Sonau aq patshanyng aq degeni alghys, qara degeni qarghys bop túrghan zamanda alghash últymyzdyng atauyn jarq etkizip, «Qazaq» dep gazet shygharu búl arystannyng apanyna taysalmay barumen birdey deuge bolady. Al onda Alash dalasyna tónip kele jatqan tajaldy taldap, qylyshtan ótkir mәselelerdi ashyp aitu, shyny kerek, sol kezdegi Álihan, Ahmet, Mirjaqyp syndy Alashtyng adal úldarynyng ghana qolynan keletin, «kesem desen, mine, basym, biraq shyndyqty bәribir aityp ólemin» degen janqiyarlyghynyng dәleli ekeni sózsiz.

Mine, sol túnghysh últtyq basylym «Qa­zaq» gazetine biyl 100 jyl tolyp otyr. Osyghan oray Almaty qalasyndaghy QR Últtyq kitaphanasynda «Qazaq» gazetining 100 jyldyghy jәne últtyq intelliygen­siyasynyng taghdyry» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Onda qazaq tarihshylary, әdebiyet ben BAQ salasy ókilderi bas qo­syp, Alash qozghalysy, kolonialdy iym­periya jaghdayynda jalpyúlttyq iydeyalar, býgin­gi qazaq tónireginde mәseleler qoz­ghal­dy.

Sonau aq patshanyng aq degeni alghys, qara degeni qarghys bop túrghan zamanda alghash últymyzdyng atauyn jarq etkizip, «Qazaq» dep gazet shygharu búl arystannyng apanyna taysalmay barumen birdey deuge bolady. Al onda Alash dalasyna tónip kele jatqan tajaldy taldap, qylyshtan ótkir mәselelerdi ashyp aitu, shyny kerek, sol kezdegi Álihan, Ahmet, Mirjaqyp syndy Alashtyng adal úldarynyng ghana qolynan keletin, «kesem desen, mine, basym, biraq shyndyqty bәribir aityp ólemin» degen janqiyarlyghynyng dәleli ekeni sózsiz.

Mine, sol túnghysh últtyq basylym «Qa­zaq» gazetine biyl 100 jyl tolyp otyr. Osyghan oray Almaty qalasyndaghy QR Últtyq kitaphanasynda «Qazaq» gazetining 100 jyldyghy jәne últtyq intelliygen­siyasynyng taghdyry» atty dóngelek ýstel bolyp ótti. Onda qazaq tarihshylary, әdebiyet ben BAQ salasy ókilderi bas qo­syp, Alash qozghalysy, kolonialdy iym­periya jaghdayynda jalpyúlttyq iydeyalar, býgin­gi qazaq tónireginde mәseleler qoz­ghal­dy.

Jalpy, osydan bir ghasyr búryn, yaghny 1913 jyly qazaqtyng dalasy, bolmysy qanday edi, qazir qandaymyz? Qarap túrsaq, arada ótken bir ghasyrda qazaq ne kórmedi desenshi?!. Kýni býginge deyin birimiz bilsek, birimiz payymdap ýlger­megen bir jayt bolsa, ol osy 1913 jyldyng qazaq mamyrajay ómirining eng songhy jyly, bylaysha aitqanda, dauyl aldyn­daghy tynyshtyq bolsa kerek. Sebebi kelesi 1914 jyldan bastap dýniyejýzin esengi­retip ketken soghysy, sosyn Qazan tónkerisi, ash­tyq, repressiya, birinen song biri tolassyz nәubetter bastalypty. Endeshe, «Qa­zaq» gazetining dәl sol 1913 jyly shyghuy  der kezinde oryn alghan oqigha deui­miz kerek.

Mәmbet Qoygeldi, tarihshy:

- «Qazaq» gazeti - últ tarihynda erek­she orny bar basylym. Eger anyghyraq aitsaq, qazaqtyng últ bolyp qalyptasyp, ruhany әlemining ózgeruine, eng negizgisi, últ-azattyq iydeologiyanyng qalyptasuyna qyzmet etken. Ókinishke qaray, biz osy uaqytqa deyin ony óz dәrejesinde baghalay almay, parqyna bara almay jýrmiz. Eger «Qazaq» gazeti bolmasa, Alash qozghalysy bolmas edi, «Qazaq» gazeti bolmasa, qazaq halqynyng HH ghasyr basyndaghy ruhany serpilisi bolmas edi. Qazaqtyng kózin ashyp, el bolugha júmyldyryp, ruhyn oyatqan jana mazmúndaghy últ ziyalylarynyng qalyp­tasuy qiyngha soghar edi. Nege ekeni, osy kýnge deyin «Qazaqtyn» faksimilidik basylymy shyqqan joq. Kezinde orystar Gersenning «Kolokolyn» shygharghan siyaqty, biz de «Qazaq» gazetining faksimiylin shy­gharuy­myz kerek edi, biraq әli joq. Búl qazaqtyng kóp nәrseni basqasha týsinip, sana-sezimi men tanymynyng artuyna erekshe әser eter edi.

«Qazaq» gazetin alghash tiyanaqty zert­tep, kitap etip qúrastyryp shygharghan Ýsh­kil­tay Subhanberdina apamyz ekenin bar­sha­myz moyyndaymyz. Al onyng qanday tau­qy­metti bolghanyn, әriyne, әrqaysymyz bile ber­mey­miz. Búl óz aldyna, al keyingi jyl­dary Oryn­borgha arnayy baryp, Ah­met Bay­túr­synovtyng ózi túrghan әri «Qazaq» ga­zetin shy­gharghan tarihy ýidi tauyp, ol ýi­ge belgitas ornatu, múrajaygha ainaldyru ke­rektigi jayly úsynys kóterip jýrgen ta­riyh­shy Qambar Atabaevtyng aitar uәji bas­qa­sha.

Qambar Atabaev, tarih ghylymynyng doktory, derektanushy:

- Bir nәrseni ashyq aitayyn, últtyq mýdde túrghysynan kelgende osy uaqytqa deyin әli «Qazaq» gazetinin  ótkirligi, biyik dengeyine jetken birde-bir basylym joq. Múny men kimning aldynda bolsyn ashyp aita alamyn. Keyingi jyldary «Qazaq» gazetining jalghasy dep basylym shygharugha kóshtik. Dúrys-aq, «Qazaq» atauyn qyzghan­baymyz, biraq búl «Qazaq» ol «Qazaqtyn» múrageri, jalghasy degen - óte jansaq pikir. Sondyqtan әr nәrsening óz atymen atap, óz ornynda qaldyrghanymyz jón. Ahang túrghan, «Qazaq» gazetin shygharghan әli ýige belgitas ornattyq, biraq ol ýidi múrajaygha ainal­dyr­a almay kelemiz. Óz tarihymyz ýshin óte ýlken manyzgha ie sol ýidi satyp alugha nege qúlyqsyzdyq tanytyp otyrghanymyzgha týsine almaymyn. Sonday-aq «Qazaq» gaze­tining 100 jyldyghyn dәl osynday tómengi dәrejede «jetim qyzdyng toyynday» qylyp ótkizuimiz bizding últtyghymyzgha syn. Mem­lekettik dengeyde keshendi sharalarmen ótki­zetin jónimiz bar edi. Átten...

Avtor: Mәriyam ÁBSATTAR

"Alash ainasy" gazeti