Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3187 0 pikir 21 Qantar, 2013 saghat 09:31

Serik Erghali. Jana әlipbi: «Búl әn búrynghydan ózgerek»

Elbasynyng strategiyalyq joldauyna ilikken әlipby taqyrybyn alghashynda sýlesoq qabyldaghan búqara, onyng basty sayasy bastama ekenin endi sezip, jan-jaqty taldau taqyrybyna ainaldyruda. Baspasózdegi basyq (zagolovok) bitken әlipbiyge qatysty bola bastady. Ásirese, «oshaqqa ot ýrlegen» jaghday astanalyq «Amanat» klubyndaghy latyn әlipbiyining talqylanuynan bastaldy, sodan beri búl qarqyn ýdemese, bәsendeytin týri joq.

Múnday ýderis ótken ghasyrdyn  90 jyldary da osynday qarqyn alghan, alayda onyng mazmúny men týri basqasha edi: әlipby tandau jóninde sonau bitig jazudan bastap kirilshege deyin úsynylghan qym-qyighash kereghar payymgha toly bolsa - kәzir búl jayt bir arnagha toghysa bastady,negizgi talqy latynshagha búryldy; búryn jalghyz-jarym bastamashylar qúlash-qúlash maqala jazsa, endi BAQtardyng týrli formattarynda újymdasqan, atalmysh mәselede belgili bir aitary bar toptar әngime arqauyn qolgha alyp jýr. Búl da atalmysh mәseleni qolgha aludaghy algha basqandyghymyz.Alayda, әzir resmy kirisu bastalghan joq.

Desek te, búl jolghy әngime de, «әn» de ózgerek. Búl joly atalmysh mәselege shynayy sheshim men kirisim kýtip túrghandyghyn ýderiske qatysushy barlyq tarap ta moyyndauda. Búrynghyday alyp-qashpa ne arandatu meylinshe az. Árkim de sauatty, salauatty sóileuge tyrysyp baghuda. Biraq ta bayqalghan jayttardy ortagha salu arqyly saliqaly últtyq jobagha jana ýderis pen qarqyn berilse degen tilek basym.

Elbasynyng strategiyalyq joldauyna ilikken әlipby taqyrybyn alghashynda sýlesoq qabyldaghan búqara, onyng basty sayasy bastama ekenin endi sezip, jan-jaqty taldau taqyrybyna ainaldyruda. Baspasózdegi basyq (zagolovok) bitken әlipbiyge qatysty bola bastady. Ásirese, «oshaqqa ot ýrlegen» jaghday astanalyq «Amanat» klubyndaghy latyn әlipbiyining talqylanuynan bastaldy, sodan beri búl qarqyn ýdemese, bәsendeytin týri joq.

Múnday ýderis ótken ghasyrdyn  90 jyldary da osynday qarqyn alghan, alayda onyng mazmúny men týri basqasha edi: әlipby tandau jóninde sonau bitig jazudan bastap kirilshege deyin úsynylghan qym-qyighash kereghar payymgha toly bolsa - kәzir búl jayt bir arnagha toghysa bastady,negizgi talqy latynshagha búryldy; búryn jalghyz-jarym bastamashylar qúlash-qúlash maqala jazsa, endi BAQtardyng týrli formattarynda újymdasqan, atalmysh mәselede belgili bir aitary bar toptar әngime arqauyn qolgha alyp jýr. Búl da atalmysh mәseleni qolgha aludaghy algha basqandyghymyz.Alayda, әzir resmy kirisu bastalghan joq.

Desek te, búl jolghy әngime de, «әn» de ózgerek. Búl joly atalmysh mәselege shynayy sheshim men kirisim kýtip túrghandyghyn ýderiske qatysushy barlyq tarap ta moyyndauda. Búrynghyday alyp-qashpa ne arandatu meylinshe az. Árkim de sauatty, salauatty sóileuge tyrysyp baghuda. Biraq ta bayqalghan jayttardy ortagha salu arqyly saliqaly últtyq jobagha jana ýderis pen qarqyn berilse degen tilek basym.

Degenmen, búl bastama - uaqyt jaghynan birshama keshikkenmen, biraq sayasy jaghynan óz merziminde qolgha alynyp otyrghan shara. Janaotarlyq sayasat basyn kóterip, jalpytýrkilik  birigis endi qolgha alynyp, Qazaqstannyng geosayasy orny sapagha ainala bastaghan túspen sәikes kelude. Ásirese, búryn últtyq mazmúndaghy sayasy sheshimder qolgha alynbay kelse, endi elding geosayasy qadamdary búlay qaray amalsyz moyyn búrghyza bastady: EKSPO-2017 nauqanyna eskirgen әri orys-qazaq ortaq әlipbiymen kirisu jana memleketting innovasiyalyq bastamasymen qalay bolghanda da sәikespeytin sharua edi.

«Amanat» klubynda atalmysh mәsele boyynsha arnayy top taghy bas qosty. Sonda qazaqstandyq sayasattanushy, dintanushy, týrkolog, «orysruly» jigit, Timur Kozyrev atalmysh mәselening sayasy astaryn barynsha ashyp bergeni bar. Onyng búl әreketi qazaqstandyq jana otanshyldar tobynyng shygha bastaghanyn jәne onyng azamattyng shyqqan tegine emes, payymy men tanymyna qatysty ekenin kórsetti: Timur jana әlipbiyding Qazaqstan ýshin útymdy sayasat kózi ekenin taptúinaqtay dәiektermen aityp berdi.

Degenmen, jana әlipby mәselesining sayasy qyrynan ózge eng basty syipaty - onyng lingvistikalyq qajettilikten tuyp otyrghan tabighy sheshim ekendigi әli talay aitylyp, kózimiz jetetin bolady. Alayda, búl mәseleni últ liyderining (búny bireu moyyndar, bireu moyyndamas) naqty qoyghany sonday, últtyq elita da ózining ishki dayyndyghynyng joqtyghyn bayqatyp alghanday. Tipti, búrynghy bitpes әngimening biri ghoy degenderding mol boluy da sonyng aighaghy. Alayda, mәsele búlay oilaudan góri barynsha baysaldy - últqa jana oilau jýiesining tetigi men kórinisi kerek. Qazaq últyna ózine ózi senim ýsteytin irgeli is kerek edi. Búl - osy jana әlipby әreketi bolmaq.

Búghan deyin bitken isting biri - astana kóshiru bolsa, ol N. Nazarbaevtyng jekedara bastamasy men kýsh-jigeri ekenin joqqa shyghara almaymyz. Al, jana әlipby bir adamnyng ne birneshe adamnyng jauapkerligine negizdelmeydi, jalpyúlttyq qúlshynys pen tize qosu arqyly bitetin sharua bolghaly túr. Álipby auystyru - nәtiyjesi men auqymy jaghynan astana auystyrudan әldeqayda manyzdy, meylinshe ózekti әri barynsha auqymdy bolatyn týri bar. Qalasaq ta, qalamasaq ta búghan әlemdegi 15 million qazaqsoyly adamnan ózge qazaqstandyqtar qamtylatyny sózsiz. Tipti, búghan býkil qypshaqtekti júrttyng taqym qysaryna kýmәn joq. Endeshe búl auqymdy da tarihy jauapty iske qalay kiriskenimiz jón? Bar mәsele sonda bolyp túr.

Ázirge búl sharuany endi qúrylmaqshy memlekettik komissiya qolgha almaq, búl resmy biylik tarapynan shyqqan uәj. Alayda, bizde qalyptasqan múnday komissiyalargha kimder kiretini belgili: deputattar, ministrler,qogham qayratkerleri, t.t. qysqasy atalmysh mәselede tek qana «toyshyl generaldyn» rólin atqarushy elita. Búl jaghdaydyng qanday da bir yjdaghatty sheshim qabyldap, onyng dúrys ýderiske ainalaryna ýlken kýmәn bar.

Sol sebepti, atalmysh mәseleni qolgha aluda myna jaytty eskergen maqúl bolar. Jana әlipby ýderisine barynsha júmystyq syipat beruge kedergi bolatyn sayasy túlghalar men sayasy kórinisterdi meylinshe shekteu  ghana naqty nәtiyjege jeteleytini eskerilse. Sondyqtan júmysty memkomissiya qúrudan bastap emes, ýkimettik júmys tobyn qúrudan bastaghan jón. Búl top mәseleni ghylymiy-praktikalyq jaghynan tynghylyqty qolgha alatyn jәne ýilestire biletin, úiymdastyrugha qabyletti sauatty menedjerler men ghylymy toptan qúrylghany núr ýstine núr.

Atalmysh ýkimettik top barlyq qara júmysty atqara otyryp, sheshim qabyldaugha taqalghanda ghana әlgi sayasy organ - memkomissiya qúrylghany jón jәne ol sheshim qabyldau men atqaru merzimin taghayyndap, sol ýderisti baqylaudy ghana qolgha almaq.

Isti neden bastaghan jón? Bizding oiymyzsha, bolashaq jana әlipbiyding syipaty men túlghasyna qoyar talaptardy  jýielegen Tújyrymdamany qolgha aludan bastau qajet. Atalmysh sayasy qújat jana әlipbiyding basty jolashary bolar edi. Oghan jana әlipbiydi qolgha aludaghy sayasy kirisimder men qalyptasqan aqual ashylyp, tildik qajettilikter men sosiolingvistikalyq payymdar barynsha jýieli keltirilgeni dúrys. Odan әri osy Tújyrymdamanyng negizinde qajetti normativtik qújattar men naqty tildik resurstardy әzirleu qolgha alynbaq.

Ázirge jýiesiz bolsa da, búqara tarapynan týrli bastamalar men is-әreketter qolgha alynuda, búlar osy mәselening ainalasyndaghy ghylymy top pen qúzyrly jandardyng jyndaryna tiyip, qyzghanysh tudyrghanmen, atalmysh jaytty búqaralyq qúlshynys retinde ondy baghalauymyz qajet. Mәsele - sony ýilestire bilude, túqyrtuda emes.

Qazaq tilining jana әlipbiyge auysuy jay ghana bir halyqtyng qaryp ózgertui emes, qazaq tilining shyn mәnindegi tәuelsizdenu jolyna týsip, orys tilining «qamqorlyghynan» bosauy ghana emes,  jalpytýrkilik әlemning jartysy sanalatyn qypshaq tildi júrttyng jana jazugha kóshuimen syipattalady. Búdan keyin barlyq qypshaqtektiler osy qazaq әlipbii negizinde óz jazularyn qayta qaraudy kýn tәrtibine qoya bastaytyny anyq. Áriyne, Ózbekstan qúramyndaghy qaraqalpaqtardyng qypshaqtar arasynda latyngha birinshi kóshkeni anyq, alayda ol ýderis sonshalyqty bayqauly әri auqymdy dey almaymyz. Osy rette, búghan barynsha baysaldy qarap otyrghan qyrghyz bauyrlarmen  birige kirisu de barynsha paydaly bolar edi.Bir ghana sebep: býgingi qyrghyz kirilshesi qazaq kirilshesinen qyrghyz tilin taza jazugha, ýndestik zanyn saqtaugha anaghúrlym qabyletti ekeni bayqalady, qazaq tiline tәn qayshylyqty emle erejeleri meylinshe az. Tildik birigu ýderisin әlipbiyden bastamau - búl salany ayaqasty etu ekenin eskergenimiz әbden dúrys.

Qoryta kele, bizding aitqymyz kelgeni - jana әlipbiydi qolgha alu -әuesqoylyq pen daqpyrttan ada bolyp, meylinshe útymdy da nәtiyjeli isterge negizdelse eken.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019