Arystardyng atu jazasynan aman qaluy mýmkin be?
1. Tarihshylar Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullinning qay jyly qaytys bolghanyn әli de naqty bile almay otyr. Oghan songhy jyldary aitylyp jýrgen әngimeler sebep boluda. Keybir kózkórgenderding aitqanyna sensek, arystarymyz 1938 jyly atylmaghan. Qylyshynan qan tamghan kezende NKVD-nyng olardy tiri qaldyryp qongy mýmkin be? 2. Bauyrjan Momyshúly ózining esteliginde 1948 jyldar shamasynda Sibir jerinen Maghjandy kórgenin jazady. Al Maghjanmen aidauda birge bolghan Abdulla aqsaqaldyng aitqanyna sensek, aqyn 1951 jyldyng qantar aiynda qaytys bolghan. Sonday-aq Sәkendi Magadan jerinen kórgender de bar eken. Dúrysy qaysysy?3. Olardyng qay jerde jerlengeni anyqtaldy ma? Hamit Bolatúly, Batys Qazaqstan oblysy
Oqyrmannyng búl saualyna belgili sәkentanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsynbek Kәkishev jauap beredi.
1. Tarihshylar Maghjan Júmabaev pen Sәken Seyfullinning qay jyly qaytys bolghanyn әli de naqty bile almay otyr. Oghan songhy jyldary aitylyp jýrgen әngimeler sebep boluda. Keybir kózkórgenderding aitqanyna sensek, arystarymyz 1938 jyly atylmaghan. Qylyshynan qan tamghan kezende NKVD-nyng olardy tiri qaldyryp qongy mýmkin be? 2. Bauyrjan Momyshúly ózining esteliginde 1948 jyldar shamasynda Sibir jerinen Maghjandy kórgenin jazady. Al Maghjanmen aidauda birge bolghan Abdulla aqsaqaldyng aitqanyna sensek, aqyn 1951 jyldyng qantar aiynda qaytys bolghan. Sonday-aq Sәkendi Magadan jerinen kórgender de bar eken. Dúrysy qaysysy?3. Olardyng qay jerde jerlengeni anyqtaldy ma? Hamit Bolatúly, Batys Qazaqstan oblysy
Oqyrmannyng búl saualyna belgili sәkentanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsynbek Kәkishev jauap beredi.
1. Maghjan men Sәkenning ólimine qatysty týrli alyp-qashpa әngimeler bar. Meninshe, auyz toltyryp aitarlyq naqty derek bolmasa, múnday әngimelerdi qúr dauryqtyrudyng reti joq. Kez kelgen ghalym dәieksiz aitylghan sózge derek dep qaray almaydy. Yaghny tariyhshylarymyz ben әdebiyetshilerimiz, ózge de sala zertteushileri naqty faktimen sóileui tiyis. Óitkeni tarihta qazaqtyng «deydi ekenine» jәne «solay bolghan eken» degen sózine qúrylghan ekiúshty әngimeler kóptep kezdesedi. Múnday auyzeki әngimelerding kóptigi sonday, tipti sonynda shyny men ótirigin ajyrata almay qalyp jatamyz. Sondyqtan búghan saqtyqpen qaraghan jón. Múraghattaghy jazbalargha senbey, auyzeki әngimelerge boy aldyrugha bolmas. Dúrys, biz ózimizding ardaqtylarymyzdyng tarihtan syzylyp qaluyn ishtey qalamaymyz, olargha qimastyqpen qaraymyz. El túlghalarynyng sýiegining qay jerde qalghanyn bilip, layyqty qúrmet kórsetkimiz keledi. Múnday niyetimiz әbden dúrys-aq. Biraq qansha qiymaghanymyzben, sholaq rejim olardyng ómirin qidy. Kózin joyyp, ardaqtylarymyzdyng artynda túyaghy da qalmady. Tarihtan syzdy, halyq jauy etti. Olardyng ózi túrmaq, jazghan tuyndylaryn da japty, órtedi. Atyn ataghandardy sottady. Yaghny ruhany túrghyda óltirdi emes pe?! Olardyng qay kýni dýniyeden ozghany tarih ýshin qajet. Biraq býgingi qoghamnyng tirshiligine qajet pe? Odan da arystarymyzdyng Kenes ókimeti óshirgen tuyndylaryn qayta tirilteyik. Zerttep, әdebiyettegi bedelin kótereyik. Keyingi úrpaqqa olardyng múrasyn qaldyru býgingi kýnning basty paryzy emes pe?! Kez kelgen zertteushi qaghazgha týsken derekke shyndyq dep qaraydy. Al repressiya jyldaryndaghy qújattargha sensek, eki arysymyz da atu jazasyna kesilip, búl qatal ýkim kóp keshikpey oryndalghan. Mysaly, Sәken Seyfulliyndi 25 aqpan kýni nebary 20 minutta sottap, atu jazasyna kesken. Shygharylghan ýkim eki saghattan song iske asqan. Búdan NKVD janalghyshtarynyng ziyalylarymyzdy tiri qaldyrugha mýddeli bolmaghanyn anyq kóruge bolady. Osy resmy qújattarda «halyq jauy» degen jala jabylghan jandardyng qay kýni atylghany jәne qay saghatta ýkimning oryndalghanyna deyin kórsetilgen. Ghalymdar kóbine sol derekke jýginedi.
2. Negizi, Sәken men Maghjandy «kórdim» deushiler kóp. Biraq jogharyda aitqanymday, naqty dәlelsiz birdeneni boljap bilu mýmkin emes. Sol bir qiyn jyldary qazaq jerinen aidaugha ketkender, auyr júmysqa jegilgender az bolghan joq. Derekke jýginsek, bizding elden 105 myng adam ústalghan. Sonyng 22 myny atu jazasyna kesilgen. Mýmkin, sol qazaqtyng arasynan ózin «men myna aqynmyn», «osynday jazushymyn» dep tanystyrghandar boldy ma, kim kim bilsin? Ol jaghy bizge beymәlim. Al osynday beymәlimsizdikting janynda ylghy da ýlken kýmәn qatar túrady. Sonday-aq arystarymyzdyng esimimen júrt jaqsy tanys bolghanymen, ol kezde kópshilik olardyng týrin týstep bilgen joq. Demek, arystarymyzdy júrt dúrys tanymauy da mýmkin ghoy. Mine, sol sebepti de búl әngimelerding aqiqatyna jetu qiyn. Eskeretin taghy bir jayt, olardyng tiri jýrgenine dәlel bolatynday Sәken men Maghjannyng 1938 jyldardan keyin jazylghan tyng tuyndylary da tabylghan joq.
Tarihy shyndyqqa negizdelmegen sóz eshuaqytta pәtuәli bolmaydy. «Men kórgen edim», «bilgen edim» deushilerding sózine naqty deregi bolmaghandyqtan, aqiqat dep qaray almaymyz. IYә, Sәken men Maghjan biz ýshin qymbat adamdar. Biraq qalay bolghanda da olardy Kenes ókimeti qoghamnan alastatty. Sodan keyin túlghalarymyz әdebiyetke qayta ainalyp soqqan joq.
3. Arystarymyzdyng qay jerde jerlengeni beymәlim. Kenes ókimeti olargha aqyn eken nemese jazushy eken dep qaramady. «Halyq jauy» dep atylghan olardy shúnqyrlargha toghytyp tastay bergen ghoy. Sol sebepti de býgingi kýni olardyng naqty qay jerde jatqanyn anyq bilu mýmkin emes.
Dayyndaghan
Sabina ZÁKIRJANQYZY
"Ayqyn" gazeti