Biylik halyqty tyndaghay!
Qazaqstan preziydenti
Q.K.Toqaev myrzagha
AShYQ HAT
Qúrmetti Qasym-Jomart!
Jas aramyzdyng alshaqtyghyna qaray ózine «sen» dep sóilegenime renjimessing dep oilaymyn.
Kerauyzdar dattap jýrgen keshegi Kenes dәuirinde kimge kimnen bolsyn ótinish, úsynys, aryz-shaghym hat kelse, oghan bir aptadan asyrmay jauap qaytaru mindet bolghanyn bilesin. Ol, arydan aitqanda: memlekettik, qoghamdyq tәrtip edi, beriden aitqanda: qogham mýshelerining birin biri silauy edi. El tirligi mәselelerining kóbi sol hattar arqyly anyqtalyp, tiyisti sheshimi jasalyp jatatyn. Ókinishke qaray, bizde sol tәrtip tәuelsizdik búiyrysymen kerek bolmay qaldy. Júrtshylyq: Qayda, kimge ne turaly jat jazsaq ta, jauapsyz ketedi, deytin boldy. IYә,býginde solay.
Búl qúbylysqa ózim kuә eki jәitti aitayyn. Birinshisi: kezinde preziydent N.Nazarbaevqa on shaqty hat jiberdim. Baspaydamdy kózdegen joqpyn, qoghamdaghy kelensizdikter turaly pikirlerimdi mәlimdedim. Bireuine ghana jauap keldi. Semey atom poligonyn jabu kýresin Kremli tórindegi M.Gorbachevqa janpidalyq talap hat jazumen bastaghan, halyqtyn, atom-yadrolyq qaru-jaraqqa qarsy halyqaralyq úiymdardyng qoldauy nәtiyjesinde maqsatyna jetken Keshirim Boztaevtyng (Semey oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy) tarihy enbegi ol marqúm bolghannan keyin әdeyi úmyttyrylyp, poligondy Oljas Sýleymenovting «Nevada-Semey» qozghalysy «japqany» jayynda daqpyrttyng duyldatylghany әdiletsizdik ekenin aitqanyma. 2009-jyly mausym aiynyng 19-kýni, «Keshirimning kinәsi ne? Kóshirmeleri: «Egemen Qazaqstan», «Semey tany» gәzetterine» dep. Jauap keldi. Memlekettik hatshy Qanat Saudabaevtan: alay ghoy, bylay ghoy... ótken isti aita berip qaytemiz, degen syrghytpalaghan. «Mening dosym – Oljasty» (N.Nazarbaev) qorghashtapty. «Aqiqattan ary-beri attaghysh Oljas Sýleymenov jaqtay beretindering taghy da belgili boldy, meyilderin» dep jauap qayyrdym.
Bastalyp qalghan búl jәitti jalghastyrayyn. Alghan maghlúmatyng tolyq bolghany jón ghoy.
Sol qorghashtaudan kýni býginge deyin Semey poligonyna baylanysty ishki jiyn-jinalystarda, gәzetterde, syrtqy internet materialdarynda «Keshirim Boztaev» degen aty-jón» atalmaydy. Barlyghynda: «Semey atom-yadrolyq poligonyn qayratker aqyn Oljas Sýleymenov japty». Búl «shyndyqtyng sharyqtauyna» aqynnyng ózi yntaly, sebepshi ekeni sózsiz.
Keshirim Boztaevtyng 1992-jyly shyqqan «Semey poligony» kitabynda mynaday aighaq bar:
“...Poligondy japtyru kýresimning bastaluynan ayaqtaluy әldeqayda qiyn boldy. Áu basta júrtshylyqqa arqa sýiep, ózimdi qoldaytynyna nyq senip, quattanyp kiristim. Endi ózim mýddesin qorghaghandardyn, ókimetpen teketireske birge shyqqandardyng kózderine sýiel bola bastaghandaymyn. Ókpek jelding qay jaqtan soqqanyn bildim. Ol eng aldymen qoghamdyq qozghalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyng keybireui, tipti Semeyge at izin birinshi ret salsa da, bayaghy Yuliy Sezarishe: - Bardym, kórdim, jendim! - dep shygha keldi (O.Sýleymenovti menzegeni, - Gh.Q.).
Poligondy jabu mәselesi sheshiluge jaqyndaghanda, ókinishke qaray, basqa bir mәselening sheti – búl kimning enbegi degen súraq qyltidy. «Nevada – Semey» qozghalysynyng ghana arqasynda osylay boldy!» degen synarjaq jarnama baspasóz betin qayyzghaqsha basyp ketti. Qozghalystyng әrbir әreketi aspandata madaqtaldy. Onyng belsendileri (arasynda kezdeysoq jýrgender de bar) qozghalysqa basqasha baghyt bere bastady: olar ózderining mindeti sebepti-sebepsiz jiyn-jinalysty ótkize beru dep bildi. Jalghan derek taratyp jiberetin de boldy. Jinalysqúmarlyq keudemsoq jelpiniske, júlqynysqa ainalyp, ómir shyndyghynan auytqyp ketuge aparyp soqty».
Búl aqiqat sóz aqyndy, әriyne, kijindirdi. Mansúqtaugha dәti joq. Bir sausaghyn býgip tyndy. Keshirim kóz júmghan song (1999 j.) ese qaytarugha kiristi. Aqyrynda, 2005-jyly, «Kazahstanskaya pravda» gәzetinde jariyalanghan súhbatynda tilshining súraghyna oray: «Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae, sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy», dep dýnk etti. Odan asqan soraqylyghy – «…shifrogramma ne mogla byti avtorskim proizvedeniyem sekretarya obkoma… Esly by K.Boztaev sam sgoryacha dodumalsya do takoy samostoyatelinosti, on v tot je vecher lishilsya by svoego posta», dep kóitkeni.
Men búdan ótken betpaqtyqty, imansyzdyqty estigen de emespin.
Ekinshi jәit:
«Qúrmetti Qasym-Jomart!
Denine saulyq, otbasyna amanshylyq, qyzmetine abyroy tiley otyra aitpaghym: Keshirim Boztaevtyn, Ánuar Álimjanovtyng kim bolghandaryn jaqsy biletinine shýbәm joq. Keshirimge «Qazaqstannyng Halyq qaharmany», Ánuargha «Qazaqstannyng Enbek Eri» ataghy әbden layyq.
Keshirim haqyndaghy kitabym aldaghy aptada shyghady. Ánekeng haqyndaghy jinaghym dayyn. 1996-jyldan bastap «biylikke jaqpaghandardyng tizimine» iligip, sodan beri kitaptarymdy bir jekemenshik baspadan óz qarajatyma shygharyp jýrmin. Tirajdary 20-25 danadan. Júrtshylyqqa jetpeydi. Dos-joldastaryma silyq bolady. Búl ahualymdy jana ministr Dәuren Abaevqa jazdym (15. 02. 2022 j.). Apparatynan jazbasha, auyzsha jauap boldy, eshtene týsine almadym da, olardyng da, ózimning de basymdy auyrpaudy jón kórdim.
Ras, 2011 jәne 2016 jyldary eki kitabym shyqty. «Qazaqparat», «Foliant» baspalarynan. Diyrektorlary telefon arqyly tanysyp, qoljazbalarymdy súrap aldy. Ol qúrmetterine sheksiz riza boldym.
Atalghan kitaptarymdy oqugha uaqyt taba alarsyn, mening pikirimmen kelisesing dep oilaymyn. Naqty derekter boyynsha jazyldy. Ekeuining de Qazaqtyng Perzenti, Azamaty bolghandaryna ghajaptana sýiinbeu mýmkin emes!
Kitaptarym óz qolyna tiii ýshin qay adreske jiberuim qajet, sony kómekshing jazyp jibergey.
Ghabbas QABYShÚLY. 20.06.2022 j.»
Qúrmetti Qasym-Jomart!
Ózine ghana arnalghan hatymnyng (20. 06. 2022 j.) qolyna tiymegeni me? Óitpese, qayda, kimge berildi eken? Meninshe, biylik basshylaryna jazylghan hattardy «sorttaytyn» qyzmetkerler toby bar da, hattyng taghdyryn solar sheshe beredi. Olay bolmasa, mysaly, byltyr jyl ayaghynda saghan, premier-ministrge, parlamentting senat, mәjilis tóraghalaryna; Bilim jәne ghylym ministerine; biyl premier-ministrge arnayy joldaghan hattaryma birde- bir jauap kelmedi. Premier-ministr Á.Smayylovqa jazghanymda osy hatymnyng bastaluynda ózine aitqanymday, kelip týsken hatqa uaqtyly jauap qaytaru mindettelgen kenestik tәrtipti resmy oraltudy úsyndym. IYә, oraltu qajet. Biylik halyqty silasa, ózara túraqty baylanysta bolsa, ótken 30 jyldaghy: paraqorlyq, jemqorlyq, úrlyq-qarlyq, sayqaldyq aldau-arbau, jalaqorlyq pen pәleqorlyq, zorlyq-zombylyq, qisapsyz qymbatshylyq, mәnsiz maqtan, jelkendi jaghympazdyq «bazary» halyqty tityqtatpas edi.
Ghabbas QABYShÚLY.
(20.08.2022 j.)
Abai.kz