Memlekettik syilyq iyegerleri turaly jyly lebiz
Preziydent Toqaevtyng qaulysymen Qazaqstan Respublikasynyng Abay atyndaghy 2022 jylghy memlekettik әdebiyet syilyghy:
Ardager jazushy Segizbay Kәdirbekke – «Taghdyr tolqyny» romany ýshin;
Jazushy Sәuketaev Túrysbekke – «Jelqayyq» romany ýshin;
Aqyn Jaylybay Ghalymgha – «Ay tanbaly arghymaq» ólender men poemalar jinaghy ýshin berildi.
Biz qalamgerlerdi memlekettik marapatymen qúttyqtay otyryp, әriptes ini-aghalyrynyng pikir-saraptamalaryn úsynamyz:
«Men jazushy Segizbayúlynyng on san hikayattary men otyz-qyryqtan asatyn әngimesin, esselerin taldap, tarazylamaq emespin. Tayauda ghana jaryqqa shyqqan «Taghdyr tolqyny» búdan búrynghy jariyalanghan tórt romannyng jalghasy ekenin eske salyp, jazushynyng el tarihynyng kezendi belesterinde ghúmyr keshken halqynyng qily taghdyryn órnektep, talay tamasha shygharmalar jazghanyn, onyng bәri de qalyng oqyrmandarynyng kónilinen shyghyp, jýrekterine jetkendigin aitu edi. Qazaq halqynyng ózining ómir jolyn, tól tarihyn biluge, odan tiyisinshe taghylym alugha tiyisti ekendigine jol ashqan, seksen degen siyrek búiyratyn arman jasqa aman-sau, shygharmashylyghy da zar kýiinde jetken kórnekti jazushynyng el aldyndaghy abyroy-bedeli biyik belesten kórinip, oqyrmanyn da, ózin de quanta beruine tilek qosamyn. Jasay bergin, jaqsy jazushy, ayauly azamat, eski dosym, Kәdirbegim!»
Quanyshbay Qúrmanghaly synshy (1942-2021)
Dala jyrshysy – Kәdirbek Segizbaev
«Aghyl-tegil sóz qazynasy qazaq әdebiyetine ejelden tәn. Ol bizge sonau este joq eski zamandardan beri ýzilmey keledi. Osyndayda Mәshhýr-Jýsipting «Qazaqtyng әuliyeligi – tilinde» degen týiini oigha oralady. Sanasy aiqyn halyqtyng tili kórkem, tanymy zor, kókirek kózi kóregen bolmaq. Últtyq dýniyetanymgha, dәstýrge berik jazushynyng biri Kәdirbek Segizbaev. Aqan seri, Imanjýsip, Birjan sal jyraulyq úly dәstýrding zaman azarda ýziler júqanasy bolsa, uaqyt ózgergen sayyn auyly kózden búlbúl úshyp bara jatqan urbandalghan qazaqqa salt-dәstýrdi úlyqtau ózin joghaltpau ýshin jasalghan úly týisigi ekeni dausyz. Adamdy týisigi ghana aldamaydy. Álemdi jaulap alghan kino iyndustriyasynda jahandanu qansyghy tozyp, kerisinshe onyng ydyrauy bastalatyn mezetting júldyzy endi tuyp kele jatyr. Ádebiyet ruhy sony qalaydy. Sondyqtan dәstýrli proza eskirdi dep ýkim shygharugha esh negiz joq. Aytuly jazushy Kәdirbek Segizbaev «Bel asqan» atty romanynda naqty prototipteri bar, XIX ghasyr basyndaghy qazaq jerining shyghys shetindegi ómir suretterin qaz-qalpynda bergen. Álbette, avtordyng qazaqqa layyq zerdemen, epikalyq kendikpen әsireley suretteytin tústary barshylyq. Ol alpysynshy jyldarda әdebiyetke kelgen jazushylardyng barshasyna ortaq belgi. Romannyng ýlken nyshandyq belgisi, qazir úmytyla bastaghan, tilimiz әbden shúbarlanghan song qoldanugha zauqy joq eski sózderding moldyghy, bәri eski ómir saltynan tuyndaytyn tildik leksikalyq qor. Múnday tili bay dilmәr romandy oqymay ketkenime eki onjyldyqtyng jýzi bolypty. Birtýrli jatyrqay bastaghanymmen, әuelgi tosyrqau lezde úmytylyp, «Belasqan» jetegine alyp ketken. Aldynyzgha qayyng astaumen toltyryp, bir jabaghynyng etin tútas salyp bergendey kóringen. Ysyrap emes, qazynaly dәstýr. Sondyqtan asta-tók molshylyqqa bir kenelip qaludyng sәtin týsirgenine shýkir deymiz»
Aygýl Kemelbaeva jazushy, synshy
«Túrysbek – býgin ghana jetken prozashy emes; ótken onjyldyqtaghy «Ay qaranghysy» jәne kez kelgen basqa da romany osy mәrtebege tatityn. Býgin bәigege «Jelqayyq» týsken eken. Aytary joq, osy jana ghasyrda dýniyege kelgen eng ozyq tuyndylardyng biri. Múnday biyik kórkemdik dengeyde jazylghan, býgingi qazaq qoghamynyng kókeytesti mәselelerin kótergen soqtaly romannyng Memlekettik syilyqqa jetpey qaluy – kónilinde alalyq joq ziyaly qauym ýshin, kózi qaraqty, últ mýddesin oilaytyn oqyrman qauym ýshin ýlken ókinish bolar edi».
Múqtar Maghauin Halyq jazushysy
Roman – Bestseller jazghan – Túrysbek Sәuketaev
«Meni romannyng jalpy qúrylymy erekshe qyzyqtyrdy. Siz búl romandy sonynan basyna qaray paraqtap, bel ortasynan keri búrylyp, tipti әr taraudaghy bólimderdi jeke-jeke jiliktep te oqy alasyz. Janashyl romanist oqyrmannyng uaqytyn, talghamyn, zerdesin – bәrin-bәrin eskerip otyrghan. Taghy bir keremeti, oqyrman romannyng ortan belinen týssin, meyli sonynan keri qaray jýrsin, 600 betke juyq kólemdi dýniyeni tútas oqugha mәjbýr bolady.
...Ásirelep, әrleuden aulaqpyz, romannan múnly qonyr әuen esedi. Key tústa qonyr әuen aza jyrynday anyrap ketedi. «Jelqayyqtan» «elimaylap» kele jatqan halyqtyng zary estiledi. Bahtiyar – tughan anasyn ghana biletin shata. Zuhra – túl jetim, Binazar – Abyralydaghy synaqtardan dert júqtyrghan syrqat jan, Amanbaev – ghylymgha kelgen qúbyjyq, Qosymhan – Sibirge tauar tasyp, Taygada orystardyng ayaghyn itshe jalap jany qalghan quys keude, tiri ólik. Syghan – Baron qylmys әlemining tútqyny. Bahtiyardyng anasy – «Amur tolqyndaryna» jalghyz ózi biyleytin qosýreyli múnlyq. Túrar – Chernobyli apatyna úrynyp, erkektik qabiletinen airylghan azban. Áyeli Roza – eriksiz jezókshe. Professor Ahmetovtyng úly dauasyz narkoman. Qyzy – zәngige aldanyp baygha tiyip, aqyry es-aqylynan airylyp tynghan elirme-auru. Osylay kete beredi. Jәne osynyng bәri – HH ghasyrdyng qazaqqa tartqan «sybaghasynyn» jemisi...
… HH ghasyrdyng mazmúny tútastay, sonyng ishinde 1980–90 jyldardaghy oqighalar derlik qamtylghan jazushynyng «Jelqayyq» romany – qazaq prozasynyng keng tynysyn kezekti ret әigilegen kesek dýniye».
Dәuren Quat jazushy
«Men Ghalym jyrlarynyng tabighatyn kókireginde qordalanyp qalghan sher men shemendi qoparyp tastaytyn aduyn kýshke emes, sol sher men shemendi sipalap otyryp sylyp alatyn siqyrly kýshke ie shertpe kýige tener edim.
Shynynda da, Ghalym Jaylybay shygharmalary – býgingi qazaq ólenindegi shertpe kýi! Egilip otyryp et-jýregindi eljiretip, shym-shymdap syr tógip otyryp sýiegindi ýgetin onyng jyrlaryndaghy bappen qaghylyp, bayyppen shertiletin әuenge qúlaq qoysanyz, olay demeske lajyng qalmaydy».
Temirhan Medetbek aqyn
Gharysh minezdi ghazaldar jazghan – Ghalym Jaylybay
«Últtyq әdebiyetimizding kórnekti aqyny Ghalym Jaylybaydyng «Ay tanbaly arghymaq» atty jyr jinaghyndaghy gharysh minezdi ghazaldardy oqyp shyqqanymda ónerge shynayy berilgen óleng tabighatyn kórgendey әser alyp, Saryarqanyng samal jeli esip qoya bergendey kýidi basymnan keshtim. Adamgershilikting ayaly alaqanyn sezinip, minezi óz zamandastarynyng eshqaysysyna da úqsamaytyn aqyn jyrlaryn paraqtaghanymda úzaq jyl boyy kórmey ketken syrlasymdy tapqanday balasha quanghanymdy nesine jasyrayyn.
Dәl býgingidey ónerdegi «biyigin» ólermendikpen alugha kiriskenderding aighay-shuy әbden jalyqtyryp, dýniyeden júbanysh tappay, tórt qabyrghanyng ortasynda jalghyzdyghynmen arpalysyp, janyng túnshyqqanda Arqanyng auasynday tynysyndy ashyp jiberetin osynday júpar jyrlardy ansaytyn kezdering kóp. Óitkeni janyndy auyrta beretin saghynyshtyng jarasyn Saryarqanyng jazira tósinde soghatyn samal jelding lebi ghana jazyp, qayghyndy terbep, qan bazardyng maghynasyzdyghynan qamyqqan kóniline, jýregindi ayausyz janshyghan jalghyzdyq dertine jusannyng júpar iyisi ghana shipa bolyp, kókiregindegi sher-shemen bolyp qatyp qalghan múz múnyndy sayyn daladaghy kóktemning shuaghy ghana eritip jibere alady emes pe. Nayzasyn namysqa qayrap, qylyshyn kekke suarghan talay-talay batyrlardy da, jany jibektey nәzik talay-talay aqyndardy da dýniyege әkelgen, sheksizdiginen saghymnyng ózi adasqan dala tabighatynda bәrimizdi de ayalay alatyn darhan minez ben barshamyzdy da bauyryna basqysy keletin qazaqtan basqa eshkim týsinbeytin qúpiya kendik bar.
Nege ekenin bilmeymin, adamgershilikti ar tútqan, ómirding qara suyghyn jýrek sәulesimen jylytqysy kelgen aqyndardyng armanyndy aspandata týsetin gharysh minezdi ghazaldarymen syrlasqanymda, taza aua jútqanday tynysym kenip sala beredi. Sher kýiim bolyp shertilgen sol ólender qanqyldaghan qazdardyng ýnin, boztorghaydyng shyrylyn, shildening aptap ystyghyn, saharanyng aqbókenderin bir sózben aitqanda súlulyqty tiriltip, dýniye-jalghangha jan bitirip, ómirge qúshtarlyghymdy oyatqanday bolady. Qobyzday kýnirengen janym júbanyp, óliaragha tap kelgen ómirding qayghy-qasiretin úmytyp, sol sәtte ózimdi aida jýrgen gharyshkerdey sezinemin».
Amankeldi Kenshilikúly synshy
Abai.kz