Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Bilgenge marjan 5687 13 pikir 5 Qazan, 2022 saghat 12:59

KSRO nege NATO-gha qabyldanbady?

1949 jyldan bastap býgingi kýnge deyin NATO Europa, AQSh jәne Kanada elderin әskery odaqqa biriktirdi. Býgingi kýni búl blok KSRO-gha qarsy kýresu ýshin qúrylghan dep eseptelse de, Kenes Odaghynyng ózi 1954 jyly Europalyq blokqa qosylu arqyly barlyq qayshylyqtardy sheshuge tyrysty!

Kenes Odaghynyng Syrtqy ister ministrligining úsynysy qyrghiy-qabaq soghystyng shiyeleniskenin bildirip, ýzildi-kesildi qabyldanbady.

Nelikten Batys derjavalary KSRO-ny NATO-gha qabyldaudan bas tartty?

Áskeriy-sayasy blok 1949 jyly AQSh pen Úlybritaniyanyng diplomatiyalyq kýsh-jigerimen qúryldy. Odaq Batys memleketterining órkeniyettik birligine negizdeldi. Úiymnyng resmy maqsattary syrtqy qauipterden újymdyq qorghau jәne Soltýstik Atlantikalyq aimaq elderining materialdyq әl-auqatyn arttyru boldy. Naqty mindetter kommunistik iydeologiyany taratu jәne qúrlyqty KSRO-nyng yqtimal shabuylynan qorghau dep tanyldy.

Soghystan keyingi jyldarda Kenes Odaghynyng búryn-sondy bolmaghan ekspansiyasyn, sonday-aq, Stalinning agressivti ritorikasyn eskersek, úiymdy qúru negizdi qadam siyaqty kórindi. NATO-nyng birinshi bas hatshysy Ismeya Gasting aitqanday, bloktyng negizgi mindeti kommunisterdi Europadan tys, al Amerikandyqtar men Nemisterdi óz ishinde ústau boldy

1954 jyldyng kókteminde Berlin konferensiyasynda KSRO Syrtqy ister ministri Vyacheslav Molotov KSRO-nyng NATO blogyna qosylugha degen úmtylysyn bildirdi. 10 nauryzda Malenkov pen Hrushev bekitken KSRO Prezidiumynyng jobasyna sәikes, Kenestik tarap beybit niyet shenberinde Batys pen Shyghys Germaniyany biriktiruge kelisti, mýddelerdi saqtaugha jәne eskeruge kepildik berdi. Sonday-aq, agressiyanyng kez kelgen kórinisterinen bas tartty.

KSRO-nyng ózining negizgi sharttary janadan qúrylghan Germaniyanyng konstitusiyalyq beytaraptyghy, teng qúqyly seriktestik, sonday-aq, Kenes Odaghynyng últtyq mýddelerin eskere otyryp, Batystyng ózara kepildikteri boldy. Bastama jalpyeuropalyq újymdyq qauipsizdik turaly kelisimmen bekitiletin boldy. Kenestik tarap barlyq qayshylyqtardy rettep, syrtqy sayasy mindetterdi birlesip sheshudi úsyndy. KSRO-dan bólek, Tәuelsiz respublikalar retinde Ukraina men Belarusi KSR-lary  NATO-gha mýshelikke ótinish berdi.

Batys Molotovtyng úsynysyn dúshpandyqpen qabyldady. Amerika Qúrama Shtattarynyng Býkileuropalyq sharttan tys qaluy NATO mýshelerine únamady. Kenes ministri sayasy intriga ýshin aiyptaldy.

Alayda, 26 nauryzda KSRO jana jobany úsyndy. Endi ol Amerikandyqtardyng shartqa kiruin eskerdi. Sheteldik baspasóz búl jobany óte jaqsy qabyldady. Qogham qyrghiy-qabaq soghystyng ayaqtaluyn kýtti. Alayda mamyr aiynda Batys derjavalary KSRO úsynysynan bas tartty.

NATO basshylary KSRO-nyng aldyna ýsh negizgi shart qoydy: Germaniya men Avstriyadan әskerdi shygharu, Qiyr Shyghystaghy әskery bazalardy joy jәne qarusyzdanu turaly shart jasau. Mәskeu múnday sharttardy qabylday almady. Kelissózder toqtatyldy. Alayda, KSRO 1983 jyly NATO-gha qayta qosylu mýmkindigin zerttedi. 2014 jyly Qyrymnyng Reseyge qosyluyna baylanysty NATO-men yntymaqtastyq tolyghymen derlik toqtatyldy.

NATO Reseyding Tәuelsiz, beybit jәne demokratiyalyq el jәne NATO-nyng jaqyn seriktesi Ukrainagha qarsy basqynshylyq soghysyn qatang týrde aiyptaydy. NATO men odaqtastar Ukrainagha búryn-sondy bolmaghan dengeyde qoldau kórsetudi jalghastyryp jatyr.

Atap ótu kerek, kýshti, Tәuelsiz Ukraina Euro-Atlantikalyq aimaqtyng túraqtylyghy ýshin óte manyzdy. NATO men Ukraina arasyndaghy qarym-qatynas 1990 jyldardan bastalady jәne sodan beri NATO-nyng eng manyzdy seriktestikterining birine ainaldy.

2014 jyldan bastap Resey-Ukraina qaqtyghysynyng saldarynan manyzdy salalarda yntymaqtastyq belsendirildi. Reseyding Ukrainagha qarsy 2022 jyly tolyq auqymdy soghysty bastaghannan beri NATO men odaqtastar búryn-sondy bolmaghan dengeyde Ukrainagha qoldau kórsetip otyr.

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020