1-suret - Sarqan audanynyng әkimi Túratbek Tóleubekúly Sharapiyev

2-suret - Sarqan audany әkimining resmy saytynan alynghan skrinshot

Kenester Odaghy kezinde Jetisudyng suly-nuly, shúrayly da shyrayly ónirlerin negizinen orys halqynyng ókilderi mekendegenin jaqsy bilemiz. Úzyq jyldar boyy jergilikti júrtqa tóbesinen qarap, aitqandary jýrip, aidarlarynan jel esip  túrghan orys aghayyndar qazaq eli óz aldyna derbes memleket atanyp, Tәuelsizdigin jariyalaghanda birer jyl antarylyp qaldy da, kolhoz-sovhozdar jekeshelendirilip, búrynghyday asta-tók baylyq kózden búlbúl úshqan tústa ózderining tarihy otandaryn esterine alyp, aua kóshkenin de kózimizben kórip, qúlaghymyzben estidik. Qúr ketken joq, jighan-tergenderin kótere tiyep, artta qalghandargha doq kórsetip attanghan bolatyn. Qazirgi kezde olardyng birazy tarihy otandarynda mandaylary tasqa tiygennen son, ózderi bir jyldary  talaq etip, tastap ketken qazaq jerine qayta oraluda. Oralyp qana qoymay, bir kezdegi óktemdikterin kókseytindikterin aqyryn-aqyryn bolsa da sezdirip qoyady.

1-suret - Sarqan audanynyng әkimi Túratbek Tóleubekúly Sharapiyev

2-suret - Sarqan audany әkimining resmy saytynan alynghan skrinshot

Kenester Odaghy kezinde Jetisudyng suly-nuly, shúrayly da shyrayly ónirlerin negizinen orys halqynyng ókilderi mekendegenin jaqsy bilemiz. Úzyq jyldar boyy jergilikti júrtqa tóbesinen qarap, aitqandary jýrip, aidarlarynan jel esip  túrghan orys aghayyndar qazaq eli óz aldyna derbes memleket atanyp, Tәuelsizdigin jariyalaghanda birer jyl antarylyp qaldy da, kolhoz-sovhozdar jekeshelendirilip, búrynghyday asta-tók baylyq kózden búlbúl úshqan tústa ózderining tarihy otandaryn esterine alyp, aua kóshkenin de kózimizben kórip, qúlaghymyzben estidik. Qúr ketken joq, jighan-tergenderin kótere tiyep, artta qalghandargha doq kórsetip attanghan bolatyn. Qazirgi kezde olardyng birazy tarihy otandarynda mandaylary tasqa tiygennen son, ózderi bir jyldary  talaq etip, tastap ketken qazaq jerine qayta oraluda. Oralyp qana qoymay, bir kezdegi óktemdikterin kókseytindikterin aqyryn-aqyryn bolsa da sezdirip qoyady.

Bir ókinishtisi, sovettik oqu men tәrbie sanalaryna әbden sinip, milaryn jaulap alghan, býginde audandyq dengeydegi biylik tútqasynda otyrghandar olardyng ekpinin basudyng ornyna qoltyqtaryna su býrkip, jóndi-jónsiz qoldaularyn jasaudy qoyar emes. Osynday sovettik kezendi ansap, orys últyn kórse bilgeninen janylatyndar qataryna Sarqan audanynyng basshylaryn da qosugha bolady.

Jogharyda aitqanday, osydan jiyrma-otyz jyl búryn Jetisu jerining qúiqaly aimaqtarynda jergilikti últtan góri slavyandar basym boldy. Solardyng biri - Sarqan audany. Audan ortalyghyn aitpaghanda, shalghayda bolsa da shúrayly jerde qonystanghan auyldardyng ózinde de qazaq tili bosaghadan asa almay, ertenin tek orys tilimen baylanystyrghandar balalaryn týgel sol tilde oqytqanyn kórdik, bildik jәne kýreserge dәrmen tappay barmaghymyzdy tisteytinbiz. Audandyq gazet te orys tilinde shyghatyn. Auyldardyng ataularynyng barlyghy oryssha edi. Qazirgi kezde de olardy resmy týrde qazaqshaladyq degenmen, búrynghy ataularymen atau jalghasyp keledi. Soghan qarap otyryp, namyssyzdyghymyzgha qynjylasyng da, audandyq dengeydegi basshylardyng orysshyldyghyn kórip, «Balyq basynan shiriydi» degenning aqiqattyghyna kóz jetkizesin.

Búryndary Sarqan audanynda orys halqynyng sany basym bolghanyn jana aittyq. Qazirgi kezde audanda ómir sýretin 42 myngha juyqtaghan túrghyndarynyn  78,2 payyzy qazaq bolsa, 17,1 payyzy orys, qalghany basqa últtar. Degenmen, sany azdyghyna qaramastan orystar әkimderge ózderining aitqandaryn ótkizude qazaqtardy da qalpaqpen úryp alady. Býgingi kýni olar Sarqan audany men qalasynyng Kenester kezindegi atauy - «Sarkand»  degendi qaytaru jolynda, orys jәne qazaq tilinde shyghatyn qoghamdyq-sayasy «Sarqan» gazetining 50 payyzyn orys tilinde shygharu maqsatynda ýlken júmystar jýrgizip jatyr. Oghan ýlken últqa bayaghydan býiregi búratyn, qazaqtyng tili dese jiyryly qaludy әli qoyamaghan audan әkimining orynbasary Ghalymjan Mamanbaev jan-tәnimen qosylyp otyr. Orystardyng  úyatty úmytqan úsynystaryn ózi qoldap qana qoymay, barlyq jan-tәnimen sportshy bolyp ketken, oblystyq sporty basqarghan jyldary kelimsekterdi jinau arqyly biraz biyikterdi baghyndyrghany ýshin oblys basshylyghy audannyng tizginin ústatqan Túratbek Sharapiyevting qúlaghyna da qúya biledi. Ayta bergen son, «Batyr anghal» degendey, Túratbek te orynsyz úsynysty maqúldap jiberip, jii úyatqa qalyp jýr. « Basqan» atauy bas ózen degennen, «Sarqan» atauy sarqyrap aghatyn ózen sózinen shyqqany jayly, búl ónirdi qazaqtar bayaghydan Sarqan dep ataghanyn  estigileri kelmeytinder, týbi «Sarqandty» qaytaratyn bolsa, qayran qalmanyz...

Byltyrghy jeltoqsannynda Sarqanda audandyq әkimdikting qoldauymen slavyan festivali ótti. Sol kezde orystar men qazaqtardyng «mәngi dostyghyn» tolqy otyryp bayandaghan Túratbek Tóleubekúly audanda slavyan últtarynyng etnoortalyghyn qúratynyn, olargha orys tilinde gazet ashyp beretinin maqtana otyryp mәlimdedi. Ony oblystyq Qazaqstan halqy assambleyasy tóraghasynyng orynbasary , hatshylyq mengerushisi Ghabit Túrsynbay quana qúptady. Soghan qaraghanda keybir sheneunikter qazaqtar oryssyz kýn kóre almaydy degen keritartpa, búratana týsinikten әli arylmaghan-au.

Almaty oblysy.

Abai.kz