyng saqtaghany-ay! Oipyr-au, búl siqyr mening búrynghy eng jasyryn isterimdi de týgel bilip bolghan eken-au! Endi tezdetip joghaltpasam, mening týbime jetpey qoymaydy! Áttegen-ay, múny óltirtemin dep jýrgen Ábdireshiytimdi ózimning óltirip tastaghanym-ay! Aldynghy jibergen pyshaqshymnyn, albasty basyp, ózi mert bolyp qaytqan son, qaytse de almay qoymaytyn osy qyranymdy saylap edim ghoy, senimdi qandykóz qaytpasym osy edi ghoy! Yapyray, óz qolymdy ózime kestirgeni-ay myna әzәzildin!»

Auqan osy yzagha bulyghyp, azu tisin bsqanynda, manday teri búrqyrap ketipti. Kabiynetining esigin qaghyp, kiruge rúqsat súraghan hanzusha tanys ýnge «ә...» dey saldy da, oramalyn alyp, terin sýrtti. Ózine «kómekshi» atalyp jýrgen qojayyny eken. Auqannyng jýz shyrayyna qarap, asa qinalysty oida otyrghanyn bile qoydy:

- Tuanjan, qatty jýdep otyrypsyz, auyryp qaldynyz ba?

- Mende dert kóp qoy, Lau Jyan! - dep kýrsingen Auqan, jeke Bighabil turaly oidan jalpylyq isti sóileuge auysty. - Negizgi isimizding birining de sәti kelmey jatqany janyma qatty batyp barady! Aramyzgha kirip alghan tynshy kóp! Istemek bolghan isimiz jau jaqqa lezde estiledi de, tosqyndyqqa úshyray qalatyn boldy!

- Ras solay bolyp barady. Biraq, bógetke úshyraghanyna qajyghan adam tónkerisshi bola almaytyndyghyn bilesiz ghoy. «Tónkeris joly búralang bolady» dep Maujushy әldeqashan aitqan emes pe edi!

- Oryndalar, asyqpayyq deuge uaqyt tipti zymyrap barady. Mәdeniyet tónkerisi toqtap qalsa... tipti óz armanymnyng da biri oryndalmay, mýrdem ketetin siyaqtymyn!

- Ásirese, әli de ýilene almay túrghan jaghdayynyz, meni de tynyshsyzdandyratyn boldy, tuanjan! Anau әielderding qaysysyn bizge jenge etpeksiz, sony aitynyzshy! Sizdey kommunizm qayratkerine tiymeytin qanday әiel ekenin kórip alalyq!

- Olardy maghan qarsy qayrap salatyn әzezil kóbeyip aldy. Maghan kónil bergenderin «oghan barmaqshy bolsang bauyzdap tastaymyn» dep qorqytatyndar bar eken!

- Mine, naghyz keri tónkerisshi deytinimiz sondaylar ghoy!

- Estip jýrgenimizdey mәdeniyet tónkerisi toqtap qalsa, onday keri tónkerisshiler qaptap shygha kelip, ózimizdi bas salghaly otyr!

- Joghary basshylyqtan býgingi kelgen habardy estidiniz be? - dep kýrsindi «kómekshi». Auqan «taghy ne habar» degendey oghan jalt qarady:

- Joq, estimedim!

- Mәdeniyet tónkerisine tiym salynypty! «Tónkeris syltauymen jýrgizilip jatqan әrqanday kózqaras soghysyna, zaupanderge múnan song jol qoyylmaydy. Bastaushylary jazalanady» depti! Múnan song «tónkeristik komiytet» deytin atau da qaldyrylady eken. Ár dәrejeli ýkimet oryndary búrynghyday «halyq ýkimeti» dep atalsyn depti. Tipti, onshyl-jerlik últshyl deytin qalpaqtardyng da aq-naqaqtyghyn oilanyp kóru qajet deytin de sóz bar eken.

- Maujushy qaytys bolghan song tónkeris jolynyng buylghany ma, ne bolghany búl! - Auqan jaltaq-jaltaq qarady qojayyn «kómekshisine». - «Sosializm dәuiri - ýzdiksiz tónkeris dәuiri bolady» degeni qayda Maujushiydin?

«Kómekshi» jauapsyz túqyryp, oilanyp qalypty da, Auqan ón-týsten mýlde aiyrylyp, sary-targhyl kózi óshkindey beripti. «Mәdeniyet tónkerisining bergen qúqyghymen qúdiret tauyp, aibatynan ay jasyrynghan shaqta berilmegen myna «qanshyqtar» tónkeris toqtaghan song «auzyna s..., demes pe!.. Bighabilden keletin qaterdi bylay qoya túrghanda da, әielsiz-balasyz-panasyz qaltyraghan jesir shal ne kýn kórmek!» degen asa suyq oy býrip sýmireytip edi. Qojayyn «kómekshi» jalt qaraghanda eki shekesin eki qolymen qysyp, tómen qarap kýbirledi:

- Bitken ekenbiz ghoy olay bolsa! Qalpaqtary alyna qalsa, jerlik últshyldar jedi deshi meni!

- Olay týnilmelik, tuanjan! - dep kýlimsiredi «kómekshi». Kóz әinegin qolyna alyp, sýrte sóiledi. - Sizding arqa tireginiz sansyz kóp ekendigin bilesiz ghoy! Tipti tónkeristi toqtatpaq bolyp otyrghan basshylardyng ózderi de ishki jaqtan ózimiz, búrynnan óz basshylarymyz ekenin úmytpalyq! Siz ben bizdey adal azamattaryn qorghay alady! Meninshe múnyng ózi bir taktika. Túiyqqa qamalyp, isimizding sәti ketip bara jatqanynda sheginip alyp jol ashyp, qayta soghatyn taktika bolsa kerek! Al, shekara boyyndaghy bizding orayymyz әli ken. «Keri tónkerisshi» atap, zaupan jolymen sogha almasaq, shujúnjuidyng jasosy dep jayrata beretin syltauymyz bar emes pe! Tipti, búl búiryqtar halyqqa jariyalanghansha da talay isimizdi oryndap ala alamyz, aqyldasalyq!

- Jón eken-au, Lau Jyan! - Auqangha jan qayta kirgendey, basyn qaqshang etkizip kóterip aldy da, shúlghyp-shúlghyp jiberdi. - Búl búiryq halyqqa ashyq jariyalanghansha búrynghy ekpinimizben tezdetip, basyp-basyp jibersek! Bәse-bәse, tabylghan aqyl! Tym bolmaghanda eng qaterli jaularymyzdy basqa eshkimge sezdirmey jayratyp alsaq!

- Mening oiymdy dәl taptynyz, tuanjan!.. Teginde, bastan aiyrylghan dene eshqanday qaru-qarymjy ala almaytyndyghy esimizde bolsyn! Osyndayda basshylarynyng ýnin óshirip jibersek, qalghandary ne isterin bilmey qalady! Osyndaghy jerlik basty dúshpandardyng jayyn ózinizden artyq bilmeymiz. Ony óziniz tezdetip jayghastyra berersiz. Al, men siz ýshin bir qyzmet isteudi oilanyp keldim!

- Men ýshin? Qanday qyzmet?

- Kenesimizding basynda aittym ghoy, óziniz ailanyp jýrgen kóp әielding qaysysyn tandaysyz?.. Sony aitsanyz bolghany, men oryndap beremin!

- Áyelding óz yrazylyghynsyz?.. Onday mәselede ol әielderding izdeushi-qorghaushylary kóp, tura kelip meni bas salugha dayyndalyp otyr ghoy?

-  Sizdi bas sala almaytyn jaghday dayyndap alyp, amaldamaqpyn! Úrlanatyn әiel siz joqta úrlanady, onyng qayda ketkenin bir az uaqyt ótkenge deyin tipti óziniz de bilmeysiz. Al, әielding sizge razylyghyn alu tipti de qiyn emes. Uaqytyna kelgende ózi-aq әdeyilep tandaytyn bolady sizdi. Tek, mening ózinizge degen adaldyghyma senseniz bolghany!.. Atanyzshy naq sýier bireuinizdi!

- Olay bolsa, tipti qaysysy bolsa da Qabyltay jaqtaghy ýsheuining biri! Kýlәndi alsam dep jýr edim. Onyng kónili maghan auyp qalyp edi. Jәne ózime layyq kekseleu ghoy. Biraq, oghan qaterli bir qorghaushy kelip azghyryp qoydy. Ol, ózing estip jýrgen Nazarbek, mening kóne dúspanym edi!

- Atyn ózgertip kelgen Bighabil degeniniz sol ghoy?

- Sol, sol! Ony ashyq qolgha alyp joghaltugha bolmay qaldy... Myqtap jasalghan jalghan dokumenti de asa myqty qorghaushy tirekteri de bar. Qolgha alsaq ózimizge ýlken qater tónetin siyaqty. Sondyqtan jasyryn joghaltugha dayyndalyp jýrmin. Ol joghalmay, Kýlәn maghan joq!

- «Nazarbek» jónindegi josparynyz dúp-dúrys! Biraq, bala tabatyn jap-jas kelinshekter túrghanda Kýlәndi qaytpeksiz. Sizge perzent te kerek qoy! Ózinizden bala tumaghan әielge senuge bolmaydy. Jasynyng birin alyp, neghúrlym tez tudyrsanyz, ha-ha-ha-ha-ha...a.

Auqan qosyla kýldi de qojayynynyng búl pikirine de bas iyzedi.

- Biraq, Nәzipadan kónilim qalynqyrap jýr! - dep kýrsindi ózi.

- Ne ýshin?

- Ol, әlgi Nazarbek atalyp jýrgen aq saytangha jemtik bolyp qalypty! Oghan sol ýilenbek bolypty dep te estiymin! Biraq, Bighabil saytannyng әieli asa súlu dep estushi edim. Onysyn qaytpek eken, bilmeymin!

- Ol saytandy joghaltqan song Nәzipanyng ózinizdiki boluy op-onay ghoy!

- Bighabildi búrynyraq joghaltpasam, ol meni joghaltady. Sondyqtan ony jayghastyruym sózsiz. Biraq, Nәzipa túraqsyz, búzyq әiel bolghany ghoy. Basyn maghan qúshaqtatyp, balany basqadan tabatyn, asqan alayaq, súm әiel siyaqty! Biraq, men alghan song kimge tiygenin bilip, súmdyq oilay almas ta. Mening súmdyghym әldeqayda qaterli ekendigin bilgen song týzelui ghajap pa!

- Mening bayqauymsha siz, naghyz jaqsysyn әli tanymaghan siyaqtysyz!

- Gýlsimdi aitpaqsyng ghoy, oilap kórsem, ol óte jas eken! Oilanyp, qadirimdi tanuy asa qiyn! Qartayghanymda ol jap-jas qalpynda kete beredi ghoy!

- Bәle! - dedi «kómekshi» qojayyny. - Neghúrlym jastan alyp, bastan tәrbiyelep qyzyghyn kórginiz kelmey me! Óziniz baurap tәrbiyelep әketuinizge sol onay! Maujushiyding «aq qaghazgha ne jazsang da, ne syzsang da bolady» degeni sol emes pe!

- Yapyrau! - dep oilanyp qaldy Auqan. «Kómekshi» óz sózine qosymsha «aqyl» qosyp tiyanaqtatty:

- Onday jas әiel ózinizden edel-jedel eki-ýsh tughan song sizden basqa eshkimdi de erkek dep tanymaytyn bolady. Meninshe, sizding myna túrqynyzda solay ornyqtyra alatyndyghynyzda sóz joq!

Qarqyldap kýldi Auqan búl «aqylgha»:

- Olay bolsa sening tandauynda bolsyn, Lau Jyan! Qalay da osy ýsheuining biri, mening oilap jýrgenim. Qolyna qaysysy onay týsse, jengeng sol bolsyn! Biraq endi tezdetpesek qauipti!.. Men, osy tang atysymen «najaghay tezdiginde» kirisip, óz qaterlerime qarsy myqty qúraldanghan әzireyilderdi taghayyndaymyn. «Aq saytan» men Qabyltay, aldynghy nysanam bolmaq!.. biraq, isting sharty eshkimge sezdirmey joghaltu ghana. Mәsele bizding shtabtan bolghandyghyn jan balasyna bildirmey, kóshe lýkshekterine audara salu jaghdayynda jýrgizilui shart!

«Kómekshi» kózәinek Auqannyng isine sәt tilep, әiel jónine tuanjannyng ózining mýlde alansyz boluyn súrap senim bildirdi.

- Biraq, siz basqa júmys jaghdayymen bes-alty kýn basqa audandardyng birine baratyndyghynyzdy әrkimge qúlaqqaghys etip qoyynyz! Men habarlasymen ketken bolyp tyghylasyz da, jengemizding jasyryn tósegine kiretin bolasyz! -dep, quyrshaq tuanjanyn kýldire shyqty.

Aldynghy taraudaghy bizding taugha qaytuymyzdyng aldynda Qabyltaydyng Kýlәndi shaqyrtyp alyp aitqan saqtandyru sózi, Auqannyng «najaghay tezdigindegi» osy josparyn estisimen aitylghan eken. Auqannyng Bighabil men Qabyltaydy jasyryn óltiruge mindettelgen eng senimdi jendetterining biri sol kýni-aq Qabyltaygha kelip aityp ketipti. Bighabildi alysyraq Kýnes jaylauyna shyghara túru jónindegi pikiri sodan shyqqan eken.

Kýlәn ekeumiz jabysa qalyp, ózimizding ýirenisti tauymyzgha qaytqan kýni keshke jaqyn Auqangha, «Bighabilding búrynghy әieli Qazaqstangha ótip ketip, sonda basqa bireuge tiyip alghandyghyn» tynshylarynyng bireui jetkizgen eken. «Bәse!» dep qalghan Auqan odan jәne súrastyra otyryp, «ol saytannyn» Nәzipany almaq boluy ótirik bolyp shyqqanyn taghy estigende aiqaylap jiberipti:

- Ýi, qaranghy týnde ekeui qúshaqtasyp birge jýrgeni, Nәzipanyng ýiine keshterde jii baryp túratyny ótirik bolghany ma?

- Joq, onysy shyn, әueyilikpen jýrgender siyaqty.

- Kýlәn jol qoya ma sinlisimen bolghan onday әueyilikke?

- Ol jónderin týsine almadym. Áyteuir, Kýlәn, keterinde basyna qyzyldy-jasyldy jana jelek salyp, avtobusqa Nazarbekke tótenshe kýlimdep qarap shyqqanyn kórdim.

- Ýi, ol saytany Kýneske ketti dep edi ghoy?.. «Nazarbek agha sol jaqtaghy jaylaugha shyghatyn boldy, doqtyr búiyrypty» dep Kýlәnning ózi jariyalap jýrgeni estilisimen, Kýneske ile-shala jýrip ketkeni de estildi ghoy!

- Joq, Kýlәngha erip osy taugha ketti. Bir-birine kýlimdep, qiyla qarasqanyna deyin qarap túrdym!

Auqan, osyny estisimen ashanada iship otyrghan tamaghyn jasosynyng aldyna iyterip tastap túra jónelipti shtab kensesine qaray. «Kómekshi» qojasyn kenseden taba almay, ýiine baryp sóilesipti:

- Men endi asyqtym! - depti otyra sala kýbirlep. - Sening «bir audangha ketken bolyp tyghyla túr» degening bar edi ghoy. Men tanerteng erte túryp, ras ketetin boldym. Atatyn anymnyng ózi adyrgha shyghyp bergenin qazir estip keldim. Saghan eskerte ketetin taghy bir isimdi aitayyn: men endi Gýlsimnen basqasyn aludy qoydym. Kýlәn men Nәzipa endi tek, abyroylaryn tógip, masqaralauym ýshin ghana eskeriledi. Ekeuine ketken kekterim ýshin sәtteri týskende endigәri eshkim kózine ilmeytin dýziqaragha ailandyryp-namystaryn taptap qana tastamaqpyn!

Tuanjannyng búl qayratyna qarqyldap kýlipti «kómekshi» qoja:

- Qaharynyz qayyn aghan-aq eken, ha-ha-ha-ha-ha...a.. Biraq, ol eki әiel jóninde «sәti kelgende» degeniniz dúrys. Al, «atatyn anym adyrgha shyqty» dep, anau jóninde asyghyp, óziniz qaterge úshyrap qalar ma ekensiz?

- Joq, búl asyghuym emes, sәti kele qalghan iske múnday oraydy qoldan jiberuge bolmaydy!.. Jәne onyng jalghan atpen kelgen Bighabil ekendigi tolyq anyqtalyp boldy!... Búrynghy әieli ketken eken. Dәl osy joly búl taugha Kýlәnmen nekelenip alyp, birge әketu ýshin shyqty. Kýlәnning tuysqan bauyrynyng aldynda nekelenbek! Múndaghy balalarynan sheshe úyalady. Ol sayqaldyng Nazarbek Kýneske ketti dep jar salghan sebebi, bizdi aldau ýshin ghana. Al, ol Bighabil eken, nekelenip, salt boyynsha baldyzynyng aldynan ótken song Ilede túrmay, tipti Qúljagha da qayta oralmay tezdetip, Kýlәndi sol betimen basqa jaqqa әketpek! Kelgennen beri neshe týrli qyrgha salyp jýrgeni sol. Bәri qulyq!... Men endi osy neke yrymyn ótkizbey soqpaqpyn!

- Ashyqtan-ashyq baryp soghu degeniniz... óziniz aitqan «eshkimge sezdirmey joghaltugha» býtindey qarsy tәuekel emes pe?

- Joq, olay bolmaydy Lau Jyan, ony auyldan qalagha әkelip teksermek bolyp aidap shyghamyn da iyende atyp tastap, qashty dep jariyalap, bir-eki kýn izdegen bolamyn, ol әriyne tabylmaydy. Eshkimge sezdirmeu degen osy!

- Jalghyz barasyz ba onda?

- Qolymda myng qorqytatyn myltyq túrghanda jalghyzdyq kórem be men! Bildirmey onasha aparyp jaylap, shoferime «qashty-qashty» dep jar sala jetemin de, mashinamen eki kýn izdegen bolamyn!

- Tabylghan aqyl eken! Al, eki kýn ghana emes, tipti, Jyng audanyna deyin izdegen bolyp bes-alty kýn jýrseniz, oghangha deyin Gýlsim jónindegi mening josparym da oryndalar edi! Jauynyzdy joghaltyp qaytyp kelisinizben dayyn tósekke kiresiz! Ha-ha-ha-ha-ha...a.., kemengerlikpen tapqan aqyl eken mynauynyz!...

Sonynda ekeui Gýlsimdi qolgha keltiru jóninde de aqyldasty.

Gýlsimge «kómekshi» qojanyng ózi qyzyghyp jýr edi. Alghashqy josparynda Gýlsimdi sәtin tauyp úrlatyp alyp shghyp, osy qala shetindegi bir jemtiktesining ýiine jasyryp qoyyp, ózi birneshe kýn zorlap әieldenip, músylman Auqangha tieyin degenge kelitirmek edi. Búl jolsparynyng eki-ýsh týrli qolaysyz jayy baryn oilanyp qaldy ózi: birinshiden, Gýlsimdi basqalargha bildirmey úrlatyp alyp shyghugha qansha uaqytta sәti keletini belgisiz. Ekinshiden, úrlyq degen jasyryn isteletindikten izdeushiler túp-tura Auqan men onyng shtabyna shabuyldaydy. Ýshinshiden, aldymen «Lau Jyang kómekshi» jaghynan zorlanghan Gýlsim rasyn әshkerelep, Auqan men ekeuining arasyna bitpes kek ornatuy mýmkin. Búlay bolghanda ekeui birin-biri óltiretin, tipti bolmaghanda ózara jauyghyp qylmystaryn әshkerelesetin óte qaterli oqighalar tuylar edi. Sondyqtan «kómekshi» qoja Gýlsim turaly qayta oilanyp, maqsatyna jetuding odan basqasharaq amalyn tapty. Múny oryndau ýshin kóp uaqyt ketpey, Auqannyng óz isi siyaqty «najaghay tezdiginde» jýgiziledi. Ári ózin tuanjangha adal dosy etip kórsete alady. Auqangha osy jana josparyn búra aityp aqyldasyp, maqúldasty.

Sóitip, «Adyrdaghy andy jayghastyryp» kelisimen jas kelinshekke jana kýieu bolatyndyghyna sengen Auqan, sonyng ertenine tanerteng alaulaghan ottay jalyndap attanyp edi. Bighabildi qashty dep izdegen bolyp, bes-alty kýn jýrmey, sol kýnning inirinde-aq tartylghan tekeshe myqshiyp qaytyp, mashinasynan kýigen tomarsha domalap týsetindigi ekeuining oiy týgil týsterine de kirmegen. Alayaq «kómekshi» Gýlsimdi bir kesh bolsa da artyghyraq iygiliktenu ýshin, taugha Auqan attanysymen jortuylgha dayyndalghan. Keshke deyin oljasyn ornalastyratyn uaqyttyq jәne túraqty oryndaryn dayarlap, keshke jaqyn eng senimdi jendetteri men óz týrin mýlde tanymastay etip ózgertti de, mýlde basqadan kiyindi. Ishkeriden kelgen ýlken búlanshy top bolyp baryp, júrt úiqygha ketisimen Gýlsimning tórkini túrghan eki ýili ghana kishkene qorany qroshap aldy. Kórshisimen qosyp ýn shyghartpay týgel matap qamatty da aulany qorshauly kýiinde qaldyryp, kózi men auzy tanylghan Gýlsimdi ózining eng jaqyn baylanysy bar tórt bes adamymen ghana әketti.

Ol qoragha qaraqshylar kelgenin kóshe jasaqtary bilip jinalghansha qorshaushylar bet-betimen tarap, jym-jylas joghalyp ta ýlgerip edi. Ózara jau toptar týgel izdep shyqqanda Auqangha qarasty polk shtabynyng qorghaushy jasaqtary da qaraqshylardy izdep shyqqan bolyp, basqa toptarmen bir-bir aiqasyp-tergep, adam búlaghandardyng qay top ekendigine belgi taqtyrmay, sudy laylap ýlgerdi....

Tang agharghanda Gýlsim shettegi bir oqshau ýide súlu múrtty aqsúr qytay jigitting qúshaghynda, jasalghan tósekte jatqanyn kórdi. Osynda kelisimen alysyp, maghdyry qúryghanda aldyryp qoyghan bolatyn. Alysumen qútyla almaytyndyghyn bilgen song eriksiz juasy túryp, zorlaushynyng kim ekendigin bilip alugha tyrysyp ta eshqanday derekti belgi tagha almady.

Ádeyilep kelin týsiruge jasalghanday kishkene ýidegi qyzyl-jasyldy tósek-oryn, tam irgesine tartylghan gýldi qaghaz, sәki ýstine jayylghan alasha, kilem... bәri de auyl qystaq hanzularynyng otauy formasynda jasalypty. Jalghyz-aq «kýieudin» ózi qala qyzmetkeri siqynda. Maylanghan qara shashty, jip-jinishke qara múrtty. Tang atysymen tósekten súr baston sym-kiytel kiyip týregeldi. Búryn kórinbegen qytay siyaqty. Qazaqsha, úighyrsha tilderden mýlde maqúrym eken. Biyjin tilinde sóiledi:

- Maghan razylyqpen túrmys qúrsang baqytty bolasyn. Eger razy bolmasan, mening de lajym joq, kóp qinalyp zorlanasyn. Baylanyp, qamalyp, úzaq azap kórip baryp, aqyry kónesin! - deydi. Tolyq orta mektep bitirgen Gýlsim de sәl shalalau tilimen hanzusha jauap qatty:

- Joq, mýlde razy emespin! Men saghan ólip ketsem de tiymeymin!

- Kóremiz әli! Kónip ýirenisip ketesin, men sýigendikten sen de sýietin bolasyn!

- Men eshqashan da sýimeymin seni! Dinim, últym senen býtindey basqa. Basqynshylyqpen zorlanyp tiygen әiel saghan әiel bolyp, mahabbat baylay almaydy. Sәti týsken bir kýni ósh alyp, ózindi óltirmey qoymaydy. Onan da ýiime qaytaryp qútyl! Olay bolmaghanda myna otauyna ózinning ajalyng keledi!

- Ýiime qaytar degen dәmeni sen endi mýlde oilama! - dep zoreker qatal ýnmen sóiledi. - Men seni endi tiri qaytaratynday, aqymaq emespin! Osynda qarsylasamyn dep ólmesen, ishkeridegi ýiime qaytaryp әketemin. Sonda eriksiz kónesin! Oilan, joghary mektep bitirgen menen jaqsy, әri әl-auqatty jigit taba almaysyn, beker qinalma!  Ózdiginnen razy bolmay, jayyldyq istey bersen, myna jigitterimning yqtiyaryna beremin. Olay rәsua bolyp óluindi men mýlde tilemeymin. Biraq, meni qapalandyrsang lajym joq, solay qorlap óltirilesin!

- Sendey qaraqshy basqynshygha tiyip tiri jýruden sonyng ózi jaqsy!

- Men zoreker de, basqynshy da emes, astanadaghy bir ýlken mekemening basty kadrymyn. Múnda tónkeris mindetimen kelip, saghan ghashyq bolyp qaldym. Biraq, sol ghashyqtyqty qorlap, betime týkirip, qol júmsaghandyghynnan týnde solay bolyp qaldy. Jónine kelip, maghan razylyqpen әiel bolghanynnan son, menen mәngilik jaqsylyq baqyt qana kóretin bolasyn, oilan! - dey saldy da tereze qaghyp, bir jendetin shaqyrdy. - Tamaq әkelsin! - Gýlsimning aldyna legen-qúmghanymen su әkelip qoydy ózi.

Jay kiyimdi eki jigit pen bir әiel stol men eki oryndyq, dastarqan әkelip, mayly quyrdaq, aq nan, termospen shay, qymbat baghaly koniyak, vino, әr týrli konfet, jemis әkelip qoyyp shyqty.

Gýlsim qozghalmay, jýzin de jumay otyryp aldy. Basqynshynyng ózi dymdy oramalmen beti-qolyn sýrtken boldy da, quyrdaq jep, araq ishe otyryp sóiledi:

- Anau ýlken chemodanda sen kiyinetin jana kiyim bar. Sony kiyip almasan, syrtqa dәretke de shygha almaysyn. Mening joldastarymnyng aitqanyna sózsiz kónesin! Eger kónbeseng olar qatal jazalap qoyady, úqtyng ba? - dey saldy da bezerip otyrghan Gýlsimnen jauap kýtpey-aq syrtqa shyghyp, esik syrtynan qúlyp saldy. Gýlsim onyng irgeles ýige baryp kirgenin sezip edi. Birazdan song motosiklding ot alghan dauysy estildi. Gýlsim, joghary ornatylghan terezege úmtylyp baryp, boyy erkin jetpegendikten oryndyq aparyp qaraghansha úzanqyrap ketipti. Kiyimining әlgi qaraqshydan basqa, qarakók kiyimdi bireu ekendigin ghana kórip qaldy.

Taghy da alysyp-qarsylasyp kóretindigin oilaghan Gýlsim, әlsirep qalmau ýshin qolyn juyp, zorlap tamaqtandy. Biraq, ol ýiden qarulanatynday, esh sayman tabylar emes. Synap kóru ýshin tereze qaghyp adam shaqyrdy sonson.

- Nemene? Ne kerek sizge? - degen juan dauysty hanzu ýni esikten estildi.

- Bastyghyndy shaqyr, sózim bar!

- Ol birer saghatta keledi! - dedi syrttaghy dauys.

- Olay bolsa men dәretke shyghyp keleyin!

- Qazirshe, keshiriniz, shyqpaysyz! Legenge dәrettene beriniz!

Bir saghatta keledi delingen qaraqshy bastyghy «jana otaugha» týn ortasynda әreng qaytyp keldi. Jigit bolyp jasanghan búl basqynshy Auqannyng kekse «kómekshisi Lau Jyan» atalghan qojayynnyng dәl ózi ekendigi oqyrmandargha mәlim bolsa kerek. Ótken týnde Gýlsimmen búl alysyp jatqanda taudan kelip, shtaby aldynda domalap týsken Auqan Lau Jyanyn izdetip taba almay, basqa qyzmetkerlerining kómegimen emhanagha baryp ornalasqan. Taudaghy soqqy zardabynan es-týsinen aiyrylyp, kóshede Gýlsimdi izdep jýrgen aiqay-shudy da estimegen tuanjan, tanerteng kelgen «kómekshi» qojanyng týnde qayda ketkenin de súray almady. Biyeshining ýiindegi kekti tepkiden  sýirelip, aidalyp terlep kelip, taudyng suyq suyna salynghandyqtan jaraqattary asqynyp, inirden bastap ystyghy órlep ketken eken. Ne bolghanyn auyq-auyq es kire qalghanda ghana súrap otyryp, oqighany shala-sharpy úqqan «kómekshi» ne isterin bilmey qaldy. Auqan jatqan nómirge basqa eshkimdi kirgizbeudi doqtyrhanagha tapsyryp, qorghaushylarynan myqty kýzet ornatyp, óz ýiine qaytyp baryp tynyqty. «Jana otugha» kelgeninshe týn ortasy bolyp qalypty. Áyteuir quyrshaq tuanjany myna qiyn aurudan jazylghanynsha Gýlsim óziniki boldy ghoy. Ol jónindegi óz maqsatynyng artyghymen oryndalatyndyghy kórinse de, halyqtyng qaharynan ózining qaupi de arta týsti.

Bir tósekte jatqan Gýlsimmen baylanysy ótken týndegidey suyq soghys rayyna ótti. Jenip alghan song ýstinen týspey qoyghan qaraqshy qalghyghanda Gýlsim onyng jan qúralyn izdeydi. Endigi bar ýmiti sol qúraldy qolgha týsirip, jayratyp shyghuda ghana qaldy. Ysqayaq qaraqshy oghan aldyrar emes, ózining kim ekendigin bildirer de emes. Tanerteng taghy da erte túrady da, tamaqtana otyryp, kelinshekting shyn kónilimen beriluin súraydy. Kónilin bermey kýn joq ekendigin taghy da eskertip tastap, bolinisagha ketedi. Sóitip ýsh týndi ótkizdi.

Emhanadaghy Auqannyng ystyghy qaytyp esin jidy. Qojayyn «kómekshi» Gýlsimdi әkelip jasyryp qoyghanyn negizgi iyesine endi aitpaugha bolmay qaldy. Óitetini, búl búlanshylyghy bilinip qalsa, bas qylmysker ózi bolyp qalatyndyghy belgili. Gýlsim qoldy boludan búryn ketken Auqan taudan soqqygha jyghylyp kelip, ólim halinde jatqanyn júrtshylyq bilip qalypty. Jalghyz-aq onyng qaysy emhanada jatqany ghana belgisiz. Al, Gýlsimdi izdeushiler Qúljadan quys qoymay tintip jýr. Eger Auqan tuanjang sózinde túrsa tútqyn kelinshekting ornyn dereu ózgertip, tintilip bolghan bir jemtiktesining ýiine әkelip jasyruy qajet. Lau Jyang osy jәitterdi oy eleginen ótkizip alyp bayandady «tuanjanyna».

- Jengemizdi alyp keldik, tuanjan! - dep bastady sózin. - Kuliyge әketemiz dep qorqytyp otyrmyz. Oghan ózimiz Kuliyden jana kelgen bolyp tanyldyq. Osy jaghdayynda kezige qalsanyz, sizdi qúshaqtay alatyndyghyna sóz joq. Endigi núsqau ózinizden!

Auqan qatty kýrsindi múny estip. Jauap qaytara almay, jii ynqyldady.

- Ózinning qalay basqara túru josparyng bar? - dep súrady azdan son.

- Mening eng negizgi kónil bólip otyrghanym, bilinip qalyp shtabymyzgha sóz keltirmeu jaghy men jengemizdi basqa bireuge jem etpey, ózinizge taza qalpynda qorghap ótkizu ghana.

- Solay bolsyn! Solay bolsyn! Ózim emdelip bolghansha... maghan istegen qamqorlyghyndy eki ese artyghymen oryndaymyn!

«Kómekshi» qojayyn emdep jatqan dәrigerge baryp sóilesti sonson:

- Bizding myna tuanjan, tolyq jazylatyn siyaqty ma? Shynynyzdy aitshy maghan!

- Búl kisining eng qaterli jaraqaty jynys bezinde ghana qaldy! - dedi dәriger. - Ony qalpyna keledi dep senim beru qiyn, onysynyng biri mýlde janshylyp ketken. Bir synarynyng jartysy zaqymdalghan. Búl jayyn eshkimge, tipti ózine de aitpanyz, osy jerdegi ghana syr bolyp qalsyn! Osy jartysyn qalpyna keltiru sharasyn izdestirip jatyrmyz. Emimiz qonsa azban bolsa da әiteuir birdemesi qalar edi. Emimiz qonbasa mýlde әtek bolyp ketedi! Al, basqa jaraqattary endigi bir-eki kýnde-aq jazylady!

Qojayyn «kómekshi» Auqannyng qasyna qayta baryp, basqa qanday tapsyrmasy baryn súrady. Tuanjang oghan tauda bolghan oqighany jasyra túrudy, tek, Bighabil men Kýlәndi Sovet KGB- synyng shpiony retinde qolgha aludy saqshy jaghyna, prokuratura arqyly zorlap mindetteudi tapsyrdy.

- Fakttik materialyn olar qolgha alynyp qamalghansha, tipti, býgin-aq jazyp dayarlap bolamyn! - dedi sonynda.

Qojayyn «kómekshi» is jýzinde «mәdeniyet tónkerisinin» osy qalalyq basqaru aparatyndaghy astyrtyn sayasy jetekshi mindetinde bolatyn. Auqan jatqan emhanadan shygha sala ózining quyrshaghy bolyp daghdalyp qalghan purokuraturamen sóilesip, Bighabil men Kýlәndi qolgha aldyrudy resmiylestirdi.

Endigi bir zor is Gýlsim mәselesinde ekendigin oilana shyghyp, Auqannyng endi ony iyelene almaytyndyghyn eskerip jymidy. «Synary jazylyp, namys ýshin ýilense de, osy jas súludyng jartysy ózimdiki bolmay ma, azbannyng kәriligin eskergende tipti býtindey ózimdiki, aty men shyghatyn shyghyny ghana Auqandiki, ha-ha-ha-ha...a. Qanday rahat, kempirim de kýndey almaydy deshi!» Osylay ashyla kýlip alyp, eng aldymen kelinshek aldyndaghy qaraqshylyqtan ózin adaldap-aqtalyp aludyng ailasyna kiristi.

Býgin keshte Gýlsim jatqan ýy manynda ózara ótirik soghystyratyn eki toptyng eki bastyghyna núsqau berip, ne isteytindikterin onasha týsindirdi de «jana otauyna» erterek qaytty. Irgeles ýige jasyrynyp kirip, kiyimin auystyryp, súlu qaraqshy formasynda qayta jasanyp alyp kirdi Gýlsimning qasyna.

- Áli tamaq ishpegenbisin, sýiiktim, ashudy qoy endi! Kel, mynadan bir-biri ydys qaghystyryp jiberip, tamaq ishelik! - dey sala eki stakangha vino qúidy. Eki-ýsh ret jalynyp ótinip, birin ústata almaghan song ekeuin de ózi júta salyp, Gýlsimdi býre qúshaqtady da, qylmysty tósegine alyp úrdy. Qorghana qarsylasqan әiel ish kiyimining alghashqy kýni-aq auyn jyrtyp edi. Búl joly qasaqana bauyn ýzip jiberdi. Taghy da ýstinen týspey jatyp alyp, saghatyna qarady. Basyn Gýlsimning betine sýiep, úiqygha kete bastaghanda әielding eki qoly qaraqshynyng janqaltasynan, sym beldigi men qaltalarynan sipalap jan qúral izdedi. Syrttan tars-túrs myltyq atyldy osy shaqta. Qatty tulaghan «ghashyghyn» býrip-mytyp tynyshtandyrghan qaraqshy, basyn kóterip syrttaghy atysty tyndady. Sylq etip qayta týsirdi basyn. «Zaupanshiler, eshtene emes. Bizding batyrlar quyp tasaydy olardy!» dep kelinshekting moynyna kýbirledi.

Atys kýsheyip jaqynday týsti ýige. «Qamsyz jata ber, men shyghyp basqaryp keleyin!» dedi de túra jóneldi syrtqa. Jalma-jan Gýlsim de týregelip kiyimi men dodalanghan shashyn týzetkenimen, bauy ýzilgen ish kiyimi dәnekerge toqtamay myqynynan týsip kete berdi. Sheship tastap etegin japqansha ózi búryn kórip jýrgen «kózәinekti Lau Jyang kómekshi» kirip keldi.

- Gýlsim, osyndamysyn? Endi azat boldyn, qaraqshylar qashty! Eshtene emes, eshtene emes, abyrjymay-aq qoy! Otyryp kiyinip al! - Lau Jyang shala úighyr tilinde byldyrlay sóilep shygha jóneldi syrtqa. - Neghyp túrsyndar! - Aqyryp jiberdi jasaqtaryna. - Birin qolgha týsire almaghansyndar ma? Bәring quyndar, bәrin, bәrin!  Shep jayyp qorshandar, bastyghy qútylyp ketpesin!.. Toqtap qol kótermegenderin atyp tastaularyna rúqsat!

Jasaqtar ýy syrtyna qaray tapyr-túpyr jýgire jónelgendey boldy. Gýlsim de asygha shyghyp bet aldyna beze jónelmek bolyp edi. «Kómekshi» aldynan shygha kelip, arqasynan qagha kýldi:

- Bizden de qorqamysyn, ýige kirip otyra túr, jasyrynyp túrghan biri óz qylmystaryn jasyru ýshin atyp ketpesin! - Gýlsimning qolynan tartyp, ýige kirgize jalghastyrdy sózin. - Ýsh kýn boldy seni izdegenimizge, qalada tintpegen jerimiz qalmady. Qaraqshylar osy jalghyz ýige әkelipti ghoy!... Búl ýy ishkeriden jana kelgen bir semiyanyng ózderi jasap alghan ýii bolatyn. Semiya adamdarynyng birge qashqanyna qaraghanda osylarmen jemtiktes qaraqshylar bolghany ghoy! Birin qolgha týsirsek bәrin tabamyz, asyqpa!... Taudan auyryp býgin qaytyp kelgen Auqan joldas, sening qaraqshylar qolyna týsip ketkenindi estip, qatty mazasyzdandy. Otyra túr, jauyngerlerimiz qaraqshylar úyasyn tintip bolsyn, ózinnen de súrap anyqtaytyn isterimiz bar!

- Mening aiqaylaugha da múrsamdy keltirmey auzym men kózimdi tanyp, ýiimnen tartyp alyp shyqqan. Qayda kelgenimdi de bilmeymin! - dep shaghynghan Gýlsim, qaraqshy bastyghy jaghynan zorlanghandyghyn sóilep jylady.

- Búl shaghymyn qostay, jany ashyghansy jýrip, tósekting bas jaghyna qoyylghan chemodandy, tósek astyna tyghylghan qyzyl shtandy tauyp әkelip jayghan ghayar qaraqshy namystanghan-yzalanghan shyraymen ynyrana sóiledi:

- I...hy....ehe...e.., biri kelip shtanynyzdyng auyn jyrtqan, biri kelip bauyn ýzge! I...hy...y... bir-birden kelip bәri oinaghan!... H-hy...hy...y.. aqyry shtanynyzdy tósek astyna tastap, bolarym boldy dep jalang bút jata bergensiz!.. Jana әreng tauyp, kie almay qalghan sebebiniz sol boldy! I...hy....hy...i.., myna múnshalyq qymbatty kiyimderdi syilaghandyqtary ýshin óziniz de bosap qalghansyz! I..hy...hy...y... myna ziyapat, syi-qúrmet dastarqandaryna mastanyp, bәrin de razy etkensiz... Hy...hy...y... ózinizde kópten beri er kórmegen, jap-jas jesirsiz ghoy!

- Olay emes Lau Jyan... bastyghy ghana zorlady! Basqasyn kórgemin de joq! - Gýlsim enirep jiberdi myna uly jalagha.

- Biri ghana bolsa shtanynyzdyng bauynan, iyә, auynan ghana jol ashar edi. Al, olardyng kóptiginen tórt kýnnen beri shtanynyzdyng qayda qalghanyn da bilmey qalghansyz. Zattyq fakt solay! Qaraqshylardyng qolyna týsken song solay bolady, kerek joq, kerek joq! Biraq, bәrin razy etip, kýndiz-týni jalang bút ziyapatta bolghandyghynyz ghana!.. Osy qaraqshylardy týgel tauyp jazalau ýshin, búl masqarasyn halyqqa jariyalap, qaraqshylargha júrtshylyqtyng kegin kýsheyte týspey bolmaydy!

- Bir kýshti bastyghy ghana ýsh kesh zorlaghanyn, basqasyn mýlde kórmegendigimdi aittym ghoy, Lau Jyan! Býitip júrtshylyqqa ózimdi dәrethana etip jariyalaghanynyzsha ólip alghanym jaqsy! - dep shynghyryp jiberdi Gýlsim.

- Bolmaydy, bo-bolmaydy, óluge mýlde bolmaydy! Siz ziyankestikke úshyraushysyz, sizge aiyp taqpaymyz! Masqaralaugha bolmaydy! Biraq qaraqshylardyng namyssyz jauyzdyq qylyqtaryn týgel әshkerelemey de bolmaydy! Halyq kegin qozghap, júrtshylyqty júmyldyryp týgel tauyp jazalau ýshin barlyq qylmystaryn júrt aldyna dәl osylay jayyp salmay bolmaydy!

- Olay bolghanda jazyqsyz meni júrt jýzine qaraghysyz etip masqaralap óltirmeksiz ghoy!

- Fakt degen raqymsyz, onyng dәl ózin sol qalpynda qoymasa, qylmyskerler moyyndamaydy, týsinemisiz?

- Faktting dәl ózi, bir bastyghynyng ghana basqynshylyq istegeni! Seni alamyn, ghashyqpyn dep zorlay berdi. Ýstimde úiyqtady, sonyng ózi ghana! Bәri dep qalay kóbeytip otyrsyz, Lau Jyan-au! - egile eniredi Gýlsim.

- Mynalar bir ghana basqynshynyng izi emes, Gýlsim, mine, mine, kórinip túrmay ma! Halyq jaularyn óz úyatynyz ýshin ghana jasyryp qalmaqsyz ba!

- Mening sizge eshqanday jazyghym joq edi ghoy, Lau Jyan! Mening jýzimdi, abyroyymdy saqtanyz!.. Búlay jariyalasanyz men tiri jýre almaymyn, ayanyz meni! - Gýlsim osylay jalynyp enirey berdi de jәdigóy jauy oilanghansyp-qinalghansyp otyryp qaldy. Manday terin sýtken boldy.

- Jylap, qabyrghamdy qayystyrdyng ghoy! Olay bolsa, aldymen tuanjannyng ózine ghana bayandap, onymen aqyldasayyn! - dep kýrsindi sonynda.

- Joq, oghan da siz aitpanyz, osy faktter boyynsha men ózim sóilesip, barlyq kórgenimdi ózim mәlimdeyin! Auqan aghamen kezdestiriniz!

Eger Auqan erkektiginen aiyrylmaghan bolsa, «kómekshi» qaraqshy óz jospary boyynsha Gýlsimdi osylay jalyndyryp, pende etip alghan son, oghan basqynshylyqqa úshyraghanyn da jasyryp qospaq edi. Endi basqasha jolmen tiyanaqtandyrudy oilastyrdy.

- Maqúl, sóilestireyin! - dey saldy, Gýlsimning ótinishine. - Biraq, ol kisi auruynan jazlghansha kýtesiz! Ózinizge qauip-qatersiz bir ýy bere túrayyn! Senimdi adal kýtushi, qorghaushy da bereyin! Osydan basqa mening qolymnan ne kelmek, oaylanyzshy! Tek, tuanjanmen óziniz sóileskeninizshe mening ghana búiryghymda boluynyz shart! Qaraqshylar qolgha týskenshe basqa eshkimmen sóilespey, ózinizdi әshkerelemey kýtesiz! Eger olar sizding osynda ekendiginizdi bilip qalsa taghy da alyp ketui, tym bolmaghanda óltirip ketui sózsiz! Ózderining sizdey ajaldy fakty tiri túrghanda olar tynshy almaydy. Sondyqtan biz de ol jaularynyzdy qolgha tezdetip týsiruge bar kýshimizdi salamyz! Oghangha deyin әiel kýtushiniz ben menen basqa eshkimge kórinbeysiz Tirshiliginizge mindetti bolyp qalghandyghym ýshin osy tәrtipti myqtap ústauyma kóne túrasyz!

- Al, Auqan agha menimen qashan sóileser?

- Úzaq kýttirmes!

- Amandyghymdy bildiru ýshin ýiimdegi bireudi shaqyrtyp alyp sóilesuime bola ma?

- Sizding aman-esen tabylghandyghynyzdy men baryp habarlap qoyamyn. Tergeu bitken song ýiine ap-aman qaytaratyndyghyma uәde berip tynyshtandyrayyn!

Gýlsimdi jauy osy uәdemen aldap, sol týni qala ishindegi basqa bir jasyryn ýiine aparyp ornalastyrypty.

Ádiletti tergeushim, qas albastynyng qas-qaghymda qamqorym bolyp kórine qalatyn siqyr súmdyghy ózderinizding eng negizgi ónerleriniz ghoy. Múnynyzgha kórip-bilip jýrgen kózi bar júrtshylyq tandanbaytyn bolghan. Endiliktegi ótirik kýlkiniz de ózinizding nendey zat ekendiginizdi әshkereleytin ról atqaryp jýr. (Óitetini, betine úyattyng nerv talshyghy ózimen birge jaralatyn adam balasy tyrjalanash aldamshylyqtan qyzghysh tartady ghoy. Al sizding jýzinizde onday úyat talshyghynyng izi de joq.) Múnday masqara beynenizden halyqtyng eshtenesi kemy qoymas edi. Tek, naghyz adamzat azamattaryn «jyn-shaytan» atap, ózderinizdi adam dep sendirmek bolyp qinaularynyz, adamnyng ózine esekting jelqomdap minip, «hiyt!» dep tebingenindey qorlandyryp barady. Syry mәlim bolghan esekke, kóre jýrip esek boludan qorlyghy auyr qylmys bar ma!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Naushy (úighyrsha) - batyr, paluan júdyryqshy.